Ta rääkis Kristiinale meheleminekust. Ta ütles, et Kristiina peaks meheks võtma kellegi, kes on kõrgist seltskonnast ja kes austaks ning armastaks Kristiinat. Varsti oli shildil aeg koju minna ning edaspidi külastas ta Jørundi talu harvemini ning Kristiinaga rääkis vähem juttu. Nendel aegadel sõbrunes shild rohkem Sira Eirikuga, kes enne oli shildi halvastu suhtunud. Sel kevadel, kui Kristiina 15-aastaseks sai, leppisid kokku, et Lauritsatütar Kristiina ja Andresepoeg Simon abielluvad. Simon oli hästikasvatatud ja ülimalt tark noormees, kes oskas sõna sekka öelda ka vanemate inimeste seltskondades. Simonit nähes oli Kristiina pisut pettunud. Mehel olid väikesed silmad ja kehaehituselt oli ta pisut tüse. Ragnfridile ja Lauritsale meeldis Simon väga ning ka shild nõustus, kui öeldi, et Simon on Kristiinale väga hea kaasa. Kristiina sai 18-aastaseks. Ta oli väga kaunis, pikka kasvu ja sale ja peenepihaline. Kõik kiitsid Kristiina kaunist välimust
Ethan ei suutnud talle haiget teha, kuid sellele vaatamata ta hammustas, lõi oma hambad selle hundi kaelasse,kes otsekoheselt kukkus ning muutus imeilusaks neiuks. Seejärel muutus ka Ethan inimeseks , et ütelda teistele, et nad ei viiks tüdruku keldrisse ega hakanudki midagi neile seletama. See võitlus kestis kaks tundi, mille käigus Damenil õnnestus põgeneda ja Michellil võita. Kõik Dameni karja liikmed põletatigi keldris maha, kõiki peale kahe: Angelina ja Simoni. Simon osutus üheteistkümneaastaseks koolipoisiks, kes põgenes kodust, sellepärast, et emal oli uus peika, kes poisile ei meeldinud. Simon otsuststas põgeneda läbi metsa, kus teda leidsidki Dameni hundid. Angelina aga jalutas oma poisiga läbi metsa, kui neid ründasid hundid. Tema poisil ei vedanud, kuna ellu ta ei jäänud ( Või siiski vedas? Kas on parem elada igavestipeidus või surra?). Niisiis, Damen oli võidetud ning linnaelanikud said elada rahulikult. Keegi
See ei ole viisakas kui inimesest tehakse pilti, ilma et tema luba küsimata, Aivele valmistas see suurt tuska. Ei saagi aru, miks inimesi tülitatakse selliste küsitlustega nagu nad ise ei saaks aru kui hull olukord on. Peale artiklit tuldi isegi Aivet külastama, aga kui nad palati uksest sisse asutsid kohkusid nad väga. Pilk muutus haletsevaks ja näole ilus pettumus, mõned isegi minema läinud, nähes Aive armetust. See on Aivele ka paras löök, kuna ta pole üheski oma haiguses süüdi, tal lihtsalt juhtusid need asjad. Elu on kohutavalt ebaõiglane ja Aive teadis seda vast kõige paremini. Ühel päeval varastati aga Aivele ülimalt oluline arvuti, kuhu trükkis ta kõik oma mõtted ja muljed. Röövijat Aive ei näinud, kuna ta oli seljaga ukse pool ja õed pidid tormama ühe teise patsiendi juurde.(Üks õde veel vallandati sellepärast). Aive oli arvuti vargusest väga löödud, kuna
Juulius oli küll hea õpetaja, korralik ja väga kohusetruu, kuid õpilastele mitte väga silmapaistev ja imponeeriv. ,,Ta võis ju üsna piltlikult ja huvitavalt rääkida, tema vaimustus oli ehtne, kuid ta ei saanud seda vaimustust millegagi üle kanda tütarlastele, kellel puudus meel mehise ja range rooma luule jaoks. Siit oleks edasi pääsenud vahest tubli annuse huumoriga, kuid see polnud kunagi Juuliuse tugev külg olnud, ja pealegi oli see tema põhimõtete vastu, teha nalja tõsise asja juures." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 147 ). See seletab ka õpilaste suhtumist temasse. Juulius Kilimit küll armastas oma tööd ja õpilasi kuid ta ei suutnud kunagi olla kuigi tähelepanuväärne ja silmatorkav õppejõud. Huumor aitas meeldejäävaks ja meeldivaks teha nii mõnedki tunnid paljudel õpetajatel, Juulius polnud kunagi olnud aga kuigi osav naljamees, peale selle ei lubanud naljatada tõsise asja juures tema kindlad põhimõtted
