1970ndate aastate muusika (0)
1970ndate aastate
muusika
Urmas Alender & Ruja
1970. aastad
Biitmuusikast sai rockmuusika
Oli paranenud instrumentide ja
helitehnika kvaliteet
Uue põlvkonna muusika sobib mitte
ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks
Eestisse jõudis popmuusika viimane
moeröögatus- süntesaator
Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli
Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i
alustalaks.
Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel
teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres
Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi
eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib
pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja
mitmete koosseisu vahetuste tõttu.
Ruja
Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul
Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres
Põldroo, laulis Urmas Alender.
1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus
Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli
mängima Margus Kappel, 1985. a aga Igor
Garsnek.
Kuna klahvpillidemängijate sulest tuli enamik
originaalloomingust, siis nende vahetumisega
kaasnesid ansambli muusikas alati märgatavad
stiilimuutused.
Erinevail aastail on Rujas mänginud palju
eesti tippmuusikuid: lisaks eelnimetatutele ka
Priit Kuulberg, Ivo Varts, Toomas Rull jt.
Ruja mängis enamasti omaloomingut ja
kasutas laulusõnadena sageli eesti luulet,
seetõttu võib ansamblit kahtlusteta pidada
üheks eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks.
Urmas Alender
Urmas Alender (22.
November 1953 29.
September 1994) oli eesti
laulja ja helilooja.
Sai tuntuks Rein Rannapi
rokkansambli Ruja
omapärase solistina.
20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on
olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata
oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle
teket.
Kirjutava kunsti tõlkis ta helikeelde - andis eesti
kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame.
Alender oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing.
Maalides kuulaja silmade ette pilte nende endi
kurbustest ja rõõmudest, kujutas ta niimoodi ka kogu
eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi.
Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest
isalt, kes oskas akordionit mängida.
Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr.
Sellega tegeles ta üsna põhjalikult - tal olid omad
lemmikud, kellega ta tahtis samale tasemele jõuda
(esimese kustumatu jälje jättis vanast VEF-raadiost
kuuldud "The Beatles"-i lugu "You can't do it").
Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul,
kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi.
Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos
Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi
nimeks sai "Varjud" - Cliff Richardi
bändi "Shadows" järgi.
Hiljem mängis ta ka veel ansamblis
"Andromeeda".
1978. A lõpetas ta lavakunstikateedri
ning läks tööle Nukuteatrisse.
Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976
Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele
pandi nimeks Yoko.
1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja
tegeles ainult "Ruja"-ga.
Kuni 1988. aastani tegutses Urmas
"Ruja"-s. Samal ajal tegi ta kaasa ka
veel "Propeller"-is ja "Teravik"-us.
11. juulil 1989 lahkus Urmas koos oma 10-aastase
tütre Jokoga laeval "Georg Ots" Tallinnast
Stockholmi. Abikaasa Helje oli sinna läinud juba
varem.
Urmas teenis raha tänaval lauldes ja ehitusel
töötades.
Urmas oli oma eluga Rootsis väga rahul. Ta tegi
koostööd ka Rootsi ühes heavyrockansamblis
mänginud Ricky Deliniga, kellega ta andis välja
albumi "Wasted Years".
Ajalukku võiks Urmas Alender vabalt
minna ka luuletajana.
Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes
kirjutas sahtlisse imeilusaid
armastusluuletusi. Tekst oli tema jaoks
esmatähtis, ka muusikas.
Urmas kartis ja armastas merd. Ta oli
väga huvitav inimene ning ütles juba
kusagil 1976. aastal, et upub.
Kaaslased ei osanud seda millegagi
seostada ja naersid vahetevahel tema
üle.
Urmas Alender hukkus 28. septembril 1994
parvlaeva Estonia katastroofis. Ühe
ärapääsenud pealtnägija kirjelduse kohaselt
olevat Urmas Alender 28. septembri saatuslikul
ööl olnud kella 1 paiku purjus. Kui laev vajus
küljele, siis sattusid paljud korstna peale
seisma. Ka Alender hoidnud korstnast kinni. Ja
mida ta tegi -- ta laulis! Alender olevat täiest
kõrist üle tuuleiilide laulnud. Nii meie kuulus
trubaduur põhja läkski -- uljalt tormi trotsides.
Ujuda ta ei osanud.
