Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks raamatukokku tööle ning oli ka "Noorte Hääle" tehniline toimetaja. Kooliajal tegeles Peterson lugemise ja kirjandusega. Ta kirjutas ka ise laule ning luuletusi, kuid mida rohkem ta teatriga hakkas tegelema, seda vähem tegeles ta nende
Madis kalmet Elulugu Sündinud 27.jaanuaril 1955 Eesti näitleja ja lavastaja. Lõpetanud Tallinna 10.Keskkooli Tallinna Riikliku Konservatooriumi (näitleja erialal) Eesti Teatri Aastauhind parimale lavastajale, 2014. Isiklikku Abikaasa on diplomaat ja endine näitleja Gita Kalmet. 2 poega Henrik Kalmet Karl Andreas Kalmet Mõlemad lõpetasid 2012. aastal Lavakunstikateedri. Töökohad 1980-1985 Rakvere Teater, näitleja. 1985-1988 peanäiteljana. 1989-1998 Tallinna Linnateater, lavastaja ja näitleja. 1998-2002 vabakutseline lavastaja. 2002- 2010 Endla Teatris, näitleja ja lavastajana. Lavastused ,,Kassirabal" "Koletis kuu peal" "Titanicu orkester,, Kesselmanni Minu õde siin majas (1998) Kaplinski Liblikas ja peegel (2006) Mait Kalmet
Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kultuuri ühtsusest ning rahvusvaheline maastikukultuuri medali, millega on teiste hulgas autasustatud Rootsi kuningat Carl XVI Gustavit · Ta oli tihedais tööseoseis loomeliitudega: kultuuriloo lektorina kooriühingu Vigala seminaridel, teatriühingu, kirjanike liidu, kunstnike liidu kultuurilooliste õppesõitude pikaajaline juhendaja, lavakunstikateedri maastikul käimiste juhendaja. · Eesti Looduskaitse Seltsi 41. kokkutulekul Põltsamaal Sõpruse pargis avati mälestusmärk Jaan Eilartile. · Jaan Eilart on maetud Raadi kalmistule Jaan Eilart (24.06.1933-18.05.2006) Eesti rahvuskultuuri suurkuju, looduskaitsja, taimegeograaf, maastikuökoloog,kultuuriloolane ja publitsist .
1991 poeg, kunstnik Luigi näidendis ,,Kuus tegelast autorit otsimas´´ 1993 Laurits Mati Undi ,,Tuleinglis´´ 1997 Abel Madis Kõivu ,,Peiarite õhtunäituses´´ 2002 härra Forbright Michael Cooney "Rahauputuses" 2008 Bruderschaft Bogusùaw Shaefferi "Loojangus" 2009 Tarmo Lagle Liivaku näidendis "Sinul on meretäis hirmu" Rollid teistes teatrites 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater). 2002 Jardan Jaak Tombergi ja Andreas W "Aurora temporalis'es" (Tartu Teatrilabor) 2003 Gary Gregory Burke'i "Gagarini puiestees" (Vanalinnastuudio) 2006 Juhan Triin Sinissaare näidendis "Soolaev ehk Eesti mees ja tema sugu" (Pärimusteater Loomine) Filmides 1993 Toivo filmis "Tallinn pimeduses" 2003 Kasper "Somnambuulis" 2004 "Täna öösel me ei maga" 2007 Laura eksmees "Sügisballis"
Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM...................................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE..........................................
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht.