tema haigusest põhjalikumalt ja rohkem rääkima. Ta saab aru, mis põhjustab hüpoglükeemiat ja kuidas seda vältida, aga ta ei saa aru diabeedi hilistüsistustest ja nende vältimise vajadusest. Lapsed on erinevas eas, kui nad on valmis võtma enda peale vastutuse diabeedi kontrollimiseks (süstid, vereproovid), kuid nad ei saa hakkama ilma toeta. Üks lapsevanem kirjutab: ,,Mul poiss haigestus lasteaia lõpul, 6-aastaselt. Kohe haiglas õpetati teda ennast ise süstima ja ka suhkrut ise mõõtma. Mina polegi talle ise ühtegi süsti teinud. Nüüd 10-aastaselt oskab ka päris hästi arvutada kui palju tuleb kiiretoimelist insuliini süstida, jälgides suhkrunäitu, söödavat toitu ja ka planeeritavat liikumist.". See on ideaalvariant ja ega sellelgi lapsel alati kõik nii hästi ei lähe. Vastutus, mida need lapsed peavad endale võtma koormab neid ja võib hakata tekitama emotsionaal- ja käitumisprobleeme
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
Kuristik Rukkis 1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud), mis Sulle meeldisid ja põhjenda, kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!! 2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest. 3. Missuguseid probleeme kajastab teos? 4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised, suhtumine teistesse). 5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)? 6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda? 7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on
ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul. Karina põgenes öösel haiglast. Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu. Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja. Karina ehmatas, kui bussi tuli ka Pärt. Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis
Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise. Järgmine päev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures. Nad olid nõus Piilmanile ja ta pojale natuke nalja tegema, kuid ainult tasu eest. Joonasel polnud poistele muud anda kui vanaisa kingitud makk. Joonase vanaisa oli mitu aastat juba surnud ja see makk oli ainus mälestus Joonasel vanaisast, kuid ometi ta pidi selle nendele poistele andma. Kohe, kui makk oli antud, kahetses Joonas seda. Mitu päeva polnud Marko ja Piilman kooli ilmunud ning lõpuks otsustas Joonas, et läheb sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei
„Ära räägi niimoodi oma emaga“ või „Istu sirgelt, kui su ema sinuga räägib.“ Ema talus seda kõike aga vaikides. 3. Kohe järgnes rituaalne naer. (lk 13) Perekonnas olid käibel mõned naljad, mille algatajaks ja alalhoidjaks oli Jacki isa. Sue peaaegu nähtamatute kulmude ja ripsmete kohta, Julie püüdluse pärast saada kuulsaks sportlaseks, Tomi voodisse pissimise pärast, ema kehva arvutusoskuse kohta ning Jacki vistrike pärast. Kui isa tegi nalja olid kõik pereliikmed sunnitud naerma. Kui Julie ja Jack tegid söögilauas nalja isa aianduse-armastuse vastu, tõusis isa lauast ja lahkus. Isa kohta nalju ei tehtud, sest need polnud naljakad. 4. Ta oli oma ideede mõistlikkuses nii veendunud, et pigem piinlikkuse kui hirmu tõttu ei vaielnud keegi plaanile vastu. (lk 14) Jacki isa otsustas piirata maja nii eest kui ka tagant ühtlase betoontasandikuga. Pärast
ei tohiks enam meelde tuletada seda, et lapsed olid ennem vaenlased, vaid tuleks käituda nii, nagu oleks alustatud puhtalt paberilt. .( Wyckoff, J. , Unell, B. C. , Koolieeliku kasvatamine häält ja kätt tõstmata, Tallinn, Ersen, 2008, lk 110-113, lk 192-195) Kokkuvõtvalt võib öelda, et keegi ei ole sõltuvalt sünnijärjekorrast parem ega halvem, kuid oletatavasti arenetakse selle alusel erinevalt, valitakse erinevad elukaaslased ja ametid. Tavaline on tänapäeval, et lapsevanemad kasutavad vanimat last liiga palju ära ja hoiavad liialt noorimat. Selle asemel oleks tähtis mõelda, et ka vanim laps tahab vahel väike olla ja et noorim vajab, et talle usaldatakse ülesandeid ja vastutusi, et ta saaks areneda ja endasse uskuma hakata. Ehkki kõik lapsed ja perekonnad on erinevad, võib märgata sünnijärjekorra tähtust laste arengule. Selline tähelepanek annab juurde teadmisi, mis võivad edaspidises elus abiks tulla. KOKKUVÕTE
paljajalu. Kuna võtmed ja telefon jäid Jansa juurde peab ta emale ukse taga kelle helistma. Ema on purjus ja üteb et koolist helistati ja miks ta ei öelnud, et tal oli direktsioon. Küsib miks J verine on? J püüab teda rahustada, aga ema - kas selleks ma sind kasvatasin?. J jälle vastu, et ema ei saa endagagi hakkama, rääkimatta J kasvatamisest. Selle peale ema pilk klaasistub ja pühib J laua asjadest puhtaks, nii et lamp puruneb, tõmbab tapeeti maha ja hoolimatta J keelitamiset viskab J riided aknast välja. J jookseb kolu täis Kreete tuppa, lükkab raske kirjutuslaua vastu ust, kust kriiskav ja ust peksev ema tahab sisse tulla. J tahab rõdult alla hüpata. Ta ei taha seda elu. Ta tahab koju. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. Ta ei taha. 0. Nullpunkt. J seisab keset õe Ege antud väikest tuba, mis on tegelikult vana laoruum ja asub õe korteri kõrval. Kinni õmmeldud kulm valutab. Ta on viimased kolmkümen tundi püüdnud end olematuks magada. See ei ei õnnetunud.
esimesed metamorfoosid üle elanud ülemõpetaja Semmelni jupiterliku juhatuse all. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei saavutanud
Semmelni jupiterliku juhatuse all. Juulius oli selleks ajaks saanud juba kuuekümne aastaseks, iseenesest oleks ta võinud juba tööpostilt lahkuda ja teha ruumi noortele, aga õpetades tundis ta ennast noorena ja ka elujõudu paistis tal jätkuvat. Õpilaste suhtumine oli aja jooksul temasse natuke muutunud, üldiselt jäädi temaga rahule. Tema tunnis pidi nalja ise tegema, sest vanamees oli võrdlemisi naljavaene, ei saanud selles suhtes kaugeltki mõne Sagritsa vastu. Vana Juulius Kilimit meeldis lastele, aga tema tunde ei osanud nad hinnata. Õpilastele tundus tema õppeaine lihtsalt igav, ja ka kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast
1997. aastal registreeriti alla 21-aastasi vargaid 0,6% rohkem kui 1996. aastal. Neist umbes 30% olid naisterahvad ja 70% mehed. Alla 14-aastaste hulgas oli varguste arv 1997. aastal Raamat lastevanematele ja kasvatajatele kasvanud 1996. aastaga võrreldes 8,6%. See raamat on kirjutatud teile, lapsevanemad ja kasvatajad. Sellest raamatust leiate abi probleemsete arenguteede pare- Röövimised maks mõistmiseks ning konkreetseid juhtnööre, mis peaksid Alla 21 -aastaste seas esines 1997. aastal röövimisi 1996. aas- aitama teid vastutusrikkas kasvatustöös. Vastutavatena peak- Vanemadki
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee.................................................................................................. 8 6. Peamised tegelased.......................................................................................................... 10 7. Stiil....................................................................................................................
