Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

s-metallid
Üldised füüsikalised omadused

pehmed , suhteliselt kergelt lõigatavad

suhteliselt kerged (väikse tihedusega)

hea elektri- ja soojusjuhtivus

läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega

Na (K)

mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega

loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed)

puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena

toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil

tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus

NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep)

Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel

NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks

kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3 )

2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid

K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid

Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne)
Li

LiOH laguneb kuumutamisel

Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid

Ca (Mg)

mõnevõrra kõrgem sulamistemperatuur võrreldes leelismetallidega

ei loovuta nii kergesti elektrone kui leelismetallid

leidub looduses aint ühenditena

toodetakse

CaO ehk kustutamata lubi, seob õhust CO2 (tekib CaCO3), kasutatakse järvede happelisuse vähendamiseks

Ca(OH)2 ehk kustutatud lupja kasutatakse põllumajanduses (happeliste muldade lupjamisel, viljapuutüvede valgendamisel kaitseks kahjurite ja külmalõhede eest)

Kustutamata lubja segu liiva ja veega - lubimört

CaSO4 x 2H2O ehk kips ehituses

CaSO4 x 0.5H2O ehk põletatud kips

Ca( HCO3 )2 - mööduv karedus (ka Mg(HCO3)2) (kõrvaldamine kuumutades, keemiliselt)

MgCO3 + CO2 + H2O -> Mg(HCO3)2

CaCl2 ( MgCl2 ), CaSO4 ( MgSO4 ) - jääv karedus (kõrvaldamine keemiliselt)

CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor , lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3)

p-metallid

madal sulamistemp. -> sulamid

läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti

hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes.

o-a. 3

boksiit - Al2O3 x nH2O

vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes.

k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht

kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena

tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel)

Pb,Sn

Pb - kasutatakse värvides

Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut

Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised

Sn - hõbevalge, läikiv, painutamisel iseloomulik ragin, reageerib hapetega aeglaselt

mõlemat kasutakse sulamite koostises

tähtsamad ühendid

Al2O3-valge kristalne aine ,väga vastupidav vee toimele,praktiliselt ei reageeri hapete,leeliste lahjendatud lahustega ,

korund

SnO3 - värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel

SnO2 - tinakivi (peamine tina esinemise vorm maakoores)

PbS - pliiläik (peamine plii esinemise vorm maakoores)

Pb3O4-korrosioonivastaste kruntvärvide koostises

PbO2- väga tugevate oksüdeerivate omadustega , elektroodimaterjalina pliiakudes

d-elemendid
Aatomiehitus

Eelviimane kiht täitub elektronidega

Fe: +26 | 2)8)14)2)

1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d6 4s2

Püsivam Fe3+

Cu: +29 | 2)8)18)1)

1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s1

Püsivam Cu+

Saamine

Fe2O3 - pruun/punane rauamaak

Fe3O4 - must rauamaak, magnetiid

Toodetakse karbotermiaga

Fe3O4 + 4C -> 3Fe + 4CO (tegelikult saadakse malm -raua sulam süsinikuga, C-d >2%. Terase saamiseks põletatakse C välja, teras C-d 3Fe + 4CO2

Fe-l on magnetilised sidemed

Keemilised omadused

Reageerimine mittemetallidega

3Fe + 2O2 -t-> Fe3O4 (rauatagi)

4Fe + 3O2 -niiske-> 2Fe2O3 ( rauarooste )

Reageerimine veeauruga

3Fe + 4H2O -t-> Fe3O4 + 4H2

Reageerimine lahjendatud hapetega

Tekivad Fe(II) ühendid

Leelisega EI reageeri

Konsentreeritud H2SO4 ja HNO3 toatemperatuuril ei reageeri

d-metallid üldse

oksiidid

vees ei lahustu

veega ei reageeri

reageerivad hapetega

hüdroksiidid

vees ei lahustu

võimalik saada ainult soola reaktsioonil leelisega

Füüsikalised omadused

Kõrge sulamistemperatuur

Kõva

Püsiv õhu ja vee toime suhtes

Ühendid

Oksiidid ei reageeri veega

4Fe(OH)2 + O2 + 2H2O -> 4Fe(OH)3

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta #1

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta #2

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariellM Õppematerjali autor

Keemia konspekt elementide ja nende omaduste kohta

Keemia konspekt elemendid omadused

Sarnased õppematerjalid

docx

Anorgaanilised ained

II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid

Keemia

pdf

Metallid praktikas

Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hap

Anorgaaniline keemia

odt

Metallid

KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja

Keemia

docx

Tähtsamad metallid

 Püsiv vee ja õhu toime suhtes (ei  Vähene vastupidavus roosteta) korrosioonile 13.Ni – metalli katmiseks, sulamites Cr – metalli katmiseks, sulamites Väärismetallid – Au, Ag, Pt ; Ag – elektroonika, fotograafia, peeglid, ehted Ti – Kerge, vastupidav mereveele, laevades, breketid Cu – punakas, elektrikaablid, sulamid 14.Raskmetallide saaste keskkonnas. Hg, Cd, Pb ohtlikkust suuredab nende ladestumine organismis, põhjsustades nii pidevalt kahju. Ka väga väike kohus on ohtlik.

Keemia

docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8

Metallid

pdf

Keemia põhiteadmised

(raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides II. Soolad koosnevad metallioonist (näiteks Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO42-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3. Keemiliste elementide perioodilisustabel · Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng = prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides · Perioodi number = elektronkihtide arv · A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksi- maalne oksüdatsiooniaste · B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2 elektroni · Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku · Neutronite arv = ümardatud aatommass järjenumber

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

doc

P ja D metallid

p-METALLID. Nimetus tuleneb sellest, et väliskihi ehituse moodustavad s-ja p-metallid. Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide Tuntumad: Al, Sn, Pb. O.A. on muutuv, v.a. Al, mille o.a. tavaliselt II või IV. valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), Ühendites on O.A.: Al III, Zn II ja Pb II või IV. Sellepärast, et niipalju on nendel metallidel elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). viimases kihis elektrone ja need loovutatakse

Keemia

Rohkem sarnaseid