tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog – kahekõne (kahe või enama isiku kõne)Remark – näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.Stseen – on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu.Rekvisiit – lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv,
Draamateoste põhiomadused on : · dialoogivorm · olevikuline tegevus · tegevuse pingeline arenemine Draamateatri kompositsioon ehk ülesehitus. · sissejuhatus ( tutvustatakse tegelasi,olukorda ) · sõlmitlus ( esimene konflikt ) · kulminatsioon ( sündmused jõuavad haripunkti ) · lõpplahendus draamateose väline ülesehitus : näidend on jagatud vaatusteks,piltideks ja stseenideks. Dialoog kahekõne Monoloog pikem üheinimese kõne Remark autori juhised lavastajale ja näitlejale. Näitekunst sai alguse kreekas viljakuse jumal dionysosele pühendatyd pidustustest. Inimesed maskeerisid end, lauldi ja tantsiti jumala auks . koor ja inimene asusuid omavahel dialoogi ja nii tekkiski algne näidend. Hiljem tuli n2itlejaid juurde. Dramaatika zanrid : · draama elulise sisuga( Kitzberg libahunt ) · komöödia lõbusa sisuga ( vilde pisuhänd ) · tragöödia traagilise sisuga näidend ( shakespare romeo ja julia )
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,,
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika. Dialoog kahekõne Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Dramaatika näidekirjandus, üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale Kulminatsioon haripunkt Puänt vaimukas üllatuslik koht lühijutus, anekdoodis vms. Sõnum teade
1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste
2.Kuidas dramaatika jaguneb (põhizanrid)? Tragöödia, komöödia, draama 3.Kuidas jaguneb näitekirjanduse tekst? Stseenideks, vaatlusteks, piltideks 4.Nimeta dramaatika põhiomadused - Dialoogivorm, lavalisus, sündmustiku tihendatus, olevikus kulgev tegevus. 5.Mis on dialoog? Kahekõne 6.Mis on monoloog? Kirjandusteose tegelase mina vormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette 7.Kes on dramaturg? Näitekirjanik 8.Mis on remark? Autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale. 9.Mis on veel draamakirjandusele iseloomulik? Jutumärgid puuduvad, puudub jutustaja 10.Nimeta klassikalise teose kompositsiooni osad - Sissejuhatus, sõlmitus, arendus, kulminatsioon, pööre, lõpetus. 11.Mis ülesanne on sissejuhatusel? Tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. 12.Mis ülesanne on sõlmitusel? Sõlmituses tuuakse välja teose konflikt. 13.Mis ülesanne on teema arendusel? Tegevus liigub pingestatult haripunkti poole. 14.Mis ülesanne on kulminatsioonil
ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt Novell tiheda sündmustiku ja vähese tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpeb puändiga Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid.
1.2. Tunnustus 1986 Ants Lauteri nimeline preemia; 1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia; 2000 Beata Angelico auhind, Rooma; 2001 Valgetähe IV järgu orden; 2002 Teatriliidu aastapreemia : parima meesnäitleja auhind Nikolai Kirsanovi rolli eest Turgenevi-Shapiro "Isad ja pojad"; 2003 Eesti Teatriliidu aastapreemia: parima lavastaja auhind "Hamleti" lavastamise eest; 2005 Riigivapi IV klassi orden; 2007 Aasta isa 2009 Eesti Teatriliidu auhind parimale lavastajale P.Claudeli ,,Maarja kuulutamise" ja Grishkovetsi ,,Linna" eest; 2009 Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimeline auhind teatrialase pedagoogilise tegevuse eest. 1.3. Ühiskondlik tegevus Ta oli 40 kirja üks allakirjutajatest. Eesti Humanitaarinstituudi (1988), Vanalinna Hariduskolleegiumi (1987) ja fondi Hereditas (1993) asutajaliige. Peterson kuulus ka Eesti Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi ning on Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu liige. (http://et
segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Sellele vaatamata on "Keisri hull" üks Eesti tuntumaid romaane maailmas. «Keisri hull» on tõlgitud soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde. Raamatut ja näidendit on omavahel väga hea samastada, näidend annab veidi visuaalsema ja selle aja kohasema ettekujutuse, kuigi õhustik, mis Jaan Kross raamatus juba lugejale lõi on ka lavastajale jäänud samaks, sest mina tundsin näidendit vaadates suhteliselt sama õhustikku , mida raamatut lugedeski ja ka arvamus sellest teosest jäi üldraamides samaks. Enda seisukohalt võin öelda ,et raamatut lugedes sain isiklikult teosega parema kontakti ja selle raamatu erinevad tahud ja ideed jõudsid minuni paremini raamatut käes hoides, kui saalis istudes ja ,,Keisri hullu" näidendina vaadates.