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka"
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning
Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS 1. Voldemar Panso oli lavastaja, kes asutas Eesti teatris olulisi institutsioone, mis tegutsevad praegugi. Need on EMTA lavakunstikool ja Tallinna Linnateater. Kuigi teatrikoole oli Eestis olnud varemgi, sai järjepidev teatriharidus aluse 1957. aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994. aastani, kui teater anti üle riigi omandist Tallinna linnale ja teater sai nimeks Tallinna Linnateater. 2. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimene dramatiseerija oli Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal. 3
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused ● 1988 Eesti teatri aastaauhind parimale meesnäitlejale ● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest
Näitlejad Kokku 28. Aleksandr Goloborodko (28.09.1938) Vene näitleja, 1985 aastast Mossoveti teatri näitleja (Gabriel) Ingrda Andria (23.07.1944) Läti näitleja, 1967 asus tööle Läti rahvusteatrisse (Agnes Von Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga Tänu Eri Klassile said taustamuusikalood täpsema karakteri Laulud: "Reliikvia", "Põgene vaba laps", "Mässajate laul", "Pistoda laul." ja "Prostituudi laul" Materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php
märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega, Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad" · "Latern" · "Meeletu" · "Kaev" 1.3 Raamatud · "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev)
Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995. aastast töötab Teatris Vanemuine ooperi ja operetisolistina. Täiendanud end A. Kapustjanski, L. Puglisi, T. Valjakka juures. Osalenud prof. E. Märtsoni Wilsoni, M. Pelo ja prof I. Kremlingi meistrikursustel. Endel Nõgene on lõpetanud 1974 Eesti Muusikaakadeemia trompeti eriala Helmut
Probleemid Draamateatris: · Suur osa trupist on rahulolematu (alarakendatuse ja alla võimeid rollide ja kesise repertuaari tõttu) · Kriitika on rahulolematu · Tekib intriig, kus vastandatakse Panso ja Tammur. Panso oli haritud, intelligentne, püüdis leida uudseid lahendusi ja võib-olla oli kellelegi kasulik seda intriigi punuda. · Trupp jaguneb 2 leeri Voldemar Panso (1920-1977) · Lavakunstikateedri rajaja (1957). Oluline on tema panus pedagoogina näitlejate õpetaisel. · Noorsooteatri rajaja ja esimene peanäitejuht (1965-1970) · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht · ENSV rahvakunstnik (1968), NSVL rahvakunstnik (1977), NE preemia (1965) · Publitsist ja kirjamees raamatud ,,Näitleja Joller" 1965, ,,Maailm arlekiinikuues" 1972, ,,Portreed minus ja minu ümber" 1975 jt. Panso haridustee:
esiletõstmiseks ja tiivustamiseks. Ivo Uukkivi sündinud 11. oktoobril 1965 Tallinnas * on Eesti näitleja ja laulja Rollid Eesti draamateatris: 1991 poeg, kunstnik Luigi Pirandello näidendis "Kuus tegelast autorit otsimas„ 1999 Edward Bristow Ray Cooney "Igaühele omas„ 2006 Con Doherty Brian Frieli "Kodukohas„ Kokku 55 rolli Rollid teistes teatrites: 1990 Snug William Shakespeare'i "Suveöö unenäos" (Tallinna riikliku lavakunstikateedri diplomilavastus, Ugala teater) 2003 Gary Gregory Burke'i "Gagarini puiestees" (Vanalinnastuudio) Kokku 7 rolli Rollid filmides: 1993 Toivo filmis "Tallinn pimeduses„ 2007 Ants filmis "Kuhu põgenevad hinged„ 2012 "Vasaku jala reede„ Kokku 8 rolli Rollid telesarjades: "Kelgukoerad" (2006–2009) "Ühikarotid„ "Kalevipojad" (2011) "Alpimaja" (2012) "Waba Riik" (1997) "V.E.R.I." (1994–1996)
märtsil 1964 Viljandis) on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992)
lemmikud, kellega ta tahtis samale tasemele jõuda (esimese kustumatu jälje jättis vanast VEF-raadiost kuuldud "The Beatles"-i lugu "You can't do it"). Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" - Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi. Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda". 1978. A lõpetas ta lavakunstikateedri ning läks tööle Nukuteatrisse. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele pandi nimeks Yoko. 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja tegeles ainult "Ruja"-ga. Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s. Samal ajal tegi ta kaasa ka veel "Propeller"-is ja "Teravik"-us. 11. juulil 1989 lahkus Urmas koos oma 10-aastase tütre Jokoga laeval "Georg Ots" Tallinnast Stockholmi. Abikaasa Helje oli sinna läinud juba varem.
Teater oli välja kasvanud nn lapsekingadest ja Draamastuudiost sai Eesti Draamateater. Teater rekonstrueeriti ning sellest pidi saama Eesti kõige moodsam ja mugavam teatrihoone. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi Riiklik Lavakunstikool, mille direktoriks ta kutsuti, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Ühtlasi tekkis tal ka võimlus rohkem lavastamisele keskenduda. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. Lisaks jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks oli lõpetanud kolm lendu ja kool suleti. Algab rängimaid perioode L K-i elus, ta arreteeriti 1950. aastal ning ta pidi veetma 5a venemaal., vanglas. Peale vanglasolemist naases Leo tagasi kodumaale ja töötas Filharmoonias. Siis
Näidend on tõlgitud eesti keelde Hannes Villemsoni poolt. ,,Topeltelu" lavastajaks on Enn Keerd ja kunstnikuks Kristina Lõuk (külalisena). Näitleijaid ei olnud selles lavastuses palju- Karin Tammaru, Liina Tennosaat (külalisena), Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo
Keskkooli lõpetamist läks ta muusikakooli katsetele, kus talle ära öeldi. Seejärel läks Helgi hoopis kokaks õppima. Arvas, et see on hea kindel värk. Samasse aega Helgi Sallo kooli lõpetamisega langes ka Teatriühingu Draamateatri lavakunstistuudio avamine, kuhu ta ka vastu võeti. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist
Tegelased: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire’i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane’i peigmees, Cleante- Elmire’i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane’i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle’i teenijanna. Tegevus toimus Pariisis, Orgoni majas. Lavastajaks oli Lembit Peterson. Ta on lõpetanud Tallinna 20.Keskkooli 1971. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal 1976. Aastal. Ta on lavastanud 56 näidendit kokku ja ise osalenud kokku kaheteistkümnes filmis ja näidendis. Teeninud on ta paljude autasude seast näiteks 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Tundus, et lavastust polnud toodud tänapäeva tuttavasse olustikku, vaid oli toodud näidendi teksti tänapäeva inimestena ja üritatud vaatajat seda kõike läbi elama panna. Näidend „Tartuffe“ oli minu jaoks hästi elavdav kogemus
Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov.
