Öeldis- tegusõna pöördeline vorm, väljendab tegevust või olemist. küsimused mida teen? mida teed? mida teeb? mida tehti? jne ühendtegusõna- tegusõna ja määrsõna. kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi väljendtegusüna- tegusõna ja käändsõna. murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed.
Lause Lause on keeleüksus, mis väljendab mingit terviklikku mõtet, tegevust. Luses peab olema öeldis- tegusõna pöördeline vorm. Öeldis ja teisied selle juurde kuuluvad sõnad peavad lauses olema kindlas vormis. Lause pikkus varieerub. Omavahel seotud laused moodustavad suuliseid ja kirjalikke tekste. Lause ehitatakse tavaliselt üles nii, et selle algusesst paigutatakse tuntud info, lõppu uus teave. Lause moodustajad Lause koosneb erinevatest tähendusosakondadest e. moodustajatest, mis vastavad samale küsimusele. Näide: Suures metsas jalutas eile väike metsavaim. Kus? Mida tegi? Millal? Kes? Tegevus- mida teeb? Osaline- kes? Keda? Kellega?
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
...võib vastata küsimustele ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. - kelle?, mille?, juhul kui tegevus on Heikki on noor(öt). LÕPETATUD Ants ja Jaan on head sõbrad(öt). - keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet. MÄÄRUS (m) TÄIEND (t) ...kuulub kuulub tegusõna juurde. ...kuulub nimisõna juurde. On olemas: ...teeb nimisõna täiuslikumaks. - KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust?), mis ...täiendab nimisõna. näitab KOHTA (km) ...saab täiendada alust, sihitist või öeldistäidet. - AJAMÄÄRUS (millal?), mis näitab AEGA ... vastab küsimustele missugune?, kelle? või (am) mille?.
- Tegusõna pöördeline vorm=öeldis=predikaat=lause tuum - Lauseliige, mis väljendab tegijat=alus (kes, mis, keda, mida) - Lauseliige, mis väljendab osalist, kellele või millele tegevus on suunatud=sihitis(kes, mis, keda, mida, kelle, mille) - Adverbiaal= lauseliige, mis märgib tegevusega kaudsemalt seotud asjaolusid=määrus (nimisõna, nimisõna ja kaassõna, määrsõna)(kohamäärus, ajamäärus, viisimäärus, hulgamäärus) - Prediaktiiv= nimisõna või omadussõna, mis kuulub tegusüna olema juurde=näitab, kes, mis või missugune alusega tähistatav on - Aluse, sihitise ja määrusena esineva käändsõna juurde võivad kuuluda täpsustavad sõnad, mida nim. täiendiks.(kelle, mille, missugune) - Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või missugune on alusega
Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks
Lauseliikmed ÖELDIS Kõige tähtsam lauseliige ehk lause tuum on öeldis. Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti? jne. NÄITEKS: Me kuulame muusikat. Nad kõnnivad kitsal sillal. Öeldis võib koosneda ühest (nt: luuletab, näeb) või mitmest sõnast (nt: näib mõistvat, üles tõusma), mis ei pea lauses kõrvuti paiknema. NÄITEKS: Ta on mulle seda kaks korda meelde tuletanud. Öeldiseks võib olla · tegusõna liht- ja liitaeg, eitav kõne: kõnnib, luuletame, on õppinud, oli alahinnanud, pole näinud, ära ütle; · ühendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja määrsõnast: kirjutab üles, ajasime segi, astusid läbi; · väljendtegusõna, mis koosneb tegusõnast ja käändsõnast: murrame pead, õpin pähe, lasti jalga;
Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e
Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB! On omadussõnalisi täiendeid , mis ühilduvad arvus ja käändes pilvisel ööl, hakkajid poisse, võitlevad ateistid, loetavamaid teoseid, kuid ni, na, ta, ga käänetes on ühildumine osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi,
sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba.
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes
Eesti keele reeglid 1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks.
Fonoloogia tegeleb ka häälikutega. Fonoloogia jaoks on häälik keelesüsteemi osa. Ei mõelda nii palju helile kui häälikute osale selle süsteemis. Morfeem kõige väiksem tähenduslik üksus keeles (nt jõge|de|le kolm morfeemi) Morfoloogia uurib keeles erinevaid grammatilisi osi (nt leksikaalne jõge, grammatiline de). Morfoloogia küsimus on ka, kuidas saame ühest sõnast teise. Leksikoloogia tegeleb ka morfeemitasandiga. Süntaks uurib lauset. Tüüpilises lauses on pöördeline verbivorm, mille ümber on üksused, mis moodustavad lause. Suulises kõnes on lause lihtlause seda süntaks uuribki. Semantika osa tähendusõpetusest. Uurimisobjekt on tähendus, pole oluline, milline on tähendusüksus (nt sõna, lause). Pragmaatika uurib tähendusi kasutuskontekstis; sõnade tähendusi, mis tekivad kõnelemisolukorras. Tekstilingvistika uurib teksti ehitust. Keeleteadus vastandpaaridena, suured jaotised teaduse sees:
Põhiarvsõnu märgitakse araabia numbritega Järgarvusõnu märgitakse kas rooma (3, 1/3, 125). numbritega (III peatükk) või araabia numbritega, millel järele pannakse punkt (3. peatükk). 5 ASESÕNAD Asesõnad asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, aga on nendega võrreldes üldisema tähendusega. Asesõnad vastavad samale küsimusele, mis sõnadki, mida nad asendavad. Nimi-, omadus- ja arvsõnaga laused Asesõnaga laused Vanaema seisis õunapuu all. Keegi seisis õunapuu all. Madala õunapuu otsa on lihtne ronida. Sellise õunapuu otsa on lihtne ronida. Kolm vanaema isus juba oksal. Mitu vanaema istus juba oksal.
Vormiõpetuses tegeletakse põhiliselt morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles. Allmorf- morfeemi variant, mis on keele kasutajale eristatav. Morfeemide liigid: Morfeemide liigid: Vabad --- Seotud (Juured ja) tüved --- Afiksid Leksikaalsed --- Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt „koer“ lauses „Koer hammustas poissi“. Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid – tähendusega. (võib maailmast leida midagi mis otseselt vastab). Grammatilised morfeemid – tunnused ja lõpud. (afiks) Afiksite liigid vastavalt asendile tüve suhtes: Prefiks – eesliide (eba+viisakas) Sufiks – tagaliide (jalga+de+le+gi)
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19
Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid. Ega kasutatakse üksnes eitavas lauses: Ei Fille ega Rulle osanud tonti karta. Ehk samastab loetelu liikmed: Kõige keskmisem päev on kolmapäev ehk kesknädal. Või välistab ühe loetelu liikme: Tuli süüa pirukaid või kotlette.
näiteks mitmuse partitiivi lõpp –sid väljendab korraga nii mitmust kui partitiivi, kuid ei ole osadeks jaotatav. 2. Sõnavormide moodustamine. Analüütilised ja sünteetilised keeled. Isoleerivad, aglutineerivad, polüsünteetilised ja flekteerivad keeled. Aglutinatsioon. Fleksioon (fusioon). Eesti kirjakeele flektiivsed jooned (4). Morfoloogiliselt on erinevused keelte vahel väga suured. a) analüütilised keeled Sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad põhiliselt abisõnad ja sõnade järjekord (inglise keel) b) sünteetilised keeled Sõnade seoseid lauses väljendavad sõnade koostisosad, nt tunnused ja lõpud. II. a) isoleerivad keeled Keeled, mis ei kasuta seotud vorme. Puudub sõnade muutmine (ka sõnatuletus) ehk puudub morfoloogia (vana-hiina keel, jaapani keel). Kasutatakse sõnajärge ja abisõnu, harilikult on kõik sõnad ühesilbilised. b) aglutineerivad keeled
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ 17 konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', š, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /š/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Minimaalpaar - sõnad, mis erinevad ühe foneemi poolest NT: „kana“ ja „kala“ Foneemide distinktiivsed omadused 6. Sõna. Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna on keele vähim iseseisvalt kasutatav üksus lauses. Sõnad koosnevad morfeemidest. Tüüpiline sõna liigub üksi, esineb tervikuna ja omab tähendust. Ebatüüpilised sõnad: artiklid, sidesõnad, eitus. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad ( tee-tee) Homofoonideks nimetatakse sama häälduse, aga erineva kirjapidi ja tähendusega sõnu (baar-paar; ball-pall) Homograafideks nimetatakse sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (palk-palk; tall-tall) 7. Morfoloogia. Morfeemi mõiste ja liigid.