Albumid
"Vana kloun" (1992)
"Hingelind" (1994)
"Kogutud teosed I (19681980)" (2000)
"Kogutud teosed II (19811993)" (2000)
"Kui mind enam ei ole" (2001)
"Armastuse ämblik" (2003)
"Kohtumine Albertiga" (2003)
Kasutatud kirjandus
Muusikaõpik IX klassile
http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alend
er
Google'i otsingumootor
1970ndate aastate muusikast
Sarnased õppematerjalid
22
ppt
Urmas Alender
· Peale Ruja laialiminekut (1989) kolis
Urmas Rootsi
· Rootsi kolimist põhjendas ta masenduse
tekkimist Eestis
· Rootsi läks ta aga sõprade kutsel
· Rootsi minek oli tema jaouks nagu
uuestisünd keegi ei piiranud teda ja tema
loomingut, tehnilised võimalused olid Eesti
ja Rootsi vahel võrreldamatud
· Urmas tegi koostööd ka Rootsi ühes
heavyrockansamblis mänginud Ricky
Deliniga, kellega ta andis välja albumi
"Wasted Years"
· 90ndate aastate algul hakkas Urmas
Rootsi kõrgeimat tunnitasu saama. Ta võis
ühe õhtuga teenida sama palju, kui Eestis
kuuga
Rockimees
· Ajalukku jääb Alender
eelkõige ikkagi Ruja
lauljana
· Algselt oli ta üks
mitmest vokalistist,
Ruja esimesed lood
laulis sisse hoopis
Raul Sepper, hiljem
kahanes Ruja vaid
rockikoosseisuks ja
Alender sai solisti
koha endale
Trubaduur
· 197274 oli ta üks mitmest vokalistist
11
doc
Urmas Alender
ühetoalises kööktoas. Lasteaias ta ei käinud. Ta olevat mänginud üksi, mis tõttu peeti teda
individualistiks. Hiljem kolisid nad Lasnamäele, kus oli palju venelasi. Erimeelsuste tõttu
peeti tihtipeale kividega sõdu.
Koolis käima hakates vahetus tema kakleja imago, ta kogus koolis tuntust koomikuna.
Kooli alguses pandi teda akordionit õppima, kuid teda huvitas tol ajal rohkem sport.
Vanemas eas hakkas talle muusika meeldima. Arvatakse, et oma muusiku hinge päris ta
oma meremehest isalt, kes mängis akordionit. Esimene pill mida aga Urmas Alender
5
proovis mängida oli kitarr. Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur
Rinnet ja Georg Otsa.
Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi
tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud"
16
doc
Ansambel "Ruja"
ANSAMBEL ,, RUJA"
1971-1988.a
KOOSTAJA:IVAR TURJA
07.03.2009.a
SISSEJUHATUS
Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka
varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja
repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea
kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult
vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika
veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole
selged.
ESIMENE PERIOOD (1971-1975) -
VARANE RUJA
Koosseis
· Urmas Alender (vokaal)
· Jaanus Nõgisto (kitarr)
· Tiit Haagma (basskitarr)
· Rein Rannap (klahvpillid)
· Andrus Vaht (trummid)
· Toomas Veenre (kitarr)
· Andres Põldroo (kitarr)
1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade
rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
7
docx
Ansambel RUJA – rock-legend
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Keiti Hiiemäe
12. klass
Ansambel RUJA rock-legend Eesti muusikas
Muusika kodune iseseisev kirjalik töö
Pärnu 2014
SISSEJUHATUS
Ruja oli Eesti progressiivse rock'i kuningas. Ansamblit võib pidada Eesti The Rolling stonesiks,
Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja
naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL
aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju.
Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980
30
doc
Eesti levimuusika 80ndatel
...........................................................................................................28
SUMMARY .................................................................................................................................30
4
Sissejuhatus
Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti
ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt
taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või
vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks.
Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad
just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja
loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
32
pdf
Levimuusika
09.06
Koidu Ilmjärv
Levimuusika ajalugu 2
SISUKORD
1. Mis on levimuusika. lk. 3
2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5
3. Folkmuusika. lk. 6
4. County ja western. lk. 7
5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9
6. Muusika ja äri. lk. 11
7. Rhythm and blues. lk. 12
8. R ock’n’roll. lk. 14
9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17
10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18
11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19
12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21
13
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid