Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga ...
Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed
põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed
põlema, Cs plahvatab vees. · Reageerivad happega nt. 2Na + 2HCl =2NaCl+H2 Reageerivad teiste mittemetallidega 2Na + Cl2 =2NaCl Leelismuldmetallid Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid IIA rühma metalle (alates Ca-st). Ca, Sr, Ba, Ra: nende metallide hüdroksiidid on leelised (st vees lahustuvad hüdroksiidid). I Leelismuldmetallide omadused Nii füüsikaliste kui ka keemiliste omaduste poolest sarnanevad leelismetallidega. Leelismuldmetallid on väga aktiivsed, reageerivad: · veega · hapetega · mittemetallidega II Tähtsamad ühendid 1. CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi Saadakse lubjakivi (CaCO3) kuumutamisel: CaCO3 =t° CaO + CO2 CaO seob õhust süsinikdioksiidi CaO + CO2= CaCO3 Kasutamine: · gaaside või vedelike kuivatamiseks Kasutamine: · Ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade
elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik nt: · toimub redoksreaktsioon alkohollaadid alkoholi sool · alkohol disotseerub vees 2. Alkoholaadid regeerivad veega, tekib alkohol Nt: 3. Alkoholid plevad, reageerivad hapnikuga Nt: 4. reageerimine karboksüülhapetega, tegib eeter ja vesi Nt:
väiksema tihedusega metall üldse. Tema tihedus on 0,535 g/cm³, mis teeb liitiumist ka kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke aine. Olles erakordselt kerge metall on ta viis korda kergem kui alumiinium ning kaks korda kergem kui vesi. Sellepärast on liitium võimeline ujuma isegi petrooleumis. Tema sulamistemperatuur on 180,54 °C ning keemistemperatuur 1342 °C. Agregaatolek tavatingimustel on tahke. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium väiksema tihedusega ning kõrgema sulamistemperatuuriga. Keemilised omadused Keemiliselt on liitium väga aktiivne (teistest leelismetallidest on liitium vähemaktiivsem). Oksiidi tüüp on tugevaluseline. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Ka liitiumi soolad on vähempüsivamad kui muudel leelismetallidel
C-C11 Vedelikud C12-C20 Tardunud rasvataolised C21-Cn Tahked Lahustuvus ·Sarnane lahustub sarnases Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites (bensiin) Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi) Alkoholide keemilised omadused · Täielik oksüdeerumine (põlemine) CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat) 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Tähtsam esindajad CH3OH-metanaal->sipelghape C2H5OH-etanaal->äädikhape->CO2+H2O CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool- glütserool (kreemid,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk EETRID
a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevnevad. Lihtaine omadused: (leelismuldmetallid) Füüsikalised omadused Võrreldes leelismetallidega veidi kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Põhjus: aatomiraadiused väiksemad ja laengud suuremad. Keemilised omadused Reageerimine hapnikuga, halogeeniga, väävliga, veega, happega. Leidumine: Leelismullad: Looduses ainult ühenditena. Leelismuldmetallid: 2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd.
Vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav , sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Seega tema oksüdatsiooniaste võib olla -I, 0 või +I. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni. Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mi...
