ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt
Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis ta juba antiikajal üle Alpide põhja poole ning on nüüdseks naturaliseerunud suures osas Euroopast
Teepulgad Purutee Lahustuv Roheline tee Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Sellistest lehtedest saab rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru ja sarnaneb rohkem värske teelehe maitsega. Valge tee Kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgetekarvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Valge mango tee Valge tee apelsiniga Valge granaatõunakoortega maitsestatud tee Must tee Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud
Paaritusulgjate liitlehtedega Piklikmunajad, terava tipuga Peentäkilise servaga Ripsmeline leheserv Karvane roodude juurest · Amuuri korgipuu · Phellodendron amurense 5-7 lehte, viljuvatel 3 Munajad, teritunud tipuga, ühtlasedlt saagja servaga, Pealt ja alt karvased. Keskmine leheke on pika rootsuga Leheroots on väikeste ogadega · Kitsemurakas · Rubus nessensis Lehed 3-5 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Harilik vaarikas · Rubus idaeus 5-7 teravatipulist hõlma Hõlmadel üksikud teravad hambad Roots sama pikk kui lehelaba · Harilik vaher · Acer platanoides 3-5 hõlma
7 Jana Krot Referaat ,,Tee" 8 Jana Krot Referaat ,,Tee" 4 EKSOOTILISED TEESORDID Allpool on toodud mõned populaarsemad eksootilised teesordid. 4.1 Valge tee Kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgetekarvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. 4.2 Oolong tee Oolong teed sobib juua terve päeva jooksul ja ta on mõnusaks vahepalaks pealelõunasel ajal.
Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega. Õied on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt koguvili (vt Error: Reference source not found1). Erinevalt murakast, irdub vaarika
Mikrobioota (Microbiota decussata) Maapinda kattev madal põõsas. Oksad asetsevad kaarjalt üksteise peale. Okkad suvel rohelised, talvel pronksjaspruunid.Kõrgus 0,3-0,4 m, laius 1-1,5 m. 8 Harilik metsviinapuu (Parthenocissus quinquefolia) Köitraagude abil kuni 20 m kõrgusele roniv tugevakasvuline liaan, pärineb Põhja- Ameerika idaosast. Noored võrsed algul punakad, hiljem rohelised. Väänlad 5…8 harulised. Lehed sõrmjad 5 lehekesega. Lehekesed piklik-äraspidimunajad, täkilissaagja servaga, 4…10 cm pikad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt sinakad, sügisel värvuvad punastes toonides. Õied tipmistes pööristes, rohekad, juunist augustini. Kerajad sinakasmustad viljad on kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel
suhteliselt madal. Oolong teede maitse on segu rohelise tee värskusest ja musta tee kangusest, kusjuures iseloomulik on kauakestev järelmaitse. Sageli on oolong teedele lisatud jasmiini-, roosi- või apelsiniõisi, mis harmoneeruvad hästi ja pakuvad toreda maitseelamuse. Säilitamine: kuivas, kinnises, pimedas kohas 1-2 aastani. Valge tee Valge tee kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgete karvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Väga värskendav! Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee
Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Võrse ja punga iseloomustus
) [akvifólium] Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja- Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX.
lopsakakasvuline põõsas. Parasniiske kasvukoht, päikeselembeline. Lehed paaritusulgjad, 5-7 lehekest. Õied kobarates, valged.Viljad mustad marjad kobarates. Marju kasutatakse toiduainetööstuses. Seemned mürgised. Kasutatakse ka haljastuses. 35. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder: Sambucus racemosa Levinud Euroopast Lääne-Aasiani. Eestisse sissetoodud. 3-4m kõrgune lopsakas põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka poolvarju ja linnatingimusi. Lehed 5-7 lehekesega, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, hallikasrohelised 4cm pikad. Õied kollakasvalged, püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses. Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad
siis, kui taim ei lähe õitsema, kui taim on ülekastetud, või temperatuur on liiga kõrge. Tütartaimed on väikesed võsud, mida kutsutakse ka keikideks. · See tähendab, et õisi ei teki, kuid tekib kas üks või mitu uut orhideetaime. · Kindlasti peab ära ootama vähemalt 2 lehekest ja mõned juured, mis on vajalikud uue taime ellujäämiseks. Mida suurem on taim seda suurem on tõenäosus taimel ellu jääda. · Kui lehekesega vars hakkab kuivama siis lõigata vars taimekese alt läbi ning istutada taimeke koos varrejupikesega orhideemulda. Kasutada väiksemat potti ning peenemat istutussegu. Toestamine · Toestamine võib olla hädavajalik, kui õisikute kaal ületab taime enda kaalu, eriti suureõieliste sortide puhul. · Kasutada võib kas naturaalseid või plastikkepikesi, mille külge saab kinnitda spetsiaalsete kinnititega või traadiga.
