algusesse üksikuna Hoia järgmisega koos (Keep with next) 13 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) Lõik (nt pealkiri) hoitakse koos temale järgneva tekstiga (pealkirja tekst ei jää üksinda lehe lõppu). Hoia read koos (Keep lines together ) Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku- na Leheküljepiir enne (Page break before) Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers) tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe- kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position), Reanumbrid (Line Numbers)) Ära poolita (Dont't hyphenate) keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade (laadide) juures)
Sellist paigutust tuleks kindlasti kasutada ka punktitud või nummerdatud teksti korral. Tsentreeritud (Centered) paigutus võib olla sobiv pealkirjade kujundamiseks. Kogu teksti enamasti ei tsentreerita, kui ei ole tegemist mingi spetsiaalselt kujundatud tekstiga (n menüüga). Paremale joondatud teksti (Right) , kus vasak serv on vaba, kasutatakse näiteks autori nime kirjutamiseks teksti alla paremale või moto paigutamiseks teksti kohale paremale. Samuti saab seda kasutada veergu paigutatud teksti joondamisel. Silme ette peaks tulema selline paigutus filmi osatäitjate kirjutamisel, kus üks veerg on joondatud paremale ja teine vasakule. Pika teksti korral on ebaühtlane vasak äär segadust tekitav (vt järgmist lõiku). Lugeja peab pöörduma tagasi veeru vasakusse serva, leidmaks järgmise rea algust. Kui rea algus pole samas kohas kus enne, tuleb pilguga otsida seda raskestitabatavat algust. Mõne üksiku rea
DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word
(ingl. Underline style) määrab allajooni- tava joone stiili. Valikuterühmas Efektid (ingl. Effects) saad tekstile määrata täiendavaid omadusi; selleks tuleb sul valida vastav kastike (pannes sinna „linnuke“). Vahekaardil Märgisamm (ingl. Character Spacing) saab määrata märkide vahekaugusi. Tingimuse Mastaap (ingl. Scale) abil saab teksti horisontaalsuunas tihendada või hõrendada. Tingimusega Samm (ingl. Spacing) saab valida kolme vahekauguse liigi vahel ning kõrvaloleva tingimuse Mõõt (ingl. By) abil saab määrata kas laiendamise (hõrendamise) või tihendamise ulatuse punktides. Tingimusega Paigutus (ingl
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalol
Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
Antsla Gümnaasium Uurimustöö Wordpadi,Notepadi ja OpenOffice võrdlus Koostaja:Jaanika Vichterpal Juhendaja: 2011 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Wordpad................................................................................................................................................4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine......................................................................................................5 Oma dokumendi vormindamine...........................................................................................................6 Dokumendi salvestamine......................................................................................................................7 Progra
otsust kinnitada klõpsake nupu Sobib. 11.Suurendamise tööriist Vaate suurendamiseks või vähendamiseks avage Vaade järgmiseks valige käsk Suurendus, valige suurendusaste, valiku kinnitamiseks klõpsake nupu Sobib. 12.Rea- ja veerutiitli lukustamine Reatiitli kinnistamiseks valige sobiv rida märgistades see nüüd avage Aken ning valige käsk Külmuta. Veerutiitli kinnistamiseks valige sobiv veerg märgistades see nüüd avage Aken ja valige käsk Külmuta 13.Tabeltöötluseprogrammi algvalikute muutmine Algvalikute muutmiseks valige menüü Tööriistad ning sellest käsk Sätted, avaneb Sätted aken kust saate muuta erinevaid sätteid, kui soovitud muudatused on tehtud klõpsake nuppu Sobib. 14.Abi kasutamine Abi teabe kasutamiseks klõpsta nupule Abi valides sealt OpenOffice.org- i abi järgmiseks avaneb OpenOffice
Tabeli kustutamiseks kliki tabeli suvalises lahtris ning vali menüükäsk Tabel > Kustuta > Tabel (ingl. Table > Delete > Table). Teine võimalus: märgista kogu tabel ja kliki Backspace-klahvile (muide, Delete-klahviga saab kuustutada tabeli sisu). Andmete sisestamine tabelisse Tabelisse saab sisestada teksti, numbreid kui ka pilte. Kui on soov kirjutada või lisada pilt kuhugi lahtrisse, tuleb teha vastavas lahtis hiirega üks klõps ja sooritada siis soovitav toiming. Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü- käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta). Teksti kirjutamine enne tabelit
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Anett Saron Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut NÄIDE KURSUSETÖÖ VORMISTAMISE KOHTA Referaat õppeaines Xxxxxxxxxxxxxx Koostaja: Mart Juurikas Juhendaja: lektor Mihkel Mets Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Graafika lisamine teksti ja selle töötlemine Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Maire Pruus Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Graafika lisamine teksti...............................................................................................................4 Graafika vormindamine tekstis................................................................................................... 4 Pildi suurus..................................................................................................................................5 Paigutus ja tekstiga mähkimine.........
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
Loeng 1: · crtl ja - annavad kokku laheda "pehme" poolitamise · crtl, shift (see nooleke) ja tühik => pikk tühik st. · sõna aktiveerimiseks topeltklõps tema pääl. · mitu sõna korraga => hoia crtl klahvi all. · teatud osa aktiveerimine : aktiveerid esimese, hoiad shifti all ja lähed viimase juurde. · lõigu aktiveerimine : kolm klõpsu ühe sõna peal. · lõigu ees topeltklõps aktiveerib kogu lõigu. · ... · kui sõnaga palju formatit tehtud ja tahad teise sõna samasuguseks teha siis => sõna aktiivseks , home ribalt "format painter", kursor muutub pintsliks ja vajuta soovitud sõnale ja see muutub esimesega identse formatingiga. · kiirelt teksti lõppu saab - Crtl ja end · uus dokument => Crtl ja n · Crtl ja home saab algusesse · laad- nagu munder mis on erinev aga ka
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
...................................................................... 72 Kuupäevade või kellaaegade sortimine....................................................................................73 Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi.......................................................................73 Ridade sortimine....................................................................................................................... 73 Sortimine mitmesse veergu või ritta..........................................................................................74 Sortimisega seotud üldised probleemid....................................................................................75 Filtreerimine................................................................................................................................. 75 Teksti filtreerimine..................................................................................................