on elektrofiilne tsenter, lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Alkoholide omadused: 1. Füüsikalised omadused: • Mida pikem C ahel, seda halvem vees lahustuvus, mida rohkem OH rühmi, seda suurem lahustuvus. • Kui vees lahustuvus on hea, on keemistemperatuur kõrge. 2. Füsioloogilised omadused: • mürgised, narkootilise toimega, kui süsiniku ahel on väga pikk, siis ei ole mürgised, sest ei lahustu vees. 3. Keemilised omadused: • Alkohol võib käituda kui hape: • Leelismetallidega, tekib alkoholaat: 2CH3-CH2-OH + 2Na => 2CH3-CH2-ONa + H2 disotseerub: CH3-CH2-ONa <=> CH3-CH2-O- + Na+ • Reageerib leelistega: CH3-OH + NaOH => H2O + CH3-ONa • Oksüdeerumine: • CH3-CH2-OH + O2 => CO2 + H2O • Hapetega reageerimine: • C2H5OH + Hcl => C2H5Cl + H2O • Alkohol disotseerub vees: • CH3-OH + H2O <<<=>CH3O- + H3O+ • Vee eraldumine: • CH3-CH2-CH2-OH -H2O => CH3-CH=CH2 Eetrite omadused: 1. Füüsikalised omadused: • madal keemistemperatuur • kergesti lenduv
moodustades metalli hüdroksiidi. 1. Metallide reaktsioonikiirus. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuste järgi. Metalli kiiruse põhiühikuks on: Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. 2. Reaktsiooni mõjutavad tegurid: 1. Reageerivate ainete iseloom. Mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja seda kiirem on reaktsioon. Leelismetallidega on reaktsioon tormiline e. ohtlik. 2. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Selleks, et ained omavahel reageeriksid peavad nende osakesed kokku põrkama. Mida suurem on põrkavate osakeste arv ruumala ühikus, seda sagedamini nad põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. 3. Gaasi rõhk. Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Kuna
mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Koht perioodilisustabelis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) Vesiniku üldiseloomustus Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Vesinik on hea soojusjuht, difundeerub kergesti pisemateski
Happekatalüütiline, tekivad alkeenid või eetrid 3. halogeenoalkaani reageerim. Etanool- nark. toimega • mürgised, narkootilise CH3CH2OH → CH2=CH2 + H2O leelisega: C2H4(OH)2 toimega, kui süsiniku ahel on 2CH2CH2OH → CH2CH2OCH2CH3 + H2O C2H5Cl+NaOH→ C2H5OH+NaCl Etaandiool väga pikk, siis ei ole 4) Reageerimine leelismetallidega C3H5(OH)3 mürgised, sest ei lahustu Tekivad alkoholaadid Kasut. lahustina, meditsiinis, Propaan- triool vees. 2CH2CH2OH + 2Na → 2CH3CH2OH + NaOH kosmeetikas, konserveerimisel, C1-C11vedelikud 5) Hüdrolüüs värvi-ja lakitööstuses, kütusena,
on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Samas on II A rühma metallide aatomiraadiused veidi väiksemad kui sama perioodi leelismetallidel. Seetõttu leelismetallidega võrreldes loovutavad II A rühma metallid oma elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks
seepärast on fenolaadi tekkereaktsiooni tasakaal nihutatud paremale Fenooli füüsikalised omadused: värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv, seguneb veega igas vahekorras alates 70° C, õhuhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Nimetuse lõppu tuleb liide FENOOL. Lõpp ool viitab selle, et on tegemist alkoholiga ja nii ta ongi, fenool on aromaatne alkohol! Samad omadused, mis alkoholidel: 1) Põlevad Reageerivad leelismetallidega Reageerivad leelistega Lisaks, neil on ka benseeni omadused Neid saab nitreerida Neid saab halogeenida Keemilised omadused: Paljud fenoolsed ühendid oksüdeeruvad toatemperatuuril st roiskuvad kiiresti. Näiteks kartuli ja puuvilja tumenemine Aniliini toodetakse nitrobenseeni redutseerimisel. Kasutatakse polümeeride, värvainete ravimite jt keemiatoodete valmistamiseks- Aromaatsed amiinid on väga mürgised ja kahjustavad KNS-i ja hemoglobiini veres,
· kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg) · mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega · ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid · leidub looduses aint ühenditena · toodetakse · CaO ehk kustutamata lubi, seob õhust CO2 (tekib CaCO3), kasutatakse järvede happelisuse vähendamiseks · Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel, viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest) · Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört · CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses
1. LEELISMULMETALLIDE LDISED OMADUSED ( VRRANDID, REAG.HAPNIKUGA, HALOGEENIDEGAM VEEGA, LAHJENDATUD HAPETEGA). Ca, Sr, Ba ja Ra- leelismuldmetallid, nimetus tuleneb sellest,et nende metallide oksiidid mood. vees leeliseid, nii nagu leelsimetallid. Keemilise aktiivsuse tttu leiduvad rhma elemendidlooduses ainult henditena. Metallid on hbevalge vi hallikasvalge vrvusega. Vrreldes leelismetallidega on neil suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca +
Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused:
on hegnoskoopne, mida rohkem OH rühmi või mida lühem ahel, seda paremini lahustub vees.. Ühe ja kahe hüdroksüülrühmaga alkoholid on suuremal või väiksemal määral mürgised, mõned on narkootilise toimega. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/susivesinikud_maarjakager.htm; puudub konkreetne autor (G. Naan - peatoimetaja), ENE 2, Tallinn, kirjastus "Valgus") 3.2 Keemilised omdused Etanooli keemilised omadused on põlemine (täielik põlemine), reageerimine leelismetallidega, dehüdraatimine, oksüdeerumine aldehüüdiks ja karboksüülhappeks, redutseerumine alkaaniks, reageerimine karboksüülhapetega (tekib ester ja vesi), reageerib aldehüüdidega (tekivad poolatsetaalid ja alkoholi liia korral poolatsetaalist atsetaalid), reageerib vesinikhalogeniididega. 1) Põlemine (täielik põlemine): C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) reaktsioon leelismetallidega: 2C2H5OH + 2Nagm = 2C2H5ONa + H2 3) dehüdraatimine (H2O): a) C2H5OH => CH2 = CH2 + H2O
- kõrvaltoimete ilmnemist, - efektiivse ravivastuse saabumist Ägeda mania korral ilmneb ravivastus liitiumile 7-14 päevaga, eeldatud ravimi seerumisisaldus saavutatakse varem Liitiumi omadused Liitium Liitium on kõige väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³. Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C. Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiidi. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. Liitiumi avastamine
Hamburgis. v Ta püüdis destileerida "Tarkade kivi" oma uriinist aga sellest ta sai valge aine ,mis pimedas helendas. v Fosfori põlemine toimub väga aeglaselt ja sellepärast Henning ei näinudki mingit tuld ega sädet ja selle tõttu ta ei tundnud ära põlemist. Fosfaadid v On fosfohapete soolad. v Koosnevad kahest ioonist.Metalli katioonist ja fosfaadtioonist.Omavahel seotud ioonilise sidemega. v Enamik fosfaate lahustuvad tugevates hapetes , leelismetallidega seondunud fosdaadid ka hästi vees. v Kasutatakse:väetistes ja pesupehmendajates. Fosfaat Fosforiringe Üldine Ø Fosforiringe on biogeokeemiline ringe,mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris. Ø Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks. Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø Looduses seineb fosforimineraalid, fosforiit ja apatiit. Ø
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb metallidest aktiivsem: Rb või Sr, Al või Ga? Põhjenda! Perioodid algavad aktiivsete metallidega leelismetallidega, liikumisel perioodis paremale vähenevad elementide metallilised omadused.. Rühmast ülalt alla liikumisel suureneb aatomi raadius. Aatomi raadiuse suurenemise tõttu nõrgeneb side aatomituuma ja väliskihi elektronide vahel, seepärast suurenevad elementide metallilised omadused. Rb on akttivsem, kuna perioodis esimesel kohal. Ga on aktiivsem, kuna ta on rühmas all pool. Kuidas muutub metallide elektronide arv väliskihis, aatomiraadius, elektronkihtide arv,
Seetõttu on happed hapu maitsega ning vesilahused muudavad indikaatorite värvust (lilla lakmus muutub punaseks). Hapetele iseloomulikud reaktsioonid on järgmised: 6 Soolad on ühendid, milles metallioonid on mittekovalentselt seotud happeaniooniga. 7 Aineklasside tähtsamad omadused Põlemine(täielik oksüdeerumine) CH4+2O2CO2+2H2O Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) reag. leelismetallidega: 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + H2 dehüdraatimine (-H2O): a,) C2H5OH CH2=CH2+ H2O b.) 2 C2H5OHC2H5-O-C2H5+ H2O oksüdeerumine (C o.-a. suureneb) redutseerumine( C o.-a. väheneb) alkaaniks: C2H5OH+H2C2H6+ H2O reag. aldehüüdidega,tekivad a.)poolatsetaalid C2H5OH+ CH3CHOCH3CH(OH)OC2H5 reag. vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl C2H5Cl+ H2O 8 reag. veega: C2H5ONa + H2O C2H5OH+ NaOH reag. halogeenoalkaaniga: C2H5ONa+CH3Cl C2H5-O-CH3 + NaCl
Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv kaaliumheptafluorotantalaat eraldatakse sarnasest Nb-ühendist fraktsioonkristallimisel või vedelikekstraktsioonil (nt isobutüülmetüülketooniga).Mõnikord kasutatakse Ta(tantaal) ja Nb(nioobium) eraldamiseks ka kloriidmenetlust(põhineb pentakloriidide fraktsioondestillatsioonil). Vaba metall redutseeritakse leelismetallidega,saadakse fluoriühendite elektrolüüsil jt meetoditega. Elemendi, ühendite kasutusalad · kondensaatorid · vaakumtoru hõõgniidid · lõikeriistad, raketid · prilliraamid, proteesid · kaamera läätsed Biotoime Tantaal ei ole biometall,ühendid on suhteliselt vähemürgised. Ühendid Soolad.Tantaali puhul on tuntud ka mõned hapete lihtsoolad,nt värvusetu kristalne tantaal sulfaat ja tantaal fosfaat ,kuid iseloomulikumad on oksiidsoolad.