Roheline ja Must tee erinevad kääritamise poolest. Rohelise tee lehti ei kääritata kuid musta tee lehti kääritatakse.Erinevad ka värvuse poolest, roheline tee on rohekaskollane aga must tee on punakaspruun. Musta tee maitse on tugevam. Karin Sarapuu Tee VALGE TEE Valge tee kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgete karvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Väga värskendav! Valget teed võib nimetada rohelise tee alaliigiks, see on teepõõsa kõige tipmistest, veel avanemata lehepungadest valmistatud tee
4 ja keskmiseks tüve läbimõõduks on kuni 30¼40 (50) cm. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Hariliku pihlaka tüvi on nooremalt kooniline ja hiljem laiuv. Tüvekoor on sile ja hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Noored võrdsed on alguses karvased ja hallikaspruunid, hiljem paljad. Võrsete pungad on pihlakale iseloomulikult kaetud siidjate karvakestega. Lehed on paaritusulgjad, 11¼15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3¼8 cm ja laius 1¼2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Harilik pihlakas õitseb mais ja juunis, kusjuures õied on väikesed, valged ja koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse lühivõrsete tippus. Õisiku läbimõõt 510 cm. Õie läbimõõt 0,81,5 cm. Harilik pihlakas on putuktolmleja. Paljuneb eelkõige
ääres, teede servades, põllupeenardel, metsalagendikel, metsistunud parkides jne. Kesk- Euroopa. Eestis naturaliseerunud. Punane leeder on kiirekasvuline ja vähenõudlik liik. Armastab päikesevalgust, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Taimedele ei meeldi eriti lubjarikas niiske pinnas, taluvad hästi linnatingimusi ja kärpimist. Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. · Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. · Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, õitseb mais · Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, viljad valmivad juulis- augustis. · Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta leedri viljadest
Ülejäänud lõigatakse maapinna lähedalt maha. Järgmisel aastal 5-6 vart jne., kuni vaarikapõõsas koosneb 10-12 elujõulisest võrsest. Mida tugevamad on varred, seda suurem on lehestiku pind ja pungade hulk sügisel, seda paremini nad talvituvad ning seda suurem on loodetav saak järgmisel aastal. Vaarika varred taluvad hästi püsivat külma, muutuvad aga külmaõrnaks talviste sulade järel. Lehed Vaarika lehed on vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega , 12 -20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga. Pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate karvadega. Varrele kinnituvad vahelduva rootsu abil. Lehekesed on sulgroodsed. Noorena on lehed kokkupandud. Foto 1. Vaarika lehed Foto 2. Vaarika lehe serv Õisik ja õis
ladvapung külgpungadest lõvedega. tunduvalt suurem. Pungad piklikmunajad. Lehe kuju vastakud paaritusulgjad vastakud terveservalised vastakud terveservalised (joonista või liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9- lihtlehed, munajad, südaja lihtlehed, piklikmunajad või kleebi) 15 lehekesega. Lehekesed alusega, teritunud tipuga, kuni laielliptilised, kuni 10 cm piklikelliptilised, kuni 10 cm 12 cm pikad, varisevad tavaliselt pikad, teritunud tipuga, kiilja pikad, jämedalt saagja rohelistena. alusega, leherood nõrgalt servaga, teritunud tipuga, karvased. Pealt kiilja alusega
· pingemaandaja aurava teetassi ja sõprade seltsis istudes libisevad mitmedki päevapinged märkamatult õlult maha; · vitamiinirikas jook roheline tee sisaldab B1, B2, B6 ja C-vitamiine; ·p õletikuvastase toimega tanniinid e. parkained takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist ja sulgevad mikroverejooku. Valge tee Valge tee on kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgete karvakestega siit ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Valge tee on kõrgelt hinnatud, sest sel on teedest enim antioksüdantseid omadusi. Tee on õrna, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Tõmmis on kristalne, suhteliselt kahvatu, õrna kollase, rohelise või punaka tooniga. Nn. delikaatsete ehk õrnade teede
