selgroog ning 4 erinevat erinevat lämmastikalust: lämmastikalust: adeniin, tümiin, adeniin, guaniin, tsütosiin, guaniin, tsütosiin uratsiil Ruumiline kuju I, II ja III (sisaldab valke) I ja II (tRNA) Komplementaarsus A=T G=C (3H) A=U G=C (3H) Stabiilsus Desoksüriboosi C-H sidemetele Riboosi C-OH sidemetele ei ole on DNA stabiilne leelistes. ta stabiilne leelistes DNA'l on ka väiksemad vaod, tingimustes. Samuti on RNA'l mis teevad ensüümide töö, mis suuremad vaod, mis muudab ta tahavad kinnituda ja lõhustada haavatavamaks ensüümide DNA struktuuri, raskemaks jaoks. Tüübid Üks 1. mRNA (kannab DNA lõigu
(Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag 2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid).
Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. tihedus 19 300 kg/m3 Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Ta on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kulda leidub peamiselt ehedalt, kuid ka ühenditena (arseniidid).
valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud
Vàrvid,òlid,lakid Värvitüübid Värve saab jaotada vastavalt nende füüsikalistele omadustele, tooraine päritolule või selle järgi, kuidas neid toodetak anorgaanilisi kui ka orgaanilised. Osad värvid on katvad ehk kattevärvid, teised aga jällegi poolläbipaistvad ehk lasuu Aanorgaanilis Valgus- ja ilmastikukindlad, leelistes lahustumatud, hea kattevõimega looduslikud värvained: ooker, ed värvid Saadakse savidest, maakidest ja kivimitest nende mehaanilisel töötlemisel. Sünteetilised anorgaanilised värvid: tsinkvalge, titaanvalge, kunstlik ultramariin jt. Saadakse anorgaa füüsikaliste ja keemiliste protseduuride tulemusel. Keemiliselt koostiselt peamiselt soolad ja oksiidid.
(raudteerööbaste ühendamine). Alumiiniumi toodetakse sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel. Ühendid. Al2O3 (Alumiiniumoksiid) on valge kristalne aine, mis esineb mitmes kristallvormis. Teisend on korrund. Keemiliselt inertne aine, mis eriti ei reageeri. Al(OH)3 (Alumiiniumhüdroksiid) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Võib saada ainult kaudselt. AlCl3 + 3NaOH = Al(OH)3 + 3NaCl. Lahustub nii hapetes kui ka leelistes. Kuumutamisel laguneb oksiidiks ja veeks. Alumiiniumisoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Al2(SO4)3 (Alumiiniumsulfaat), mis esineb kristallhüdraadina. Kasutatakse joogivee puhastamisel. RAUD Iseloomustus. dmetall ehk siirdemetall. Asub 4. perioodi VIIIB rühmas. Selles rühmas paiknevad elemendid triaatidena. Välise elektronkihi salakihil kaks elektroni, mida saab loovutada keemilise sideme moodustamiseks
Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
Looduses leidub berülliumit vähe, kuna tema tuumad on energeetiliselt ebasoodsad. Leidub ainult ühendeina, pms. mineraalberüllina. Maakoores sisaldub berülliumit vähe. 3 Berülliumi saamine/tootmine Berülliumi saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. Berülliumi keemilised omadused Berüllium on keemiliselt aktiivne. Stabiilsetes ühendites on ta oksüdatsiooniaste 2. Berülliumoksiid on amfoteerne, seetõttu lahustub ta leelistes. Ka on berülliumhüdroksiid nõrk alus ega lahustu vees; seetõttu pole berüllium leelismuldmetall. 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. Reageerib hapete ja alustega. Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2 Aatommass: 9,01218 Aatomnumber: 4 Elektronide arv: 4 Neutronite arv: 5 Prootonite arv: 4 4 Berülliumi füüsikalised omadused Aatommass: 9,01218
keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 5459%, hapnikku 3338%, vesinikku 36%, lämmastikku 14% ja väävlit 0,11,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks
ZrB 2tsirkooniumdiboriid. Saadakse kaudselt. Kasutatakse lisandina tööriistasulamites, kermettmaterjalides , sh tuumareaktorite reguleervarrastes, kuumakindla materjalina, abrassiivina. ZrC tsirkooniumkarbiid. Saadakse kõrgtemperatuuril , ka otse metallpinnal. Kasutatakse kuuma- ja kulumiskindla materjalina Tsirkonaadid - hüpoteetilise tsirkooniumhapete ja metallide soolad. Rasksulavad, vees ja leelistes praktiliselt lahustumatud ühendid. Saadakse ZrO või ZrSiO kuumutamisel vastavate metallide oksiidide või karbonaatidega. Praktikas olulisemad metatsirkonaadid on tootmise vaheühendid. 6. TOODANG JA KASUTAMINE Zr-ühendite toodang on suur, vaba metalli toodang moodustab sellest vaid ~ 1%. Vaba metalli kasutatakse peamiselt sulamites, kus põhilisteks lisandmetallideks on Sn, Cr, Nb, 7 Cu ja Mo
1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu
Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga. Nakkuse allikad Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade ( näiteks kilkonnade, roomajate) seedetraktis, mees. Botulismi tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Eriti aedvilja-, liha- , kala- ja seenekonservides.Toksiin säilib konservides 6- 8 kuud. Toksiin hävib vähemalt 85 ºC kuumutamisel või keetmisel 10 minuti jooksul. Eosed hävivad kuumutamisel 120 º C juures 10 minuti jooksul. Haigustekitaja toksiin püsib kahjutustamata joogi- ja veekogude vees ning jookides kuni 70 päeva. Ennetamine Botulismi on võimalik toidus vältida, kasutades ühte järgnevatest meetoditest
-Tärklist leidub suurel hulgal kõrsviljades terades, kartulites, kaunviljades. Glükogeen ehk loomne tärklis · Tekib loomade kehakudedes, kus ta on värvainena. · On leitud ka seentes ja pärmis. · Glükogeen lahustub vees ja hapete mõjul saab teda muuta glükoosiks. Tselluloos · On kõikidest süsivesikutest kõige püsikindlam. · On taimerakkude seinte põhiaineks. · Ei lahustu vees, nõrkades hapetes ega leelistes. · Inimorganism teda ei omasta, kuid väike kogus soodustab toidu edasiliikumist soolestikus ja hõlbustab sedimist. Valgud · Valgud kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka, sisaldades lämmastikku. · On peamiseks ehitusmaterjaliks, millest luuakse lihas-, närvis-, ajukoed, veri jm. · Valguta on organismi olemasolu võimatu. · Kõige rohkem sisaldab valke loomased toiduained (liha, muna, piim, juust, kala)
Ligniin on looduslik polümeerne ühend. Ligniin põhjustab rakkude puidustumist. Puidus leiduva tselluloosi eraldamiseks ligniinist tuleb ligniini kuumutada tselluloosi vähe mõjutavate ainete vesilahustes. Tselluloosi ligniinist täielikult eraldada pole võimalik. Hemitselluloosi leidub 20-30%. Hemitselluloos on tavaliselt tselluloosi saateaine. Teda leidub peamiselt taimerakkude kestades. Erinevalt teistest kiudainetest laguneb hemitselluloos üpris kergesti hapetes ja leelistes keetes. Lisaaineid : rasvu, tärklist, suhkrut, valke, fenoole , vaha, parkained (ainult lehtpuudel) on umbes 1-3%. Tärklis on looduslik polümeer. Tärklis on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklis on taimede glükoosivaru. Tärklise summaarne valem on C6H10O5. Valgud on looduslikud polümeerid nagu ka tärklis ja tselluloos. Valgul on aga üks oluline erinevus. Tärklise ja tselluloosi pikad molekulid
Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat - See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist (PMMA ) - valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Omadused: · väga hea läbipaistvus, · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. · kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Fluorplast (PVDF, PTFE ) Värvus valge.PVDF on fluorplast, mille head mehaanilised, soojuslikud ja elektrilised omadused on ühendatud eriti hea keemilise püsivusega. PVDF on fluorosüsinikpolümeer, millel on sulatatavatest
Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.) 9 Kasutatud kirjandus 1) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/2iooniside.html 2) www.ut.ee/biodida/taiend/2004/kikkatalo/teooria.doc 4) Tamm, L