1998. aastal, kui Hele kooli lõpetas, astus ta õppima EMA Kõrgemasse Lavakunstikooli. 20. lendu, kuhu ta kuulus, peeti väga eriliseks, kuna nad võtsid riski ja läksid lavale juba esimesel kursusel. See risk aga õigustas ennast, sest need 15 noort inimest on tõesti väga andekad. Väga eriline on ka see, et enne lavaka lõpetamist tegid nad filmi ,,Nimed Marmortahvlil", kus kogu kursus kaasa lõi. Hele oli üks peaosalistest. 2002. aastal lõpetas Hele lavakunstikateedri. Ta asus tööle Tallinna Linnateatrisse. Sinna suundusid peale tema veel viis noort näitlejat 20. lennust. Linnateatris töötades on ta teinud palju väga häid rolle. Suuremad neist on olnud etendustes ,,Kaotajad" , ,,Vincent" , ,,Sebastian" ning ,,Karin.Indrek. Tõde ja õigus 4" Hele on teinud palju rolle ka väljaspool Linnateatrit. Üks tähtsamaid on kindlasti Julia roll Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalis ,, Romeo ja Julia". Helel on ka suurepärane lauluhääl
,,Polkovniku lesk e Arstid ei tea midagi", ,,Pingviinide elu e Enne kui saabuvad rebased" · Reisipäevikud ,,Jäine raamat", ,,Jaapani meri, detsember" Juhan Smuul ,,Mu noorim õde" ,,Kuidas joonistada kurbust" ,,Kuidas joonistada rõõmu" ,,Viimane laev" 60ndad · Kassetipõlvkonna luuletajad: Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. · Ajakiri Noorus · 1960 valmis Tallinna uus laululava · 1961 lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend · Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut · 1969 esilinastusid filmid ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia" Luuletusi ·Paul-Eerik Rummo ,,Me hoiame nõnda ühte..." ·Hando Runnel ,,Maa tuleb täita lastega..." ·Artur Alliksaar ,,Aeg" Viivi Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1985 · Autobiograafiline romaan · Ajastu: 1950. aasta sügis 1951. aasta kevad lapse silmade läbi · Ajastutruu pilt · Väga hea keel ja stiil
1993. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise eriala ning 2002. aastal orkestridirigeerimise eriala ning alates 1993. aasta augustist töötab ta Vanemuise teatris. Samuti on ta teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. Lavastaja Marko Matvere - sündis 4. veebruaril 1968 Pärnus, on eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri 1990. aastal ning asus tööle Tallinna Linnateatrisse. On lavastanud muusikale, komöödiaid, oopereid, olnud paljudes muusikarollides, on mänginud filmides ja seriaalides ning on saanud mitmeid auhindu näitlemise alal (nt noore näiteja peaauhind). Kunstnik Iir Hermeliin - sündinud 25. juulil 1973 Tartus, on eesti lava- ja kostüümikunstnik. Lisaks teatrile on ta teinud kunstnikutööd filmile "Sigade revolutsioon" ning kujundanud lava suurtel üritustel nagu Eurovisiooni
1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavastaja Kalju Komissarov Kalju Komissarov (sündis 8. märtsil 1946 Võrus) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastatel 19681974 töötas ta "Tallinnfilmis" rezissöörina. Aastatel 19741986 töötas Noorsooteatri ja 19891991 Ugala peanäitejuhina ning 19861988 ja 1991--2000 Ugala lavastajana. Aastast 2002 on ta Viljandi Kultuurikolledzi lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Ta on abielus Luule Komissaroviga. Osatäitjad Hilje Murel Marilyn Monroe Egle Sild väike Norma Jean Triinu Meriste Gladys, Norma ema
Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega Jaan Tätte ja Kunter Tätte. 1.1 Lavastused · "Tere!" · "Ristumine peateega" 1.2 Näidendid · "Tere!" · "Ristumine peateega" · "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel" · "Sild" · "Palju õnne argipäevaks!" · "Kaotajad" · "Latern" · "Meeletu" 2
Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas. 3 TURBA SAMMAL Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus oli krahv Ulrich Zinsdorff ("Vennad Lautensackid") Turbasamblad on nii tavalised ja lihtsalt äratuntavad, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi ning seetõttu kõneleme siinkohal turbasambla perekonnast. Turbasamblaid
Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem. Isiklik elu Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp, kes on lõpetanud TRK lavakunstikateedri XI lennu aastal 1984 ja töötab praegu psühholoogilise nõustajana. (Hiljem elas ta küll koos Katri Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos 6 aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis 9 aastat. Neil on tütar AnnaMariita. Loomeperiood Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast ka kodusest muusikaelust
Peale õppekombinaadi lõpetamist õppis Helgi Draamateatri õppestuudios, kuhu sai sisse just oma huvitava iseloomu pärast. Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. (1) (2) Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2)
näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Kirg kirjutamise vastu avaldus Tättel juba enne keskkooli minekut ning tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel saavutas ta koolis kolmanda, rajoonis teise ning vabariigis esimese koha. Ülikooliteed alustas Tätte Tartu Riiklikus Ülikoolis 1982. aastal, kus õppis bioloogiat ning jätkas oma õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1985. aastal näitejuhtimise erialal. 1990. aastal lõpetas ta aga hoopis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Praegusel hetkel elab Jaan Tätte Vilsandi saarel, kus peab saarevahi ametit ning koos temaga elab seal ka abikaasa Margit Tätte. Paaril on kaks poega, kelledest vanem on isa nimekaim ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine
poolelojäänud lauset endise kokni-aktsendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis rezissöörina, 1985-1990 pealavastaja ja kunstilise juhina ninng 1990-1992 lavastajana Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja.
Ta kartis, et ta enesehinnang võib saada tugeva löögi, kui ta sisse ei saa. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1982-1983 õppis Elmo Nüganen Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist . Samal aastal, mil ta sellesse kooli õppima läks, olid katsed ka teatrikooli, aga ikka veel ei julgenud ta minna. 1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana. 1.4 Praegune pereelu Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen
1930ndate lõpus pühendus Kalmet „päristeatrile“ ja jättis lastele lavastamise teiste hooleks. 1938 kinnitatakse Kalmet vastloodud Riikliku Lavakunstikooli juhatajaks kui ainukest kandidaati, mis aga järgnevate Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ja sõja oludes ei saanud kuigi kaua töötada ja lõpetas juba (1941 aastal tegevuse. Kalmet oli seal ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks selle kooli õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Peale selle oli ta tegus veel ka ajakirjas Teater, Teatrimuuseumi käima lükkavas ühingus ja Eesti Näitlejate Liidus. 1930ndate lõpus sai Kalmetist endast juba üsna kogenud lavastaja, kes tegi hooajas väljapaistvaid teatrilavastusi, sündisid “Tubaka tee”, “Tseesar ja inimene”. Kuid näitlemise vastu oli Kalmet huvi kaotanud ja lõpetab 1938 omanäitlejatöö. Ka töökoormus kasvas üle pea, sest samal ajal juhtis
Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma sõnastamine) Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine) Peeter Sauter „Indigo“ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus) Peeter Sauter (s 1962) Kirjanik, näitleja, tõlkija Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri „Indigo“, „Kogu moos“, „Euroopa hulgus“, „Tomatisupp“ Osalenud filmides „Valli Baar“ ja „Vaeste kirjanike maja“ 1996 ja 1998 a Tuglase novelliauhind Skandaalne novell „Kõhuvalu“ Küsimused „Kõhuvalu“ kohta 1. Teksti julgus ja toorus seisneb roppustes, kõnekeelsusese, otsestes väljaütlemistes (pole läbi lillede öeldud), temaatika. Väga detailselt on kirjeldatud olukordi, mida ei
Kirjutasin igal aastal draamalavastustele muusikat. Ka Riiga sapirole. Ühest mälumängust jäi välja küsimus: ,,Kes on see mees, kes esimest korda esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima
○ “Jaapani meri, detsember”. ● Luuletused: ○ “Mu noorim õde”; ○ “Kuidas joonistada kurbust”; ○ “Kuidas joonistada rõõmu”; ○ “Viimane laev”. 1960ndad: ● Kassetipõlvkonnaluuletjad: ○ Paul-Eerik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Mats Traat. ● Ajakiri Noorus; ● 1960. aastal valmis Tallinna uus laululava; ● 1961. aastal lõpetas TRK lavakunstikateedri esimene lend; ● Mingil määral jõudis Eestisse ka pagulasautorite loomingut; ● 1969. aastal esilinastusid filmid “Kevade” ja “Viimne reliikvia”; ● Luuletused: ○ Paul-Eerik Rummo “Me hoiame nõnda ühte”; ○ Hando Runnel “Maa tuleb täita lastega”; ○ Artur Alliksaar “Aeg”. Viivi Luik “Seitsmes rahukevad”, 1985. aasta: ● Autobiograafiline romaan; ● Ajastu: 1950. aasta sügis kuni 1951
tema esinemisest ’’Pisuhännas’’ Piibelehena. Kaarli Aluoja allkirjastatud foto Teater ENSV ajal Kaarel Kilvet on 13. juulil 1944. Pärnus sündinud ja 30. aprillil 2005. aastal surnud Eesti näitleja, lavastaja ja laulja. Kilvet oli abiellus Iiri ajutise asjuri Krista Kilvetiga (lahutatud) ja neil oli kolm tütart. Kilvet lõpetas Tallinna muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennuga 1969 aastal. 1970. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi näitleja ja lavastaja erialal, 1970.–1993. aastani töötas Eesti Riiklikus Noorsooteatris, 1979.–1987. asutas ja tegutses aktiivselt Noorsooteatri trioga Hampelmann, 1993.-1998. oli Pärnu Endla teatrilavastaja ning 1998.–2005. vabakutseline. Ta tegid tihedat koostööd Eesti Raadio ja Eesti Televisiooniga. Raadios esines ta paljudes kuuldemängudes,
tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend lavastus: autoritruu
sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks - Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis
lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat. Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi, parimaks lauljaks tunnistatud mitmeid kordi Tartu muusikapäevadel ning ka kuulajate lemmikuks on teda mitmeid kordi küsitluste käigus hääletatud. Kaheksakümnendate lõpul tegutses ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solistina, laulis varietees Olümpia ning jagas laulupedagoogina kogemusi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilastele. (ibid: 91) 3.2. Eesti tuntumad levimuusika koosseisud 3.2.1. Fix Ansambel Fix hakkas eksisteerima aastal 1968, olles vanim järjepanu töötav vokaalinstrumentaalansambel, mis on läbi mänginud paljud stiilid. Eesti levimuusikat hakkas ta oluliselt rikastama pärast tööle asumist RAT Vanemuise juures seitsmekümnendate lõpul. Esitatavad kontsertetendused, muusikalavastused ja ka lavastatud rokkooper nõudsid mängu- ja
tahtis, aga ühiskonna surve tõttu olid nad kollektiivselt vaenulikud. 2. J.Viidingu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Juhan Viiding (1948-1995). Sündis Tallinnas kirjaniku Paul Viidingu peres. Vanematest õdedest üks tuntud Mari Tarand, Andres Tarandi naine, Indrek Tarandi ema. Palju iseloomulikkust, isepäilisust, protestimässulisust. Ei allunud ühiskonna normidele, õppis erinevates koolides kuniks kõrgkoolis lõpetas lavakunstikateedri. Töötas draamateatris näitlejana, parimad etteasted „Hamlet“ ja „Peer Günt“. On ka lavastanud. Lisaks näitlemisele oma roll hipiliikumises ja rokkmuusikas. Ei samastunud massiliikumisega. Isemõtleja! Esines, laulis „Amor trios“. 60ndate keskel hakkas luuletama, kirjutas pseudonüümi Jüri Üdi all. Vaatamata lihtsale luulele on nendes reeglina mitu kihti allteksti. Luuüdi toodab verd, mis kaitseb, soojendab, transpordib hapnikku ja toitaineid. Alliteratsioon ÜÜ. Üdini aus
märtsil 1964 Viljandis) näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Eesti rahvuseepose kujunemine. Kirjanduses on Kalevipoega mainitud juba 17. saj. (Stahl, Hupel), huvi vägilase vastu elavnes 19. saj. alguses (K.J. Peterson, G.H. Schüdlöffel). Kalevipojamuistendite motiivistikku üritas sisuliseks tervikuks ühendada F. R. Faehlmann. 1839 esines Faehlmann ÕESs ettekandega
annaabi.ee 