parkained takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist ja sulgevad mikroverejooku. 4 Referaat TEE Valge tee Valge tee on kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgete karvakestega siit ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Valge tee on kõrgelt hinnatud, sest sel on teedest enim antioksüdantseid omadusi. Tee on õrna, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Tõmmis on kristalne, suhteliselt kahvatu, õrna kollase, rohelise või punaka tooniga. Nn. delikaatsete ehk õrnade teede
põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Mitmete autorite arvates ei tohiks liik kasvada kõrgemaks kui 20.....30 cm. ja mitte juurevõsusid anda, meie tunneme liiki eeskätt üle 50 cm kõrguse põõsana. Tsoon V. 1823. Tunnused: Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad. Lehed: 5-9 (11) lehekesega kuni 20 cm pikkused paaritusulgjad liitlehed, lehekesed piklikmunajad, 5.....8 x 2.....5 cm, leheroots 1.....6 cm, pealt tumerohelised, tugevasti läikivad, lehekesed hõredalt kuni tugevalt saagja servaga, puhkedes pronksjad, talvel violettpruunid. Õied: 30.....60 õielised, võrsete tipus asuvate 3.....8 cm pikkuste püstiste kobaratena, kuldkollased, IV-V. Viljad: umbes 1 cm läbimõõduga sinaka vahakirmega söödavad marjad. Vilju kasutatakse kondiitri- ja veinitööstuses, IX
(tumeroheline, sujuv, ufonägo äraspidine sakiline, ülisirged siserood, võib-olla suur leht) * Ulmus laevis künnapuu - leht ovaalne - terava tipuga - tugevalt ebasümmeetriline - pehmekarvane - enamik roodudest ei hargne! (ebakorrapärane, heledam, sirged rood) * Rubus caesius põldmurakas (huvitav kollakas roheline, valkjas kombinatsioon. Huvitav tekstuur ja võivad olla mustad täpid all) * Rubus idaeus - harilik vaarikas - vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega - piklikmunajad - terava tipuga, ümara või südaja alusega, - ebaühtlaselt saagja servaga, pealt tumerohelised, alt peaaegu valged. * Rubus nessensis - kitsemurakas - vahelduvad liitlehed, noorte võrsete lehtedes 5 või 7 lehekest, vanematel okstel 3 lehekest. Lehekesed munajad, terava tipuga, alt lühikarvased. * Populus tremula - harilik haab - ümar või ovaalne - lainelise täkilise servaga - pikk roots, aluse alt lapik
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine
Lehed rohelised, õied kuivatatult, lehed sobivad jämedune, koonilise või kollakasrohelised. ka külmutamiseks. poolkoonilise kujuga. Lehed Peterselli kasutatakse liha- kolmnurksed, alumised ja kalatoitude ning juustu kahelisulgjad, 3–4 lõhestunud maitsestamiseks, lehekesega. garneerimiseks, kuivatamiseks, sügavkülmutamiseks. 1.3 Kapsad Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Valge peakapsas Kapsa spetsiifiline Sisaldab Kapsast võib süüa Hapendamine teeb
Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6
jpg; http://www.ceres.ee/files/ceresplant/142.jpg) 86 Joonis 83. Harilik põõsasmaran 87 Leeder (Sambucus) Konkreetne liik: Kanada leeder (Sambucus canadensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 4 m kõrgune, 3 m laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe põõsas Lehed: Lehed kuni 30 cm pikad, 7 elliptilise kuni lantsetja lehekesega, lehekesed peensaagja servaga, alt pehmekarvased, hiljem karvased vaid roodudelt Õied või õisikud: Õiedkollakasvalged, kuni 30 cm läbimõõdus, lõhnavad. Viljadkerajad, tume- purpurjad, läikivad, siledad Õitsemine: juuli-august Liigi eritunnused: Soovitav kevadeti tugevasti tagasi lõigata, et areneksid tugevad ja rikkalikult õitsevad põõsad Kasvukoha nõuded: Armastab niisket ning päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta Kasutamine haljastuses: sobilik vaateid piirama
kasvab hästi isegi liivasel ja kuival mullal. Kasutamine haljastuses: soolotaimena koduaedades. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sumahh_ehk_aadik apuu.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/390 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu. Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult.
Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&art=183. 25.09.2013. Hansaplant. Äädikapuu e. harilik sumahh. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=131&cid=414. 25.09.2013. 4.7 Pihlakas (Sorbus) Konkreetne liik: harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) (joon. 103, joon.104) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 1000-1500 cm, laius 300-500 cm. Taime välislaadi kirjeldus: keskmise kõrgusega ümara võraga puu. Lehed: Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult.
Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud (Johnson, Moore 2004; Johanson, Palmstierna 2006). Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekesega (Roht 2007). Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased (Laas 1987; Roht 2007). Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed (vt. Joonis 1, Laas 1987). Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes. Õied on kahekojalised ning enamik aiapuid on emastaimed (Johnson, Moore 2004). Ka viljad paiknevad pööristes (Roht 2007).
sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane. Taime risoomil on lihakad soomused, kuhu ladestatakse toitevaru kevadeks. Juurestik on pindmine, mükoriisaga. Maapealset vart ei ole, on lehtede rootsud ja õieraod. Lehed kolme lehekesega, millede alusel on liigesrakud, mis võimaldavd lehekeste kokkulangemist auramise kahandamiseks ja kaitseks (öösel, madalal õhutemperatuuril ja ereda valguse puhul). Valge õis asub kuni 10 cm pikkusel õieraol; taimel on kahesuguseid õisi: ühed avanevad keskpäevaks, neid külastavad tolmeldajad putukad; teised on kinnised ja nendes õites toimub isetolmlemine. Õitseb mais ja juunis, kuid isetolmlevaid õisi võib leida kuni
Joonis 25 ja 26. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) (http://www.mun.ca/botgarden/images/content/55-79414784.jpg; http://www.jardiland.com/vente-en-ligne/pepiniere/1175-potentilla-fruticosa-marian-red-robin- marrob-pbr.html) Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 96 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused ja kasutamine Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud
Põõsad on kergesti kasvatatavad ja taluvad erinevaid kliimatingimusi. Põõsasmaran on kohalik liik, mis on levinud Loode-Eestis, kus kasvab loopealsetel aladel. Kasutatakse ka madalate hekkide loomiseks. Neid paljundatakse seemnetega. Suurus 0,5-1,5 m. Võra püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas. Koor, võrsed on hallid või punakaspruunid, kestendavad, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened. Esinevad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, 55 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud
Võra tihe laimunajas. Vanemate on tingitud erinevatest metsa madalate ristirõmedega. Pungad puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 korbaga. Pungad võrsetega enam-vähem mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, cm pikad, 9-15 lehekesega (4-10 cm sama värvi (punakaspruunid), ladvapunga alustaimestiku iseloomu, puude pikad). kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied vastastikku. Lehed suured, 5-15 cm pikad Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende pruunides pööristes
Harilik tamm on levinud pargipuu, laialt kasutatav haljastuses. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Kõrge puu 25-35 m. Eesti kõige kõrgem saar kasvab Järvseljal ja 34 m kõrge. Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega (4-10 cm pikad). Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad (tiibvili, 2-4 cm pikk) valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Viljakandvus lagedal kasvavatel puudel algab 15-20 a. vanuselt, puistus 30-40 a. Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. Areaali põhjaosas moodustab puistuid koos sanglepa ja kuusega, lõunapool koos tammega
annaabi.ee 