üksikult. · Vesiniksideme katkemine põhjustab alkoholide suhteliselt kõrgeid keemistemperatuure. Füüsikalised omadused · Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Füüsikalised omadused Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3. Alkoholide keemilised omadused · Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O · Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Metanool · (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH). · Väliste omaduste poolest sarnane etanooliga, piirituse lõhnaga vedelik. Metanool
omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. • hea lahustuvus vees e. hüdrofiilsus (vesiniksidemed) ning madal keemistemperatuur (madalam kui veel). Keemilised omadused • Oksüdeerumine • Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: • a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid • Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. • Alkohol kui hape- reageerimisel leelismetallidega tekib alkoholaat ja eraldub vesinik: (2CH3—CH2—OH + 2Na →2CH3 — CH2ONa+ H2↑) Alkoholide esindajad • Metanool (CH3OH) e. puupiiritus – laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine. • Etanool (CH3CH2OH) e. piiritus – väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks. • Etaandiool (HOCH2CH2OH) – kõrge keemistemperatuur, hea lahutuvus ja madal
· Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. Keemilised omadused: · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Toime teed: Ained võivad imenduda kehasse. ja hingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . Sissehingamise oht: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C juures tekkida väga kiiresti. Lühiajalise toime mõjud: Aine silmad nahk ja hingamisteed. ärritab Pikaajalise korduva toime mõjud: 3
C2H5OH+3O22CO2+3H2O hüdroksü- Metanool moodustumisele. 1.) sahhariidide kääritamisel: C6H12O62C2H5OH+2CO2 CnH2n+1OH C2H5OH Mida rohkem OH 2.) reag. leelismetallidega: rühmi või mida 2.) eteeni hüdraati-misel: R-OH Etanool lühem ahel, seda 2 C2H5OH+2Na2 C2H5ONa + paremini lahustub CH2=CH2+ H2O C2H5OH H2 Tetraeedrilised süsinikud vees. C2H4(OH)2
FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkohol on neutraalne aine, kuid ta on nõrgalt happeline, sest side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Olenemata hüdroksüülrühmast, puuduvad alkoholil aluselised omadused. Alkoholid võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid ja halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. Alkoholid võivad täielikult põleda, reageerida leelismetallidega, dehüdraatuda eetriks ja alkeeniks. Alkohol osaleb reaktsioonides: 1.millest võtavad osa ainult OH-rühma vesinikaatomiga; 2.mis toimuvad kogu hüdroksüülrühma osavõtul; 3.kus võtavad osa nii OH-rühm, süsivesinikradikaalid ning vahel ka süsinikuaatomid. Füüsikaliste omadused on alkoholidel tingitud vesiniksidemete olemasolust. Seetõttu
lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi.
