1970ndate aastate muusika (0)

1970ndate aastate
muusika
Urmas Alender & Ruja
1970. aastad
Biitmuusikast sai rockmuusika
Oli paranenud instrumentide ja
helitehnika kvaliteet
Uue põlvkonna muusika sobib mitte
ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks
Eestisse jõudis popmuusika viimane
moeröögatus- süntesaator
Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli
Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i
alustalaks.
Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel
teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres
Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi
eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib
pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja
mitmete koosseisu vahetuste tõttu.
Ruja
Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul
Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres
Põldroo, laulis Urmas Alender.
1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus
Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli
mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor
Garsnek.
Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik
originaalloomingust, siis nende vahetumisega
kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad
stiilimuutused.
Erinevail aastail on Rujas mänginud palju
eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka
Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt.
Ruja mängis enamasti omaloomingut ja
kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet,
seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada
üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.
Urmas Alender
Urmas Alender (22.
November 1953 ­ 29.
September 1994) oli eesti
laulja ja helilooja.
Sai tuntuks Rein Rannapi
rokkansambli Ruja
omapärase solistina.
20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on
olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata
oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle
teket.
Kirjutava kunsti tõlkis ta helikeelde - andis eesti
kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame.
Alender oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing.
Maalides kuulaja silmade ette pilte nende endi
kurbustest ja rõõmudest, kujutas ta niimoodi ka kogu
eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi.
Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest
isalt, kes oskas akordionit mängida.
Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr.
Sellega tegeles ta üsna põhjalikult - tal olid omad
lemmikud, kellega ta tahtis samale tasemele jõuda
(esimese kustumatu jälje jättis vanast VEF-raadiost
kuuldud "The Beatles"-i lugu "You can't do it").
Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul,
kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi.
Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos
Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi
nimeks sai "Varjud" - Cliff Richardi
bändi "Shadows" järgi.
Hiljem mängis ta ka veel ansamblis
"Andromeeda".
1978. A lõpetas ta lavakunstikateedri
ning läks tööle Nukuteatrisse.
Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976
Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele
pandi nimeks Yoko.
1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja
tegeles ainult "Ruja"-ga.
Kuni 1988. aastani tegutses Urmas
"Ruja"-s. Samal ajal tegi ta kaasa ka
veel "Propeller"-is ja "Teravik"-us.
11. juulil 1989 lahkus Urmas koos oma 10-aastase
tütre Jokoga laeval "Georg Ots" Tallinnast
Stockholmi. Abikaasa Helje oli sinna läinud juba
varem.
Urmas teenis raha tänaval lauldes ja ehitusel
töötades.
Urmas oli oma eluga Rootsis väga rahul. Ta tegi
koostööd ka Rootsi ühes heavyrockansamblis
mänginud Ricky Deliniga, kellega ta andis välja
albumi "Wasted Years".
Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt
minna ka luuletajana.
Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes
kirjutas sahtlisse imeilusaid
armastusluuletusi. Tekst oli tema jaoks
esmatähtis, ka muusikas.
Urmas kartis ja armastas merd. Ta oli
väga huvitav inimene ning ütles juba
kusagil 1976. aastal, et upub.
Kaaslased ei osanud seda millegagi
seostada ja naersid vahetevahel tema
üle.
Urmas Alender hukkus 28. septembril 1994
parvlaeva Estonia katastroofis. Ühe
ärapääsenud pealtnägija kirjelduse kohaselt
olevat Urmas Alender 28. septembri saatuslikul
ööl olnud kella 1 paiku purjus. Kui laev vajus
küljele, siis sattusid paljud korstna peale
seisma. Ka Alender hoidnud korstnast kinni. Ja
mida ta tegi -- ta laulis! Alender olevat täiest
kõrist üle tuuleiilide laulnud. Nii meie kuulus
trubaduur põhja läkski -- uljalt tormi trotsides.
Ujuda ta ei osanud.
Albumid
"Vana kloun" (1992)
"Hingelind" (1994)
"Kogutud teosed I (1968­1980)" (2000)
"Kogutud teosed II (1981­1993)" (2000)
"Kui mind enam ei ole" (2001)
"Armastuse ämblik" (2003)
"Kohtumine Albertiga" (2003)
Kasutatud kirjandus
Muusikaõpik IX klassile
http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alend
er
Google'i otsingumootor