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
34 4 7 Jagamine =4/7 0,57 2 8 Liitmine =2+8 10 3 5 Lahutamine =3-5 -2 2 8 Astendamine =2^8 256 Keskmiste arvutamiseks sisesta ise valem ! Lisa vajadusel uus veerg loendamiseks ( v . nummeradmiseks ) sisesta tehe NB! Funktsiooni avarage arvutustes päiserida alati ei arvestata ! Lahtri aadress : Veeru täht ja rea number 1.arv 2.arv Tehe Valem Tulemus 333 5 Korrutamine =a2*b2 1665 455 7 Jagamine =a3/b3 65 4544 8 Liitmine =a4+b4 4552
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
FROM EMP GROUP BY DEPTNO); Pööra tähelepanu sellele, et GROUP BY klausel tingib selle, et alampäring tagastab mitu rida (MIN() funktsiooni kasutatakse DEPTNO järgi grupeeritud gruppidele) Reeglid alampäringutele: *Alampäringus ei saa kasutada ORDER BY klauslit. *Alampäringuid võib paigutada mitu tükki üksteise sisse (nested subqueries) *Sisemine(alam)päring peab paiknema sulgudes WHERE klausli paremal pool. *Kui sisemise päringu (inner query) valikulistis (selection list) on mitu veergu , siis peavad need veerud olema reastatud samas järjekorras kui välise päringu WHERE klauslis olevad veerud. Näiteks: SELECT ENAME,SAL,DEPTNO FROM EMP WHERE (SAL,DEPTNO) IN (SELECT SAL, DEPTNO FROM EMP GROUP BY DEPTNO); *ORDER BY klausel paikneb peamise SELECT-lause lõpus. *Kõige enne täidetakse kõige sügavamal(most deeply nested) paiknevad alampäringud. Alampäringud võivad: *tagastada rohkem kui ühe kirje. *tagastada rohkem kui ühe veeru. *kasutada GROUP BY klauslit
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ...........................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
Rõhtjoont võib lisada raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. 11 Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴.), mis klõpsatakse sobivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada). Tabeli järgi kirjutatakse viide andmete allikale ja/või märkused ja selgitused märgis-
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes pun
Rõhtjoont võib lisa- da raamjoone aknast vormindusribal (Bottom Border). 11 Veergude ja ridade pealkirjad kirjutatakse suurtähega. Alaveergude pealkirjad kirju- tatakse väiketähega. Veergude nummerdamisel (näiteks viitamiseks) tähistatakse teksti si- saldavad veerud suurtähtedega tähestiku järjekorras. Tabel joondatakse lehekülje keskele. Tekst joondatakse veergudes vasakule. Tekst algab taandeta. Ühte ja samasse veergu kantud arvandmed peavad olema ühesuguse täpsuse ja mõõtühikuga. Arvandmed joondatakse veeru keskele. Kümnendmurde joondatakse komakoha järgi. Selleks aktiveeritakse veerg ja valitakse (korduva vajutamisega) joonlaua . vasakul serval asetsev punktiga joondamisnupp (Decimal Tab ┴ ), mis klõpsatakse so- bivasse kohta joonlaual (hiirega saab tema asukohta kohendada).
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust, võib minna kohe leheküljele 270 ja hakata joonestama pinnatükki. Sel juhul tabab seniseid AutoCAD-programme kasutanuid rida üllatusi... Põhimõtteliselt saab siintoodud Juhendis toodud andmeid AutoCAD-19.0 kohta kasutada ka vanemate AutoCAD-vormingute korral, sest tegelikult on AutoCAD- joonestamise põhitõed püsivad ja kanduva
Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi! Võtmed on just need väljad, mille abil seotakse erinevad andmetabelid. Andmete hoidmine eraldi tabelites, muudab need üksteisest sõltumatuks, võimaldades hõlpsamini teha näiteks muudatusi andmebaasi struktuuris või kasutada samu andmeid teise tabeliga sidumisel. Andmebaasi haldus
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting and Design, mida võib tõlkid
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
(float) Double-precision ligikaudu -2.2E308 kuni 8 Numbrilisel kujul olevad täisar vulised ja mitte- floating-point number 1.8E308 täisar vulised väärtused (double) NB! Uue veer u lisamis el ESRI shape faili tuleb kas utajal Double ja Float tüübi puhul eraldi defineerida parameetrid Pr ecision j a Scale. Pr ecision näitab, k ui mitme k ohalist arvu on vastavass e veergu v õi malik lisada (nt. Precision 10 tähendab, et number/v äärtus saab olla kuni kümnekohaline). Scale näitab kui mitu kohta peale koma on arvu täisos a taha või malik kirjutada/arvutada (nt. Scale 3 puhul on peale k oma on või malik kirjutada/arvutada kuni 3 numbrit). Antud näite puhul saame peal e vastavate parameetrite seadistamist hakata vas tav asse veergu lisama arvväärtusi, kus on kuni 7 täiskohta ja 3 komakohta (nt. 1234567.123).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