· Kõvadus puhtal kujul on jood väga kõva kristalne aine. 4 · Tahkus jood on puhtal kujul tahke aine kuid võib esineda nii gaasilise kui ka vedelana. 1.3. Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud. · Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . · Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosffhori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. · Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, [ICl3]2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Vees lahustub jood halvasti (joodivesi), hästi aga benseenis, piirituses (jooditinktuur), eetris jt. orgaanilistes vedelikes. Iood reageerib kaaliumjodiidi vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI+ I2 = KI3
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
Vesiniku aatommass on 1,00794 aatommassiühikut. Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav[6], sest ta on elementide seas erandlikul kohal[7]. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[8]. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30) [9] . Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega[10]. Ka on vesinikuaatomi ionisatsioonienergia poole suurem
Alkoholid C 4 ... C10 on suhteliselt tugeva meeldiva lõhnaga. Kõrgemad ühealuselised alkoholid ja kõik mitmealuselised alkoholid on lõhnata ühendid. Alkoholidele on kõige iseloomulikumad OH-rühma asendumise reaktsiooni. Need on nukleofiilsed asendusreaktsioonid. Side süsiniku aatomi ja hapniku aatomi vahel on aga suhteliselt vähe polariseerunud, mistõttu OH- eraldumine on raskendatud. Alkoholid reageerivad leelismetallidega, magneesiumi, kaltsiumi, strontsiumi, baariumi ja alumiiniumiga, moodustades metallalkoksiide ehk alkoholaate. Alkoholaadid on tahked ained, mis lagunevad kergesti vee toimel. Alkoholid reageerivad vesinikhalogeniidega, moodustades süsivesinike halogeenderivaate. Kõige raskemini moodustuvad kloorderivaadid, kõige kergemini aga joodderivaadid. Alkoholid reageerivad hapetega, moodustades estreid. Reageerivad fosforhalogeniididega PCl5, PBr3, PBr5, PI3, PI5, moodustades süsivesinike
Arvutuslik aatomiraadius on 25 (53) pm. Kovalentne raadius on 120 pm. 7 2.2 Koht perioodilisussüsteemis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron. Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annabvesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga iooni (hüdrooniumiooni H30). Vesiniku vaba ioon on aga prooton, mis on väga erinev leelismetallide vabadest ioonidest. Kondenseeritud faasides ei esine H+-ioonid üldse kunagi isoleerituna, vaid assotsiatsieerununa teiste molekulide või aatomitega. Ka on vesinikuaatomiionisatsioonienergia poole suurem kui leelismetallidel ning palju suurem elektronegatiivsus.
tumesiniseks. PH= 5,4 (küllastunud lahus) Oktanool/vesi jaotuskoefitsent: log Pow: 2.49 Aine adsorptsioonitegur (orgaanilise süsiniku suhtes): Koc (no data, andmed puuduvad) Muud omadused: terava lõhnaga, kuumutamisel tekivad toksilised aurud, aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega . Reageerib ägedalt leelismetallidega, fosfori, antimoni, ammoniaagi, atseetaldehüüdi, atsetüleeniga põhjustab ohtu. Aine ohtlik sisaldus võib 20C juures tekkida vaga kiiresti. Korduv või pikaajaline kokkupuude võib põhjustada naha sensibilisatsiooni, kahjustada kopse. (Selle punkti all on kasutatud viiteid 2-9, 16) 3. Kineetika ja metabolism Tähtsaimate toitainete hulgas, ilma milleta inimene kuidagi hakkama ei saa, on joodil
CH4 +Cl2 ---> CH3Cl + HCl Täielik põlemine CH4 + O2 ---> CO2 + 2 H2O HALOGEENIÜHENDID Reageerivad leelistega ---->Alkohol. CH4Cl + NaOH ---> CH3OH + NaCl Reageerivad alkoholaatidega ----> Estrid CH3Cl + CH3ONa ---> CH3OCH3 + NaCl ALKOHOLID Oksüdeerumine aldehüüdiks. 2CH3CH2OH + O2 ---> 2CH3CHO + 2H2O Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 ---> 2CO2 + 3H2O Dehüdraatimine ---> alkeenid või eetrid. CH3CH2OH ---> CH2=CH2 + H2O 2CH3CH2OH ---> CH3CH2OCH2CH3 + H2O Reageerivad leelismetallidega ---> alkoholaadid 2CH3CH2OH + 2Na ---> 2CH3CH2ONa + H2 Alkoholaatide hüdrolüüs. CH3CH2ONa + H2O ---> CH3CH2OCH2 + NaOH AMIINID Reageerivad hapetega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + HCl ---> CH3NH3Cl Reageerivad halogeeniühenditega ---> Ammooniumisoolad. CH3-NH2 + CH3Cl ---> (CH3)2NH2Cl Kui tekkinud sool neutraliseerida, saame amiini. (CH3)2NH2Cl + NaOH ---> (CH3)2NH + NaCl + H2O ALKEENID (ja alküünid) Hüdrogeenimine ---> Alkaanid CH2=CH2 + H2 ---> CH3-CH3
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, kasutavad ja muudavad taimed ja muud elusorganismid. Mulla komponendid- mineraalaine 45%, orgaaniline aine 5% , õhk 20-30% ja vesi 20-30% 2. Muldi kujundavad faktorid. Rohelised taimed, mikroorganismid, vähem teisi organisme, lähtekivim, kliima, reljeef, aeg 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil- vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini, 2- mõõtmeline Pedon- muldkattes reaalselt esinev mullasammas, 3-mõõtmeline Pedosfäär- 4. Mulla tähtsus ja funktsioonid. Mulla ökoloogilised talitused: bioproduktsioon( toidu, biomassi tootmine) Keskkonna tasakaalu reguleerimine Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: ...