1. mangaani tähtsamad oksiidid, valem, värvus, lahustuvus vees, leelistes, hapetes jt omadused. Tuntakse järgnevaid stabiilseid mangaanoksiide: MnO (hallikas-roheline), Mn2O3 (pruunikas-must), MnO2 (pruunikas-must), Mn3O4 (pruunikas-must), Mn2O7 (rohekas või pruunikas vedelik). Leiduvad looduses mineraalidena v.a viimane neist. MnO2 ehk mangaandioksiid on praktikas tähtsaim mangaani oksiid ja levinuim Mn ühend looduses. MnO2 on tugev oksüdeerija, mis juba nõrgal kuumutamisel vesiniku atmosfääris redutseerub:
aktiivne. madalad sulamistemperatuurid Pb takistab radioaktiivse kiirguse levikut, Pb ja tema ühendid on mürgised p-metallide ühendid Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid, valge tahe aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel Pb3O4 – pliimennik, kasutatakse korrosioonivastaste kruntvärvide koostises PbO2 – plii(IV)oksiid, tugevate oksüdeerivate omadustega, kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes 4. Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad B-rühmades. Tuntuimad neist on raud, vask, tsink, nikkel (Ni), kroom (Cr) jt
Cr2+ soolad pole isegi nõrkade oksüdeerijate juuresolekul püsivad.Cr3+ sooladel on roheline värvus. Kroom(II)soolade reageerimisel leelistega moodustub Cr(OH)2 [kroom(II)hüdroksiid]. Cr(OH)2 on tugev redutseerija, mis oksüdeerub juba õhus. Ta on kollase värvusega ja reageerib kergesti hapetega. Cr(OH)3 [kroom(III)hüdroksiid] saadakse Cr2(SO4)3 reageerimisel ammoniaakhapetega. Ta on sinise värvusega ja amfoteersete omadustega. Cr(OH)3 lahustub leelistes moodustades hüdrokso- või akvakomplekse 6 Kokkuvõte Kroom on VI B rühma keemiline element. Ta on hõbevalge , sinaka helgiga rasksulav metall. Kroom on paramagnetiline, sepistatav, plastne ning kõige kõvem metall. Kroom esineb looduses üksnes ühenditena. Teda saadakse aluminotermiliselt või kromiidi redutseerumisel söega elektriahjus, on ka teisi vähem levinuid meetodeid
Võrdluseks: harilikul tellisel on see 5x10-6 (tellismüüritisel 5- 7x10-6 /o C); betoonil 8-10x10-6 m/oC; silikaatkivil 8x10-6 m/oC Alumiiniumi temperatuuripikenemine +20o - +100o vahemikus 23,8x10-6 /Co. Termilise pikenemise koefitsient kuni 100o C on terasel 1,2 mm/m, vasel 1,7 mm/m, alumiiniumil 2,4 mm/m Temperatuuripaisumine 1/oC EHITUSMATERJALID 9 PÜSIVUS HAPETES JA LEELISTES Puit laguneb leeliste ja hapete pikaajalisel toimel. Nõrgad leelised on puidule kahjutud (pH<11). Puidu kahjustumine algab siis, kui happelise keskkonna pH<2. PUIDU TUGEVUS Puidu mehaanilised omadused ei ole eri suundades ühesugused. Tema tugevust mõjutavad ka kasvuvead, niiskus, temperatuur, koormamise kiirus, koormuse kestvus. Temperatuuri tõustes puidu tugevus väheneb, temperatuuri alanedes suureneb. Seejuures muutuvad tugevuse liigid erinevalt.
melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Poluakrulaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Pleksiklaas e polumetuulmetakrulaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210...1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130C,
0.90- EH36 0.18 0.50 0.035 0.035 0.015 0.35 0.20 0.40 0.08 0.10 1.60 Tabel 6EH36 keemilised ühendid 1.4 Roostevabad terased Teras peab sisaldama vähemalt 12-14% kroomi, et saada sulamile positiivne potensiaal ja on korrosiooni kindlad vees, soolalahustes, paljudes hapetes ja leelistes. Roostevabu teraseid legeeritakse 13, 17, 27% kroomiga ja kroomis sisaldusega kasvab ka korrosioonikindlus. Süsinik halvendab terase korrosioonikindlust, sest kroom moodustab selle peale karbiide, vähendades rauas lahustuvat kroomi kogust, samas on süsinik vajalik karastatud terase kõvaduse ja kulumiskindluse tagamiseks. 13% kroomi sisaldusega teraste süsinikus sisaldus võib olla 0,1-0,4%.
seritsiini kihiga. Seritsiin lahustub kuumas vees ja järele jääb fibroiin. Siidikiudude kättesaamiseks liimaine lahustatakse (saadakse monokiud). Fibroiin on väga lihtsa ehitusega valk: põhilisteks aminohappe jääkideks on glütsiin H2NCH2COOH ja alaniin CH3CH(NH2)COOH, vähem on veel seriini HOCH2CH(NH2)COOH ja türosiini 4-HOC6H4CH2CH(NH2)COOH, muid aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine.
Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise seadmeid, uuris NO ja veegaasi. Daniel Rutherford: eraldas õhust N2 Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele) 3) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl’I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub. FT loojaks Georg Ernst Stahl Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk puhas vesi.
materjali veidi pikemalt kirjeldatud. Titaanvalge (valge pigment) Titaandioksiid (TiO2) tuli valge pigmendina kasutusele 1920. aastatel. Tänaseks on see vallutanud kogu värvitööstuse juba sellepärast, et tema toonimistugevus (võime valgendada originaalselt musta või värvilist värvisegu) on mitmeid kordi parem teiste valgete pigmentide omast. Titaandioksiidi puhul on tegemist teadaolevalt kõige stabiilsema valge pigmendiga, mis ei lahustu leelistes, hapetes ega teistes lahustites, vastu ja ei ole toksiline ning tema väiksem tihedus võimaldab võrdse kaalu korral toonida suuremat hulka värvi. Titaanvalge on ka valguse käes püsiv ja sobib kokku kõikide sideainetega. Titaanvalge (erinevalt pliivalgest ja tsinkvalgest) ei oma kuivanud õlide korral kuivamist kiirendavat toimet. Ideaalpildis koosneb titaandioksiid peaaegu sfäärilistest keskmiselt 0,15...0,25 µm läbimõõduga TiO2 kristallidest
andma; 3) tehisviljakus inimene on vahekord sõltub mulla veereziimist ja jäävad sinna ka pärast hapetega asuvad mügarbakterid seovad looduslikku viljakust suuren-danud füüsikalistest omadustest. mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, õhulämmastikku. Ristiku või jaguneb omakorda efektiivseks ja 2. Orgaanilise aine koostisest hapetes. Mulla kõige liikuvamad lutserni kaheaastase kasvatamise potensiaalseks. kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad huumusained ja tugevasti happelise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. Mullaviljakuse hindamine
bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on seotud, eristatakse humiine (seotud kaltsiumiga) ja ulmiine (raua ja alumiiniumiga).
137. Polüvinüülkloriid: omadused- head plastilised omadused, väike temperatuurikindlus, vastupidavus õlidele, lahustele, hapetele. Kasutamine- kaablite isoleermaterjalina, metalltorude kaitseks korrosiooni eest. 138. Polüstüreen: omadused- on tahke läbipaistev materjal; Kõrged elektrilised omadused; Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav Kasutamine- paneelid, alused. 139. Pleksiklaas: omadused- väga hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kasutamine- lennuklaas 140. Elastomeerid: kautsuk looduslik- vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. (kustukumm, vihmamantel) Sünteetiline- suur kulumiskindlus, väike kuumuskindlus. (jalatsid, taldu,tihendid) 141. Silikoonid- Suur keemiline püsivus; erakordsed mehaanilised omadused, vastupidav veele, õlidele. Kasutamine- kosmeetiks, ehitus, meditsiin 142. Teflon- Väga agressiivsed keemilised vedelikud ei avalda teflonile mingit mõju isegi
krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Poluakrulaat. See sünteetiline polümeer on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Pleksiklaas e polumetuulmetakrulaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne polükrülaat Uretaankautsuk e sünteetiline kautsuk. See on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Tihedus 1210... 1250 kg/m³ . Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike
Polüesterniidist valmistatakse trikotaazitooteid, krimpleeni ja melaani. Tehnilise polüestri kiust valmistatakse nööri, veorihmu, konveierilinte, köisi, filtreid jne. Polüakrülaat on tahke läbipaistev termoplastne materjal, mis lahustub orgaanilistes lahustites. Sellest toodetakse polümetüülmetakrülaati. Polümetüülmetakrülaadist valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Sellel materjalil on väga hea läbipaistvus. Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Uretaankautsuk on eetrite ja estrite reaktsioonisaadus. Sünteetilisel kautsukil on suur kulumiskindlus, elastsus ja tõmbetugevus. Väike kuumuskindlus kuni 130ºC, külmakindlus - 35ºC, veekindlus, happe- ja leelisekindlus
huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on
Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav; Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid); Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 126. Pleksiklaas: valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid; väga hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides; Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes; Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis; Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet; Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 127
