Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lauseliikmed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juku, päkapikk, öeldis, tegevusnimi, sihitis, täisalus, osastav, tegija, lihtverb, ulakas, ühendverb, võima, tulema, pidama, öeldistäide, olend, keevitaja, tuuline, ajamäärus, sadas, kohamäärus, lillepott, spikri, tasku, viisimäärus, mismoodi, kilomeeter, läksimeLAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on
murrame pead, õpin pähe, lasti jalga tulevik oleviku vormidew abil, saama-tulevik peetakse ebasobivaks. a) kui minevikus alanud tegevus jätkub praegusel hetkel, täisminevik (töö lõpetatud, tulemus on praegu ja tulevikus olemas) Raamatu on tõlkinud (tõlkis) Mati Sirkel. b) enneminevikku mingile minevikuhetkele eelnenud tegevuse väljendamiseks Jõudsime kooli koos, sest olime kohtunud (kohtusime) bussipeatuses. Alus-tegevuse sooritaja ehk tegija. võib olla üks või mitu täiendit mis täpsustavad alusega v äljendatud olendi või eseme omadusi - Suur puravik on metsas. Võib puududa või olla juurdemõeldav. -öeldis umbisikulises tegumoes - Koolis õpetatakse lapsi. -öeldis väljendab ilmastikunähtust - Väljas külmetab. -aluseks isikuline asesõna(ma, me jt) - Pärast tunde läksime metsa. 1) alus ja öeldis ühilduvad omavahel arvus. alus ainsuses-öeldis ainsuses ja vastupidi. Albert sööb jogurtit. LInnud lendavad.
5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1 neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja) patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme)
Nt Lapse naersid ja mängisid palli. Mees röögatas ning haaras jalast kinni. Ta kukkus, vajus pikali. Ma ehmusin, sest ei teadnud, mida pean tegema. KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle? mille? raamatu raamatu / te 3. Osastav keda? mida? raamatut raamatu / i / d 4. Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? raamatusse raamatu / te / sse 5. Seesütlev kelles? milles? kus? raamatus raamatu / te / s 6. Seestütlev kellest? millest? kust? raamatust raamatu / te / st 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? raamatule raamatu / te / le 8. Alalütlev kellel
Lauseliikmed ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed.
Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad b) tähenduse järgi nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad jne... Tähenduse järgi liigituvad sõnad 2 rühma: 1.Iseseisvad sõnad - neil on tähendus üksisõnana (nt inimene, kodu, loodus), nad esinevad lauseliikmena (alus, öeldis vm) 2.Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks
Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele
Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiskide-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnis- väljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks. Arv de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d. de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te,
Laadivahelduslike sõnade tugevus astmes esineb sulghäälik või s , nõrga astme puhul need on asendunud mingi muu hääliku või kaovad tüvest. Näide: lammas (N) lamba (T), küüs (T) küüne (N). Vältevaheldusliku sõnade tugevaastme tüvi on kolmes vältes ja nõrk on teises vältes. Näide: kapp (T) kapi (N). Vokaalivaheldus on tähenduselt teisel kohal eesti keele tüvevahelduseks. Vokaalivahelduse puhul muud.-se sõnatüve vokaali mitmuse osastav ja võrdlusastmete moodustamiseks. Sõnatüve vokaalideks nimetataks vokaale, millega lõppeb ainsuse omastava käändevorm. Mitmuse osastava lühivorm: TULEB TIBE PENI JA URISEB. Ainsuse osastav Lindu Kassi Lille 12 Mitmuse osastav Linde Kasse Lilli e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba ube, tuba tube.
Käände Küsimused, mis käändele Näide nimi vastavad (ainsuses ja mitmuses) 1. Nimetav Kes? Mis? Tüdruk Tüdrukud 2. Omastav Kelle? Mille? Tüdruku Tüdrukute 3. Osastav Keda? Mida? Tüdrukut Tüdrukuid 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Kuhu? Tüdrukusse Tüdrukutesse Kohakäänded 5. Seesütlev Kelles? Milles? Kus? Tüdrukus Tüdrukutes 6. Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Tüdrukust Tüdrukutest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Tüdrukule Tüdrukutele
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral sõnavorm liidetakse kokku morfeemidest nii, et eri morfeemid ei mõjuta üksteise välist kuju. Sõnavorm jaguneb selget tähendust kandvateks osadeks, sõna lihttüvi ei muutu. Igal sõnaosal on oma kindel grammatiline funktsioon (soome, ungari, türgi-tatari keeled). c) polüsünteetilised keeled Semantiliselt tähtsad elemendid antakse edasi seotud vormi abil. Nt lause öeldis ja tema laiendid moodustavad ühe sõna. Ühte pikka sõnasse võib olla liidetud isegi terve lause (inuiti e eskimo keel). d) flekteerivad keeled Fleksioon (fusioon) on niisugune sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. Ühel elemendil on mitu grammatilist tähendust.