5-metüül-4-hekseen-1-ool (või 5-metüülheks-4-een-1-ool) 2-fenüületanool tsüklopentüülmetanool okt-1-een-3-ool 1,2-tsükloheksaandiool 3-metüül-1,5-pentaandiool 1,2-propaandiool 3.1.1. Alkoholaadid Alkoholaadid on alkoholi soolad, mis tekivad kui alkoholid reageerivad leelismetallidega (alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku ioon asendub metalli iooniga). Nimetuses on esimesel kohal leelismetall, millele järgneb tüviühend + -olaat(lõppliide). Näiteks CH3CH2ONa naatriumetanolaat. (CH3CH2CH2O)2Mg magneesiumdipropaan-1-olaat 3.1.2. Fenoolid Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures (ehk OH on otse seotud benseenituumaga)
CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e
CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e
CH3 -- CH2 -- OH + 3O2 ¾ ¾® 2CO2 + 3H2O · alkoholid võivad astuda nukleofiilsetesse asendusreaktsioonidesse (lahkuvaks rühmaks oleks siis hüdroksiidioon). Hüdroksiidioon on aga sedavõrd tugev nukleofiil, et raske on leida teist nukleofiili, mis teda välja tõrjuks, mistõttu ei ole nukleofiilne asendusreaktsioon alkoholide puhul tüüpiline. 4. Alkohol kui hape · Alkoholide reageerimisel leelismetallidega (Na, K, Li) eraldub vesinik ja tekib vastava alkoholi sool alkoholaat (2CH3 --CH2--OH + 2Na 2CH3 -- CH2ONa + H2). Analoogne happe reageerimisele metalliga (2HCl + 2Na 2NaCl + H2). Siit järeldub, et alkohol on nagu hape ja alkoholaat on alkoholi sool. Alkohol on väga nõrk hape (nõrgem hape kui vesi). Vaata hapete tugevusi lk 25. 5. Alkoholide esindajaid · Metanool (CH3OH) e
Punased raketid. Strontsiumkollane Ba 710 1634 3,50 roheline Levinud Sulfaati kas. Röntgenkontrastainena. Valge värv Väga Ra 690 1536 5 ? kiirgusallikas haruld. Võrreldes leelismetallidega on II A metallid tihedusega , sulamistemperatuuriga ja tunduvalt kõvemad. Kuna aatomraadius on pisut väiksem on nad ka natuke.......................... redutseerijad, kuid siiski keemiliselt.........................metallid Seega on naatrium .........................................aktiivsusega, kui magneesium ja kaltsiumhüdroksiid on................................ alus , kui kaaliumhüdroksiid. Berülliumhüdroksiid erineb oma omadustelt tunduvalt teistest
nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: huumusesisaldus 2,5...3,5%. saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki ühendid, mis on rohelistele taimedele toiduks. 1. Humiinhapped must läikiv looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Kiire lagunemine. pulber, leelismetallidega (Na, K) Reguleerimise võimalused: Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub · Anaeroobne lagunemine reageerides annavad soolasid (humaate), mis · Orgaanilise aine saagikus keemilistest, füüsikalistest, mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja juurdeviimine mulda sõnnik (40 bioloogilistest tingimustest
süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2-propanool) ja tertsiaarseteks(2-metüül- 2-propanool). Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures
· Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. · Täielik põlemine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, CH3CH2OH + 3O2 ® 2CO2 + 3H2O sisepõlemismootorites. · Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2 · Etanooli mõju organismile on keerukas. · Oksüdeerumine (=>aldehüüd) Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks 2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks.
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