Selle 66 vähendamiseks legeeritakse neid kermiseid fosforiga (kuni 0,2%) ja Mo vôi Mo2C-ga. Kroomkarbiid kermistel on unikaalsed omadused, mida pole teistel kermistel. Need on: - suhteliselt suur soojusliku joonpaisumise koeffitsent, mis on ligilähedaselt vôrdne terasega. See hôlbustab jootmist terasega, välistades kaardumise. - suurepärane korrosioonikindlus hapetes ja leelistes, mis teeb ta perspektiivseks keemiatööstuses mitmesuguste pumba ja turbiinidetailide valmistamiseks. - suur vastupanu oksüdeerumisele kôrgetel temperatuuridel. Hoidmine 1000 °C juures muutub vaid pisut värvust, kui samal temperatuuril WC-Co kermised oksüdeeruvad täielikult. Seepärast on nad sobivad kuumektrudeerimise silmade valmistamiseks. - täielikult mittemagneetiline, mis koos suure kulumiskindlusega teeb ta perspektiivseks
orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3
DNA sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel. Suhkur-fosfaat põhiskelett asub väljaspool. Aluspaaride omavaheliseks kauguseks on 0,34 nm. DNA kaksikheeliksit denatureerivad tegurid on: kõrge temperatuur, keskkonna pH(<3 või >10), ioonjõud ja tugevad vesiniksidemete moodustajad. Nukleiinhapete hüdrolüüs RNA vastupidav lahjades hapetes, hüdrolüüsitakse lahja leelise poolt DNA vastupidav lahjades leelistes, lahjades hapetes depurineeritakse Polünukleotiidahelaid lõigatakse nukleaaside abil. Eksnukleaasid hüdrolüüsivad fosfodiestersidemeid terminaalsete jääkide juurest, endonukleaasid sisemiste fosfodiestersidemete juurest. Bakterid kasutavad enda kaitsmiseks võõra DNA eest restriktaase, lõikavad DNA ahelaid kindlate järjestuste kohalt. RNA · rRNA ribosoomne RNA, ribosoomi struktuuri ja funktsiooni alus, moodustavad umbes 2/3 ribosoomi ehitusest
Mehaaniliselt töödeldav. Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 145. Pleksiklaas: omadused, kasutamine. Valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid. Väga hea läbipaistvus. püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 146. Elastomeerid: kautsuk, looduslik ja sünteetiline, omadused, kasutamine
Pleksiklaas: omadused, kasutamine. ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega · valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, struktuuri. · läätsesid. · väga hea läbipaistvus. Polümeerid (kõrgmolekulaarsed ühendid) on ained, mille molekulid · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. koosnevad kovalentse sidemega seotud korduvatest struktuuriühikutest · Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut 138
Pleksiklaas: omadused, kasutamine. · valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, Polümeerid (kõrgmolekulaarsed ühendid) on ained, mille molekulid · läätsesid. koosnevad kovalentse sidemega seotud korduvatest struktuuriühikutest · väga hea läbipaistvus. · püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. 138. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine. · Kahjustub kontsentreeritud väävel, lämmastik ja kroomhappes. läbipaistmatu või poolläbipaistev termoplastiline helehall materjal, kasutades · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. rasvase pinnaga, mis koosneb ainult vaigust; · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut
· Vastupidav osoonile, · Termoplastiline, · Mehaaniliselt töödeldav, · Turustatakse lehtedena, varrastena, graanulitena, · Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse poolikehad, -südamikud, dielektrilised antennid, paneelid, alused, raadiotehnilised isolaatorid. Pleksiklaas · Valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid, · Väga hea läbipaistvus, · Püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes, bensiinis, õlides, · Kahjustun kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes, · Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis, · Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistmatut lõhnatut värvkatet, · Termoplastne, · Hästi valatav, · Tahkena mehaaniliselt töödeldav, · Keevitatav temperatuuril 140-150ºC, · Kergesti vormitav 125-130ºC juures puit- või metallvormides,
• Vastupidav osoonile; • Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Kasutamine: Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse:pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 144. Pleksiklaas: omadused, kasutamine Omadused: • Hästi valatav • Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. 33 • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp
..5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess,
• Vastupidav osoonile; • Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Kasutamine: Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse:pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 139. Pleksiklaas: omadused, kasutamine Omadused: • Hästi valatav • Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150*C, kergelt vormitav 125-130*C juures Kasutamine: valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, läätsesid.
Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka laboratoorse aparatuuri valmistamiseks. Lisatakse lähteainetele booraksit(Na2B4O7), mis suurendab klaasi soojusjuhtivust ja vähendab paisumistegurit. Sisaldavad kuni 10% B2O3. Saab valmistada märksa paksemaid ja ka vastupidavamaid nõusid. Keemiliselt vastupidavad klaasid pind lahustub hapetes ja leelistes vähem, valmistatakse laboratooriuminõusid, milles tehakse täpseid analüüse. Sisaldavad lisaks veel B2O3, Al2O3, ZnO, suhteliselt vähe Na2O, K2O Liimide kõvastumine. Pöörduvad liimid kõvanevad lahusti aurumise teel, seega oluline on valida hästi lenduv solvent, aga samas ei tohiks liim kõveneda ka liiga kiiresti, muidu ei jõua detaile ühendada ja kokku suruda. Pöördumatud liimid kõvenevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel, lineaarsed molekulid
· C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult
huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 6 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 15. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline
huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on
• Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Kasutamine: Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse:pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 145. Pleksiklaas: omadused, kasutamine. Omadused: • Hästi valatav • Väga hea läbipaistvus • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub orgaanilistes lahustes. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. • Termoplastne (tardub vormis 50°C - 120°C pleksiklaasiks) • Tahkena mehaaniliselt töödeldav, keevitatav temp. 140-150*C, kergelt vormitav 125- 130*C juures Kasutamine:
aatomeid (teoreetiliselt ligikaudu 210 erinevat). Nende ühendite toksilisus sõltub 1. kloori aatomite arvust 2. nende asendist bifenüüli molekulis ning 3. segu üldisest koostisest. Arochlor (USA), Phenochlor (Prantsusmaa) jt. - PCB-sid on kasutatud tööstuses laialt sünteetiliste polümeeride plastifikaatoritena, värvides, soojusvahetuskeskkondades, hüdraulilistes pressides ja elektritransformaatorites. Neil on kõrge temperatuurne ja keemiline vastupidavus vees, hapetes ja leelistes. Kuigi PCB-de välispidine kasutamine on praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski tänu tööstuslikule lekkele ja jääkidele mitmel pool keskkonnas (muld, atmosfäär ja vesi) ja sellest lähtuvalt ka toidus (munad, ulukiliha, kalad jne.). Toiduahelat pidi kõrgemale liikudes PCB-de jäägid kontsentreeruvad. Kalad akumuleerivad saastatud veest märgatavalt PCB-sid. Kuumutamine vähendab sisaldust kalades ja muus toidus
• Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). • Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 144. Pleksiklaas: omadused, kasutamine. • valmistatakse valguskindlat orgaanilist klaasi, kilet, • läätsesid. • väga hea läbipaistvus. • püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. • Kahjustub kontsentreeritud väävel-, lämmastik- ja kroomhappes. • Lahustub benseenis, dikloroetaanis, propanoonis. • Lahuste abil saab tekitada materjalide pinnale läbipaistvat lõhnatut värvkatet. • Termoplastne st. vedelikuna valatakse silikaatklaasist kassettvormidesse, kus tardub 50°C - 120°C juures plaatideks või lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. 145
annaabi.ee 