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult v...
abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste.
· Lydia Koidula "Säärane mulk" Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5
· Kasutatakse kõne-, tegelas-, või situatsioonikoomikat. · Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum)
Zeinet, Eliseta Talviste, Säde Mai Krusberg, Henrik Tamm, Mihkel Känd, Karl-Markus Kaiv, Laura Danilas, Hanna Brigita Jaanovits, Kai-Ly Remmelkoor, Linda Lukas, Karoliine Pärlin, Susi Ann Kaljas, Kristiina Raahel Uiga, Katariina Renate Parksepp, Sirelin Timmermann. Kontserdi tegi eriliseks minu arust näitlejate meisterlikkus. Osavõtjaid oli väga palju ja nende koostöö oli väga hea. Kindlasti suur au lavastajale. Ma olen rahul, et käisin seda muusikali vaatamas siis kui Mariat mängis Hanna-Liina Võsa, sest ta on väga kogenud artist ja üks minu lemmik lauljaid. Ma nautisin väga etendust ja jäin sellega rahule. Kogu publik oli peale etendust väga õnnelik ja aplodeeriti püsti seistes. Lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis oli Do re mi.Esitluse tase oli väga hea. Ma ei ole muusikas kõige tugevam seega, ei oska välja tuua, kas nad laulsid seda puhtalt või mitte
DRAAMA Dramaatika 1. Sündmuste esitamine tegevuste abil. Kui eepikas kujutatakse sündmuste autori poolt, kes neid jutustab ja kirjeldab, siis draamas näidatakse sündmusi, kusjuures autori isik jääb tegelaste varju, kes laval hakkavad elama nagu iseseisvat elu. Autor võib teoses anda lavastajale ainult lühikesi seletavaid juhtatusi (tavaliselt sulgudes), mis on ka lugejale vajalikud teose paremaks mõistmiseks. Neid lisamärkusi draamateoses nimetatakse remarkideks. Näit. A. Kitzbergi ,,Libahundis" sulgudes antud teksti osa on remark. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust: Südantlõhestav hüüd.) Ema! 2. Olevikuline esitus Draamas esitatav tegevus saab laval toimuda ainult olevikus. Tegevus hargneb laval vaatajate
Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud nägu kuid nüüd oma uue filmiga
vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99). · Marius Peterson muusikaline kujundus lavastusele «Linn», «Metsik» ja «Maarja kuulutamine» (Theatrum). Ants Lauteri nimeline auhind Antakse kuni 10 aastat teatritööd teinud noorele näitlejale või lavastajale. Auhinna määramisel peetakse silmas kandidaadi erialast arengut. · Tiina Tauraite ja Margus Prangel. Priit Põldroosi nimeline auhind Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest. · Lembit Peterson viljakandva teatripedagoogilise töö eest Eesti Humanitaarinstituudis, Tallinna Ülikoolis ja Vanalinna hariduskolleegiumis ning teater-kooli Theatrum loomise eest. Georg Otsa nimeline auhind
Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms. Näiteks ood kangelasele või armastusele. Epigramm - värsivormis pealkiri hauakivil või mälestussambal. Karakter - iseloom, tegelaskuju. Süzee - sündmustik. Remark - draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv ääremärkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Epiteet - taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele
esitaja) mängib mingit Beethoveni sonaati ühtmoodi ja publik on vaimustatud: "Küll ta mängis hästi!" Teine pianist mängib sama teost hoopis teisiti ja publik on jälle vaimustatud. Kolmas mängib sonaati samuti erinevalt, kuid publik on seepeale hoopis nördinud: "Kuidas ta võib seda teost niimoodi mängida!" Ka dirigent on interpreet. Tema pilliks on koor või orkester. Ka kõige andekamad pillimehed peavad orkestris alluma dirigendi tahtele (nagu teatris näitlejad lavastajale). Kui muusik loob muusikat mängimise ajal, nimetatakse seda improvisatsiooniks. Improvisatsioon on ettevalmistamata, hetkemeeleolu põhjal loodud muusika. Maailm on loodud helilisena Vahel Sa istud mättal ja kuulad, et küll see ööbik laulab ikka ilusti! Tegelikult ütleb ta aga võib-olla hoopis teisele ööbikule, et see siin on minu territoorium ja kui lähemale tikud, läheb löömaks. Nagu "helilooja" nimetuski ütleb, loob ta helisid, mitte noote.
atmosfääriga kokku sobitama. Kõik tehnilised toimingud leiavad aset paralleelselt 8 proovidega. Misanstseene fikseerib lavastaja proovisaalis töö käigus. Läbimänguni jõuab lavastaja alles viimastes proovides, seni mängitakse stseene eraldi läbi. Lavastaja-näitleja suhe ei toimi ainult ühepoolselt. Tihti mõjutavad näitlejad lavastajat. Näiteks lavastuses ,,Nagu poisid vihma käes" sai näitlejate valitud muusikagi teinekord lavastajale pidepunktiks, millest mingis suunas edasi minna. Näitleja ideed saavad tihti otsustavaks ka mingi stseeni mängimisel, seda juhul, kui lavastaja annab näitlejatele "vabad käed" mingi koha mängimiseks. Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon, millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise
Draamateosed on mõeldud .laval ettekandmiseks ja neid iseloomustab tegevuse ühtsus Tragöödia Enamjaolt kurb ning kurva lõpuga Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid. Osa, kus tegelaste koosseis ei muutu .Remargid on autori poolt tehtud juhtnöörid lavastajale ja näitlejatele Monoloog üksikkõne Dialoog kahe või enama inimese vestlus (Dekoratsioon kaunistused näidendi lavastamisel (lavakujundus Rekvisiit esemed (mööbel, kostüümid jne.) näidendi lavastamisel
Osad on: o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn Vetemaa. Õhtusöök viiele. Näidend kolmes vaatuses): o nn. afiss, kus loetletakse tegelased, nimetatakse tegevusaeg ja -koht o moto (näit. E. Vetemaa "Roosiaed": "ükski sõda ei lõpe oma lõpuga" (E.M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni lugejale ja näpunäiteid lavastajale, selgitada kirjaniku taotlusi jne.; o järelsõna või järelmärkused, milles tehakse kokkuvõtteid, kommenteeritakse ja selgitatakse näidendi mõttesisu vms. Ülesannete alusel, mida remargid täidavad, jagunevad nad põhiliselt kahte rühma. o Remargid kirjeldavad (võimaliku) teatrietenduse mitteverbaalseid komponente. Remarkides kirjeldatakse: o etenduse visuaalset külge (lavapilt, valgustus, tegelaste välimus, miimika, liikumine, tumm-mäng jne
Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi ja kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 9. Tegevus ja konflikt draamas, mida need tähendavad? Dramaatika on füüsilise või sõnalise tegevuse jäljendus. Tegevuse käivitamiseks on aga vaja mingit põhjust. Romantismis hakati rõhutama konflikti olulisust erinevate
Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Kui näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, siis remargid tuleb tõlkida sõnadest hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi ja kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on kõikide etenduste muutumatu ühisosa. Etendus on lavastuse ühekordne esitamine. Iga etendus on ainukordne ja kaduv. 9. Tegevus ja konflikt draamas, mida need tähendavad? Dramaatika on füüsilise või sõnalise tegevuse jäljendus. Tegevuse käivitamiseks on aga vaja mingit põhjust. Romantismis hakati rõhutama konflikti olulisust erinevate
Drama teosed on mõeldud laval ettekandmiseks. Teatrietenduse aluseks on näitekirjaniku, tekst, drama. Näidendid jagunevad vaatlusteks ning need omakorda stseenideks. Iga vaatus kujutab endast, näidendi terviklikku, lõpetatud osa. Stseenid on vaatuse osad, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Draamateosesse kuuluvad veel eesmärgid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, lava kujunduse jms kohta, mis on jühtnöörideks lavastajale ja näitlejatele. 8.Klass Kirjandus ja kuntsi suundade kiire areng algas 17. Sajandil, mil hakati antiikkirjanduse traditsioone edasi arendama. 17.saj klassitsism. 18.saj sentimentalism ja romantism. 19.saj realism, naturalism, sümbolism ja impressionism. 20.saj ekspiressionism, futurism, kulturism, konstruktivism, dadaism, sünrealism ja absurd. Sentimentalism ja romantism
aprillil 2001. Etendused Minneapolises kestsid 22. aprillini 2001. Ringreis kestis augustini 2002. Aida ringreisilavastus kandideeris 2002 auhinnale National Broadway Theatre Award 9 kategoorias: parimale muusikalile, parimale partituurile, parimale muusikalilaulule ("I Know The Truth"), parimale muusikali meespeaosatäitjale (Patrick Cassidy Radamese osas), parimale muusikali-naispeaosatäitjale (Simone Aida osas ja Kelli Fournier Amnerise osas), parimale lavastajale (Robert Falls), parimale kujundusele (Bob Crowley lavakujunduse eest ja Natasha Katz valguskujunduse eest) ja parimatele kostüümidele (Bob Crowley). Auhinnad jagati 20. mail 2002. Aidale langesid parima muusikali, parima lavastuse, parima naispeaosatäitja (Simone), parima naispeaosatäitja ja parima kujunduse auhind. 2002/2003 Ameerika Ühendriikide ringreis jätkus. Osades olid Paulette Ivory (Aida), Jeremy Kushnier (Radames), Lisa Brescia (Amneris), Robert Neary (Zoser) ja Eric L
(Harilikult määrab peategelase teksti suur hulk, aga mitte alati.) Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: 1) Kõnelejate arvu 2) Repliikide pikkust 3) Teksti jagunemist tegelaste vahel. 4) Repliikide sidusust repliigi tasandil, stseeni/tervikteose tasandil, ühe tegelase tasandil. Remarktekst = näidenditekst tegelaskõne. · Siia hulka kuuluvad ka pealkiri, zanrimääratlus, ees-ja järelsõnad jms. · Kitsamas tähenduses on remargid juhised lavastajale ja näitlejatele Remargid võivad olla: · romaniseerivad (autor on kui jutustaja eepikas, draama fiktiivne maailm võib teatrit otseselt eirata) · teatraliseerivad (autor võtab lavastaja positsiooni ja kirjeldab lavaesitust detailselt) 52. Mis on monoloog? Milliseid monoloogikontseptsioone on võimalik eristada? Monoloog ehk üksikõne on: · üksi oleva inimese kõnelemine (soliloog) · ühe tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik kõne, meenutus vms.
dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus, mahupiirang, spetsiifiline ruum, vahendaja puudumine jne. Draama kui ühiskondlik zanr. Oluline on publik. 41.Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Näidend ise jaotub vaatusteks, stseenideks jne, tekst jaotub pea- ja kõrvaltekstiks. 42.Defineerige mõisted remark, ekspositsioon, nimetage ekspositsiooni funktsioonid. Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Remarktekst on draamateoses tekst, mis ei ole tegelaskõne: autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, tegevusaeg ja -koht, ees- või järelsõna. Näidend algab ekspositsiooniga, et me oskaks näidendis orienteeruda. Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta. 43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi
2005: Linnateatri kolleegipreemia - parim lavastus "Tõde ja õigus. Teine osa" 2005: Festivali Draama 2005 väliskriitikute preemia lavastuse "Tõde ja õigus. Teine osa" eest Festivalil "Draama 2005" sai Nüganen väliskriitikute eriauhinna 2007: Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemia (30 000 kr) ja Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006 lavastuse "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4." eest 2009: teatri parima lavastaja aastaauhind 2010: Eesti Teatri aastapreemia parimale lavastajale (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.12 Nüganen ja Venemaa Elmo Nüganen on teadaolevalt esimene eestlane, kes on Vladimir Putiniga isiklikult vestelnud. 12. Juunil 2001 autasustas president teda Venemaa riikliku preemiaga kunsti ja kirjanduse alal. ( Kadri Liik, Nüganen sai Putinilt vene riikliku kultuuripreemia, Postimees, 13.06.2001) Nüganen on Venemaal tuntud, tunnustatud ja armastatud lavastaja. 27. jaanuaril 2004 toimus
Publiku paigutus saalis on tavapärane ehk publik istub näitlejate vastas, kuid sellele lisaks on osa publikust parempoolsel küljerõdul, kus näitlejate tegevust ei toimu. ,,Tappa laulurästast" lavaruum on tinglik, sest väheste vahenditega on loodud lava, kus on üheskoos mitu erinevat mängupaika. Lavaruum toetab oma ülesehituselt kogu lavastust, mis on tugevalt mänguline ja just seetõttu sobib etendus Sadamateatri black- box'i. Black-box'i stiilis lava annab lavastajale ja kunstnikule võimaluse ruumiga eksperimenteerida ja seega sobituvad nii reaalne kui fiktsionaalne ruum kogu lavastuse rõhutatult mängulise stiiliga. Lavastuse tinglikkusele viitab asjaolu, et tegevuskoht pole kindlalt määratletud. Vaatajad ei saa olla kindlad, kas tegevus toimub alustekstile vastavalt Ameerikas või kohandatult Eestis. Kuigi lavaruum on tinglik, võib lava erinevate osade puhul aimata teatud tähenduslikku funktsiooni ja seaduspärasust
Näitekirjandus, mida iseloomustavad dialoogivorm, olevikus toimuv tegevus ja pingeline arendus ning tegelastevahelised vastuolud. Vaatus draamateose suurim alajaotis. Tavaliselt jagunevad näidendid 23 vaatuseks. Stseen lavateose väikseim terviklik osa, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu. Dialoog kahekõne 13 Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Tragöödia kurbmäng, lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, lõppeb peategelase surmaga. Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade
Monoloog üksikõne, võib olla nii üksi oleva inimese kõnelus kui ka teistele esitatud pikem repliik Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine Tüüp üheplaaniline tegelane, esindab sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter isikupärane tegelane, kuna vajab rohkem tutvustamist, esineb neid rohkem peategelaste hulgas.
Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki) Dramaturgy is the art of dramatic composition and the representation of the main elements of drama on the stage. Some dramatists combine writing and dramaturgy when creating a drama. Others work with a specialist, called a dramaturg , to adapt a work for the stage.Dramaturgy may
suhtes ja teisel pole (tal puuduvad muud eesmärgid muusikateose suhtes). Aga muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi: mõlemad võivad tabada samu muusikalisi võtteid ja hinnata samu struktuure samadel põhjustel. Dickie kinnitab, et on vaid üks viis muusikat kuulata, samal ajal kui seda võib teha erinevatel motiividel. Dickie järeldus sellest on, et sellised mõisted nagu huvi ja huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju
Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki) Draama reglementeerituse aste on suurem kui proosas, st et mahupiirang on range(m) ; sisu, tegevus ja tekst kontsentreeritum ja selgem; siseelu esitatakse väliste vahenditega ning tegevus kehalisem 24. Mis on kultuur? kuidas saaks vaadelda kultuuri ja kirjanduse suhteid? Kultuur on (1) mistahes inimtegevus
huvi selle suhtes ja teisel pole (tal puuduvad muud eesmärgid muusikateose suhtes). Aga muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi: mõlemad võivad tabada samu muusikalisi võtteid ja hinnata samu struktuure samadel põhjustel. Dickie kinnitab, et on vaid üks viis muusikat kuulata, samal ajal kui seda võib teha erinevatel motiividel. Dickie järeldus sellest on, et sellised mõisted nagu huvi ja huvitus ei erista vastuvõtmise viise. Lavastajale, kes istub teatrisaalis, mõeldes vaid sellele, kui palju etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14
"Luulekunstist". Kõikidele kunstidele on omane jäljendamine. Tegevuslikkus on näitekirjanduse oluline tunnus. Teater on kasvanud välja rituaalidest- tegu. Dramaatika on: dialoogiline remarkid, kaasaegses draamas vähem tegelased pöörduvad otse lugeja/vaataja poole autor jääb varjatuks (antiikajal edastas autori mõtteid koor) J.Smuul "Polkovniku lesk" jutu. kõne on tegevuslik orienteeritud teatrile (lavastajale/näitlejale), kuid on ka lugemisdraamasid: Goethe "Faust" (remargid pikemad) Draamas on ajas ja ruumis liikumine keeruline. Ka inimese siseelu kujutamine on keerulisem. Dramatiseering- eepilise teose ümbertöötlus näidendiks ("Kevade" Luts) Tragöödia- "soku laul" kr.k (trago- kits, ode- laul). Klassikaline tragöödia on: 3 vaatust peategelaseks tavaliselt eriline inimene (kuningas Oidipus, prints Hamlet)
sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tmse lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tme kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi, andis enne trükkimist ühele tolle aja tuntud lavastajale lugeda, siis ilmus. "Kõrboja peremees" 1922. I romaan. Maastikukirjeldused on Koitjärvelt. Tegevus varasuvest sügiseni. Jutustused. I periood: Treffneri kooli aegsed, 19001904 "Kuressaare vanad", hiljem ilmus "Mäetaguse vanade" nime all. Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. "KäbeKaarli noor naine" 60ane mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb
midagi ei pakkunud, sest palju populaarteaduslikku. Päris palju pakkusid talle vaid Dostojevski, Wilde, Shaw. Muidu tõlkis puhtalt raha pärast. Tms-e lapsed: tütrest sai alkohoolik, poeg tehnikaülikooliõppejõud, poos end üles. LOOMING: "Juudit" 1921. Üks Tm-e kahest näidendist. Luges ühe saksa kirjaniku versiooni "Juuditist". Esimese variandi kirjutas juba varem, ilmus 1921. Ei usaldanud oma dramaturgioskusi, andis enne trükkimist ühele tolle aja tuntud lavastajale lugeda, siis ilmus. "Kõrboja peremees" 1922. I romaan. Maastikukirjeldused on Koitjärvelt. Tegevus varasuvest sügiseni. Jutustused. I periood: Treffneri kooli aegsed, 1900-1904 "Kuressaare vanad", hiljem ilmus "Mäetaguse vanade" nime all. Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. 11
annaabi.ee 