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
seotud halva mainega Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju. Kuigi tema luule oli enemasti lüürilis-
Prantsuse Kommuuniga, mis varem laiali oli saadetud, karistasid võimud teda karmilt, panid vangi, hiljem piirasid tema avaldamisvõimalusi. Pärast seda põgenes Verlaine Inglismaale ning naases 1881 Prantsusmaale, kus elas enesessetõmbunult, otsides tuge kristlikust vagadusest ja alkoholist. Pärast tüli Verlaine'iga elas Rimbaud hulkurielu ning tegutses äriagendina Aafrikas. Seal ta haigestus, Prantsusmaale naastes amputeeriti ta jalg ning ta suri sealsamas haiglas. Verlaine oli Euroopa sümbolistidest luuletajate jaoks vahetuim iidol. Tema lüürilist, peeni varjundeid tabavat luulelaadi matkisid paljud. Verlaine'i lüürika ,,Sõnadeta romanssides" on kooniline ja meloodiline, tundlik ja täpne rütm ning intonatsioon lubavad edasi anda inimtunnete keerulist mitmekesisust. Lüürikas asetab rõhu kõla- ja helivarjunditele, mis kas saavutavad ise sümboli tähenduse või võimendavad visuaalse sümboli mõju
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu. Kui sellises narkouimas olla, siis on igalühel suhteliselt suva vist. Järgmisel hommikul ärkas Lelet politseijaaskonnast. Sealt teatati, et Alex on haiglas ning tema kaks nooremat venda leiti keset ööd näljastena ja hirmunult tänavalt ning viidi jaaskoda, kus neile tädi Ülle järgi tuli ning enda juurde viis. Kui Lelet oli uurijatele valetand ning öelnud, et kogu kraam tema taskutest kuulus talle, lasti tal lõpuks minna. Lelet läks haiglasse Alexi juurde. Seal olid Laura ja Gerri. Nad ütlesid, et asi oli Alexi südames. Kui poiss lõpuks toibus lasti noored palatisse teda vaatama. Laural ja Alexil oli aga uudis. Nad kavatsesid abielluda
Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridži mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis hakkab ta kirjutama kirjandit,
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab
Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha. Ackley vastas, et katoliiklane peab kindlasti olema. Kuid kahjuks oli Holden ateist. Siis ütles, ta siiski ei astu siis kloostrisse, sest ta võib sattuda sellisesse kloostrisse, kus on valed mungad, kes on kretiinid ja muidu tohmanid. Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud
võimalikkust. Sel perioodil võivad lapsed mõtiskleda sündmuste ebaõigluse üle -- miks "halvad" asjad juhtuvad "heade" inimestega. Pärast kümnendat eluaastat hakkab laps surma abstraktsemalt mõistma, juureldes sel ajal ikka veel õigluse, ebaõigluse ja saatuse üle. Kuna selleks ajaks on laps teadlik surma isiklikkusest, võib ta püüda surmale mõtlemist vältida . Hirmu tulemusena võib laps kasutada erinevaid kaitseviise -- näiteks heita surma üle nalja. Leinava lapse meeleolud võivad vahelduda -- see on normaalne ning seda tuleb aktsepteerida. Murdeealine laps võib pereliikme surma puhul jumaldada lahkunut, ning oma viha suunata teiste inimeste vastu, mis suurendab konflikte -- enamasti elab murdeealine laps oma leina väljapoole. Teisest küljest tuleb sageli ette ka tunnete varjamist või surma eitamist (laps häbeneb näidata oma nõrkust, erineda teistest), mispuhul tuleb leinatöö teha ära hilisemas elus.
mäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus. (Smart, 2012, lk 241) Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja
Miina Härma Gümnaasium Naispeategelased ja armastuse käsitlus Paulo Coelho teostes Uurimustöö Tartu 2006 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 1.1 Paulo Coelho elulugu.............................................................................................4 2. ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" saamislood.................................6 2.1 ,,Üksteist minutit" saamislugu................................................................................6 2.2 ,,Veronika otsustab surra" saamislugu....................................................................7 3. Romaanide ,,Üksteist minutit" ja ,,Veronika otsustab surra" naispeategelased.......8 3.1 ,,Üksteist minutit" sisututvustus................................................................
Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale. Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab, et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridzi mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema, kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis hakkab ta kirjutama kirjandit, kuid ei tule pähe
oli see tõestus, et mees on ikka läbinisti valelik - iidsete kommete austaja Tambet vihkas pärast täijuhtumit Leemetit veelgi rohkem, neid kord emaga metsas kohates pistis ta Leemeti peale röökima, ema vaigistas mehe, sest ei kartnud teda, Tambet oli kunagi emale ligi ajanud, tahtnud külakostiks meekärjed viia, peitis need hõlmade alla vastu kõhu, külla jõudes oli mesi sulama hakanud ja kõhukarvadele ja allapoolegi kinni kleepunud, see pakkus emale palju nalja ja seega suhtus ta mehesse aukartuseta - Ints, Leeemet ja Pärtel olid koos õues, mööda kõndis Tambet, kellest maha jäänud Hiie talle järele sibas, poisid teretasid tüdrukut ja Hiie jäi mõneks ajaks nendega jutustama, rääkis et läheb emaga kuuvalgele puu otsa vihtlema, mis on vana komme ja hoiab inimest noorena, järsku kisas Tambet tütre nime ja Hiie jooksis ära isa juurde - Pärtel ja Leemet plaanisid alasti vihtlevaid naisi salaja luurata, jälitati emasid-õdesid ja
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed. Bronislawa oli pühendunud katoliiklane, kuid ta abikaasa polnud
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