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet
Sõna: • Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiride määramine on probemaatilisem. • Tüüpiline sõna o esineb üksi o liigub tervikuna o omab tähendust o ebatüüpilisi sõnu: artiklid, sidesõnad, ei Sõnavorm - ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. Sõnavormidest pannakse omakorda kokku kõrgema astme üksused – lause moodustajad ja laused. Sõne – statistiline sõna; ehk eksemplar-sõna ehk sõnaeksemplar on keeleteaduses ja filosoofilises loogikas sõna eksemplar. See on kirjatähtede jada või kõneühik. Eksemplarsõnade loendamine tekstis tähendab tühikutega eraldatud kirjatähejadade loendamist.
Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself")
Komplementaarne distributsioon erinevad variandid erinevates kontekstides (pole võimalik ära vahetada) Distributsioonilt sama erinevad variandid sõltumata kontekstist (võib alati vahetada) Morfeemide liigid: Vabad Seotud (Juured ja) tüved Afiksid Leksikaalsed Grammatilised Vabadeks morfeemideks nim morfeeme, mis võivad fraasis esineda iseseisva sõnana, nt ,,koer" lauses ,,Koer hammustas poissi". Seotud morfeemid iseseisvalt esineda ei saa, vaid peavad alati olema seotud mõne teise morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself")
tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid tunnuseid ja lõppe, seega seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele tähendusele vastab üks vorm
Strukturalismi põhitõed: · Keel on autonoomne märgisüsteem-võrdlus malega.- · Tuleb eristada keelt ja kõnet · Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine · Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia. Foneetika: A-k-n-a-s-t t-u-l-e-b ... Fonoloogia: Ak-nast tu-leb... Morfoloogia: Akna--st tule--b külm-a õhk-u Semantika: 'Aknast tuleb külma õhku' Pragmaatika: 'aknast tuleb külma õhku' (vrd. Külma õhku tuleb aknast.) Funktsioonist: Missugune keelevahend seda tähendust/funktsiooni keeles väljendatab? Nt Jah/ei küsimus: sm. Tulet-ko? Ee sk Tuled-vä? Ingl. K Are you coming? Ee ki. Kas sa tuled? Eri keeltes on see vahend erinev. Meil on sõna järjekord. Suulises keeles intonatsioon. KOOD/SIGNAAL(märgisüsteem) KANAL SAATJA(kõneleja) -----------VASTUVÕTJA(kuulaja) MÜRA Foneetika ja fonoloogia Kirjutatud keel ja suuline kõne
4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat.
Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi. Näide: õpetlik lugu õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus. südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause Kesksel kohal on öeldis, mille ümber koonduvad kõik teised lauseliikmed, täpsustades tegevuse sooritajat, aega, kohta, põhjusi ja muid asjaolusid. Nt laulis (kes, missugune; kus, millal, kuidas, miks) Lause sõnajärg Tavaliselt on öeldis lauses teisel kohal. Kirjanik avab lugeja ees suurepärase maailma. Sel aastal võeti vastu negatiivne riigieelarve. Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast:
5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel). 2) aglutineerivad keeled, kus on rohkesti muutetunnuseid, eriti sõnatüvedele liituvaid afikseid (tunnuseid ja lõppe), s.t seotud morfeeme. Sõnaosad liituvad üksteisele peaaegu mehaaniliselt, otsekui liimitaks neid üksteise külge. Piirid morfeemide vahel on suhteliselt selged. Ühele
· Balsameeritud loomad · Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
