Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Leibniz, Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monaad, leibniz, kooskõla, substants, parima, seminar, substantsi, veenvus, suurimat, tajuda, monaadid, vaasi, ajada, ülim, pannud, armu, abistavad, seminari, omase, üritage, lugedes, põhjendab, eeldusi, konstrueerida, kilbi, metafüüsika, jumalatõestus, arvab, parimas, eriliseks, sure, kehaga, tajub, seljuhul, kehata, isikuomadused, eetika, peksaLOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus
otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti. · Kehad ja hinged ei saa olla olemas juhuslikkusest - sest aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu (see- ja teistsuguse liikumise) suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise (ja veel enam ühe kindla liikumise) põhjust. · Loomade tajumusel on sarnasus mõistusega loomad mäletavad toiminguid ja tagajärgi, kuid ei tunne ära põhjusi. Olulised mõisted: · Monaad üksus, ühtne, eristatav sisemiste omaduste ja tegevuste kaudu (tajumused ja himud) · Substants teovõimeline olemine · Lihtsubstants ELU, HING, VAIM (eriline monaad, keskmonaad), ei ole moodustatav ega lõhutav, ei oma väliskuju. o Erikujude paljusus lihtsubstantsil/monaadil väliste ajadega seondumise mitmekesisus, sisemised omadused ja tegevused · Liitsubstants KEHA (o r g a a n i l i n e), monaadide kogum, paljune, looduslik
kuulus monaadideõpetus. Maailm koosneb monaadidest (iseseisvad substantsid, mille omadusteks on "taju" ja "püüdlemine", mida igas monaadis sisaldub erineval määral ja vahekorras). Nii nagu iga objekti täiuslik kirjeldus sisaldab kogu universumi, nii sisaldab iga monaad kogu universumi. Igas monaadis toimuv peegeldub kõigis teistes monaadides -- lihtsalt enamiku monaadide tajuvõime on liialt nõrk selleks, et näiteks minu monaad tunnetaks mingilgi kombel mõne sääse monaadi tapmist kuskil Ameerikas. Seega on enamik monaade ebatäiuslikud -- nad tajuvad universumit vaid osaliselt ja ebaselgelt. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku esitatuna täiesti meelevaldsed. L. monadoloogiat võib edukalt esitada näitena sellest, kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L.
nii headust kui voorust. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maailm suudab saavutada. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Mind see ei veennud, kuna maailma joonistab iga elussubstants endale ise, kõigi maailm erineb teiste omadest. Maailm kui planeet on maailm kehadele, maailm monaadidele on kui keha ja monaadi iseenda kooskõla.
ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi
ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi
Berkeley lähtub Locke filosoofiast ja ta on empirist. Empirist - kogemusest pärinev teadmisekäsitlus. Berkeley eesmärgiks oli purustada ateistide kohutavad süsteemid filosoofiliselt ja seega eesmärk pühendab abinõu. Empirism on Berkeleyle vahend, millega ta põhjendab usku Jumalasse. Inimtunnetuse objekt on idee. Kui me püüame tuua näiteks kivi tonksamise jalaga, siis Berkeley väitel see ainult kinnitab tema väidet sest esemed polegi muud, kui meie aistingud. Ainelist substantsi ei ole. ,,Aine" ei ole miski, millele vastaks midagi olevat reaalsuses. Locke väitel vajatakse materiaalset substantsi individuaalse asja omaduste toeks, mis ilma selleta jääks justkui õhku rippuma. Rääkides omadustest peab eksisteerima midagi, millel need omadused on. Locke jagas omadused kahte ossa-primaarsed e. absoluutsed (sõltumatud tunnetavast subjektist- vorm, suurus) ja sekundaarsed (sõltub subjektist) maitse, lõhn.
ESSEE Gottfried Wilhem Leibnizi Teksti põhjal Autori põhiväide, et maailm eksiteerib Jumala armu põhjal lihtsubstsantidest ehk monaadidest ja liitsubstantsidest ehk kehadest. Lihtsubstants on kaaluta ja osadeta mass. Ning neid on lõputul hulgal. Liitsubstants on aga keha koos oma monaadiga (hingega, vaimuga). Kui elussubstants on tekkinud, ei saa enam monaad kehast lahkuda ennem kui saabub nö. Surm. Pärast surma on monaad uuesti lihtsubstants. Loomad on oma monaadidega lihtsate monaadide seisundis, kellel ei täheldata tõdede järelduste tegemist. Neid lihtsaid monaade kutsutakse hingedeks. Aga need kes tunnetavad paratamatuid tõdesid, nimetatakse just selle tõttu mõistlikeks olenditeks ja nende hingi vaimudeks. Autor väidab, et kõik elusolendid tulevad esile eelolnud elusorganite seemneist. Tekib
Mina olen inimesena ebatäiuslik, sest kahtlen väga erinevates asjades ning mul pole täiuslikku tunnetust.Kuid idee täiuslikkusest, mis minus on, on täiusliku olendi ehk jumala tekitatud, sest täiuslikkus ei saa tekkida ebatäiuslikkusest. Teisiti öelduna vähemtäiuslik ehk siis mina ei saa olla täiuslikkuse põhjustaja. Printsiipi tunneme induktsioonigaVaim ja mateeria on 2 substantsi Benedictus de Spinoza Juudi päritolu, elas Hollandis, rajas emotsioonide teooriaTeenis elatist klaasläätsede lihvija ja optikuna.Väikesekasvuline, harrastas joonistamistAskeetliku ja äraostmatu iseloomuga (keeldus varandusest). Heideti 24. a. välja juudi kogudusest, kuna ei olnud nõus oma arvamust enda teada hoidma.Raudse loogikaga, järjekindel, kartmatu mõtleja.Soovis näidata, et ei kristlus ega juutlus ei välista inimese
Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta. On võimalik, et just keele uurimine on viinud Aristotelese kategooriate eristamiseni. Mõistetel on oma kategooria; mõtlemisel, keelel ja oleval. Õpetus keskteest
Kult-filo suunaks saab pidada humanismi. Hakatakse inimest tähtsustama Humanismi eeldused: kristlus, ta läänelikku vormi katoliiklikkus. In pärast lõi maailma, saatis poja Lääne kristlus oli suunatud tegutsemisele Arusaamine lunastusse läänekirikus. Sinna läbi õige eluviisi. 8. PILET 1. Roger Bacon Hindab kõrgelt teadmise praktiliselt jõudu. Teadus peaks muutma inimeste elu paremaks ja suurendama nende mõjujõudu. Valgus iseennast sünnitav substants ja looduses toimivate jõudude kandja. Looduslikke jõude saab kirj geomeetriliste seadustega, neile vastab ka valguse käitumine,. Kui inimese elu läheks paremini on vaja kirikut reformida, annab jõu kristlusele, Et muuta okeiks, on vaja metoodiliselt kindlaks ja kogemustele rajaneva teadusele. Teoses ,,opus maius" suurem teos näitab 4 eksituse allikat 1. pime usk väärasse autoriteeti 2. harjumus, mis väärat/halba süvendab/säilitab 3. kogenematu massi eelarvamus 4
· Augustinus vastandab sellele oma · Tõe otsimise tee predestinatsiooniõpetuse (õpetus jumalikust · Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on ettemääratusest). olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie · Tahtevabadus ja predestinatsioon tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. · Vaba ja patuta oli üksnes Aadam. · Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, · Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed pojast ja Pühast Vaimust, eksisteerides igas ühes osalised pärispatust. terviklikult. · Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm.
nimetati subjektiks mistahes iseseisvat olevat (näit. puu). Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised asjad muutuvad selle jaoks objektideks. OBJEKT- vastas-ese. See, mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o
TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles
" Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed." 6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad. Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka. ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel.
10. Empirism on tänaseni elujõuline (ka pragmatismis), ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment). Spinoza: "Substantsi all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest muust eraldi." Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. Samuti samastab Spinoza substantsi Jumalaga (panteism -- samastab jumala ja looduse), millega vihastab kirikut. Kuna maailm sisaldub substantsis, valitseb maailmas Spinoza järgi täielik determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. .Leibniz: oluline panus loogikasse ja matemaatikasse. Rajab oma metafüüsika süsteemi monaadidele, vaimsetele punktidele (substantsid), mida on lõpmatult palju
Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka tema loodud maailm meie jaoks parim võimalikest variantidest. Antud tekstiga üritab autor tõestada, et kõik asjad on saanud ja saavad alguse Jumalast. Ta peab
Neid ühendab jumal (n.-ö. matemaatikust kõiketeadja). Descartes'i dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse saanud teadmise KINDLUSE (ingliskeeles CERTAINTY) uskumust. Ilya Prigogine (1917 2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist. LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA Peateos ,,Monadoloogia". Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav. Leibniz jõudis selles usus jumalani. Jumal on monaadide monaad, annab nendevahelise kooskõla. Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad
seesama, mis ebaõiglane olla". ,,Ebaõiglusele ei tohi vastata ebaõiglusega". Ka seaduse rikkumine on ebaõiglane, sest seadus on teatud kokkuleppe ja selle rikkumine vale. Sokrates on seisukohal et ta on teinud riigiga lepingu, mille järgi ta peab alluma seadustele. Sokrates ei lase ennast Kritonil veenda ja jääb vanglasse kuna leiab et see on õiglane. - Enamuse arvamus/otsus on juhuslik. Kui enamus ei suuda absoluutset head teha, siis ei suuda ta ka suurimat kurja. Platoni ideeõpetus. Ideemaailmas on objekt ideaalne (õiglus, vaprus, ilu, inimene, kass, hobune jne). On materiaalne ja mittemateriaalne maailm. Reaalses maailmas teeb kassist kassi see, et ta vastab ideemaailmas kassi-ideele. Hing on tulnud ideemaailmast ja temas on teadmine ideaalide kohta. Õpetamine on lihtsalt meenutamine, sest inimesel on tunnetus juba olemas ta hing on seda ideemaailmas juba kogenud. Igal ideemaailma objektil puudub vorm. Ideemaailmas ei ole halba
füüsik ja filosoof ühes isikus. Friedrich Suur on nimetanud teda "omaette Akadeemiaks". Ta kavandas mõistelise keele, mis põhineb formaalsel arvutusel ja on rakendatav kõikjal, sisust sõltumata, mistõttu Leibnizit võib pidada üheks nüüdisaja matemaatilise loogika esiisaks. Leibnizi filosoofia keskmeks on metafüüsilise probleemistiku lahendamine monaadi mõiste varal. Elulugu Gottfried Wilhelm Leibniz sündis 21.juunil 1646 aastal. Tema isa oli Leipzigi ülikooli moraaliprofessor. Kui Gottfriedi ristiti ja vaimulik maimukese kätele võttis, oli lapsuke pea tõstnud ja silmad avanud. Poisikese isa nägi selles ennet ning oma märkmetes ennustas pojale imeliste asjade kordasaatmist. Kahjuks tema silmad seda ei näinud, sest ta suri varakult. Üliõpilaspõlves kaotas Leibniz ka ema. Gottfried oli viieteistkümneaastane, kui ta pärast mõneaastast aktiivset
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas)
see on ju meie enda valida, mida me teeme. Filosoofiline definitsioon: transtsendentne(väljaspool aega ja ruumi), ontoloogiline(ta on olemas tugevamas mõttes, kui kõik muud asjad, mis on ajutised, sest ta on alati. Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus
kusagil korraga. Jumala kohta ei saa küsida MILLAL ta sündis, kas ta sureb või on suremas või surnud? Kas ta tulevikus saab ka olemas olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile.
■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja
objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb järeldada, et olemas on ainult tajuv Mina ning aistingud, aga mitte mateeriat? Vastus: Berkley Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia)
On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst. Seda saab ära hoida, kui oleks klassideta ühiskond
Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Aristoteles arvab, et iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat omakorda väljendab seda , mida subjektis räägitakse. Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Olemise tasandil vastab subjekti mõistele substants, mis on Aristotelese esimene kategooria, mis oma positsiooni tõttu erineb kõigist teistest. Substants on see, millest ei räägita mitte üheski aluses ja seda ka ei ole üheski aluses nagu nt eriline inimene või eriline hobune. Ta tunnistab substantsiks ka liike. Inimene ja taevakeha on mõlemad substantsid sekundaarses mõttes. Substantsid on individualiseeritavad. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi, kuid sellest lähtekohast veel ei piisa. Kvantiteet on predikaadikategooria
ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega
Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab.
materiaalsed asjad. Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm puud, majad, inimese keha jms. Descartes oli dualist uskus kahe maailma olemasolu ehk kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. PIERRE ABELARD Eluaeg: 1112. Saj Rahvus: prantslane Tsitaat: ,,Naist ihaldada pole patt, patt on sellele ihale järele anda." Teosed: pole vaja Filosoofia olemus: Abelard'i filosoofilistest kirjatöödest huvitavaimad käsitlevad nõndanimetatud universaalide küsimust; need on sõnad nagu ,,punane" või ,,puu", mida võib täpselt üht ja sama moodi kasutada lugematu arvu
Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud
Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega. Nietzsche leiab ka, et me ei saa kunagi teada, mis maailm on, sest meile polegi seda vaja teada. Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse
annaabi.ee 