ÖELDIS JA ALUS Põhiarvsõna puhul võib verb olla nii mitmuses kui ka ainsuses. AINSUS MITMUS Kui hulgafraas on lause lõpul või Kui hulgafraas on lause algul ja väljendab ebamäärast hulka. väljendab täpset hulka. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes Kolm meest lükkavad paati vette. kümme meest lükkab paati vette. Muude hulgasõnade korral on öeldis Kui arvsõna juures on täpsustav harilikult ainsuses. laiend, on öeldis mitmuses. Palju inimesi sai surma. Saalist lahkus Need/kõik kümme poissi meie klassist enamik saadikuid. astusid ülikooli. Tema isikukoodi neli EKK: osa, enamik, muist, mitu, paar, viimast numbrit olid muutunud. tosin võimalik ka mitmus. *Noorema vanuseastme rühm, kes paistsid silma … > kes paistis silma… või-rinnastuse puhul: Viimati käsitles
<------------------------------------------------------> `futuurum' s k(v) <------------------------------------------------------> `perfekt' s v k <------------------------------------------------------> `pluskvamperfekt' Isik näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Tegusõna omab isikule vastavaid pöördelõppe. transitiivne/intransitiivne lause ja verb võivad olla: sihilised: nt poiss vaatas telekat; vaatama tahab sihitist sihitud: nt poiss jookseb mööda tänavat Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse - kindel kõneviis - tunnust pole, aga on isikulõpp; - käskivas kõneviisis lõppu pole (mitmuses on!); - umbmäärane kõnebiis;
ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel viisil (nt tegumoetunnus verbisufiksi abil). Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline
kevasti läinud!" KIILLAUSE Kiil on lause või sõna(ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega grammatiliselt seotud. Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare. Ausõna, mina seda ei teinud Kas tõesti, juba ta tulebki. Ei või olla, ema teab juba kõike. Suurepärane, Juku võitis. Tema, peab ütlema, tuleb omadega toime. Kiil eraldatakse lausest koma(de), mõttekriipsu(de) või sulgudega. Komadega eraldatakse eriliselt esiletõstmata neutraalsed kiilud (vt eelmist loendit). Mõttekriipsudega esiletõstetud kiilud on niisama olulised, kui muu lausegi. Ideaalsesse ühiskonda - selge see - ei jõua me kunagi. Peaasi - ära mind sega. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. Tartu 3. keskkoolis (Raatuse 88a) alustati remonditöid.
Saadik, vihik, kaasik, kuusik, taldrik, keemik, füüsik, NB! Ära aja segi ik-vorme (omadussõna, küsimus missugune?) astmevahetuseta likkus-vormidega (nimisõna, küsimus mis?) missugune? missuguses? mis? sõbralik inimene (sõbralikus inimeses) inimese sõbralikkus ohtlik olukord (ohtlikus olukorras) olukorra ohtlikkus Harjutus Moodusta alljärgnevatest sõnadest mitmuse omastav ja osastav kääne. Kus on võimalik, moodusta ka likkus-liitega sõnapaar (ainsuslik vorm). Vajadusel kasuta ÕSi. Näide: õpetlik lugu õpetlikkude ehk õpetlike lugude, õpetlikke lugusid, loo õpetlikkus. südamlik kontsert, pikk seelik, üllas kunstnik, peen kirjanik, siiras onu, leidlik hani, tagasihoidlik auto, mõru jook, väär komme, öine raport, ootamatu rekord, tõsine vastuolu, leidlik poliitik, ohtlik tegevus. Lause
Määratud vaba artiklit kasutatakse enamasti siis, kui lõppartikliga nimisõnale eelneb omadussõnaline täiend. Määratud vaba artikkel on en-sõnade puhul ainsuses den, ett-sõnade puhul ainsuses det ja mitmuses nii en- kui ett-sõnade puhul de: Ainsus den omadussõna en-sõna + lõppartikkel Tõlge vackra flicka-n see ilus tüdruk den busiga pojke-n see ulakas poiss stora fabrik-en see suur vabrik det omadussõna ett-sõna + lõppartikkel Tõlge söta äpple-t see magus õun det röda hus-et see punane maja Mitmus de omadussõna en-/ett-sõna + lõppartikkel Tõlge vackra flick-or-na need ilusad tüdrukud
Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e
- SIHTKOHT – Läksin POODI (goal) Kõrvalrollid - KOHT – istusin PINGIL - PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST - EESMÄRK – Läksin arsti juurde KONTROLLILE - AEG – istusin pingil TERVE PÄEVA - VIIS – Jooksis suurest hirmust TOHUTULT KIIRESTI - TEE – kõndisin kaua KIVIDE VAHEL 9. Lauseliikmed. Nominatiiv-akusatiiv- ja absolutiiv-ergatiivkeeled. Lauseliikmed • Subjekt – vormistab tegija. Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus. Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba varem rääkinud) • Objekt – vormistab patsiendi • (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide) Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi.
Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti. Järgmisel real trükitakse tulemus välja. Nõnda sõltub programmi vastus küsimise peale
==== M) F) N) d NOMINA Ich Du Er Sie Es Wir Ihr Sie TIV DATIV Mir Dir Ihm Ihr Ihm Uns Euch Ihnen AKKUSE Mich Dich Ihn Sie Es Uns Euch Sie TIV Nominativ – Kes? Mis? Dativ - Kellele? Millele? Akkusetiv – Keda? Mida? Saksa keeles kirjutatakse kõik nimisõnad suure tähega Saksa keeles on öeldis 2. kohal Küsisõna Kas? puudub, selle küsimuse puhul hakkab lause öeldisega -ma tegevusnimi on –en lõpuga Preposition – Eessõnad Eessõnad on muutumatud abisõnad mis väljendavad sõnade vahelisi suhteid Eessõnu kasutatakse kindla käändega Dativ Mit – koos aus - -st lõpp Nach – pärast ausser – peale (selle; midagi veel) Bei – juures von - -lt lõpp Zu - juurde seit – alates Akkusetiv
10 w Instrumentaal Instrumentaali kasutatakse: 1) instrumendi või vahendi tähistamisel: pliiatsiga joonistama pastakaga kirjutama noa ja kahvliga sööma 2) oleku või seisundi tähistamisel: . Minu sõbranna töötab sekretärina. . Temast saab pearaamatupidaja. 3) passiivses lauses tegija tähistamisel: Kaup tuuakse kohale tootja poolt. . See küsimus lahendatakse . juhtkonna poolt. 4) tegevusaja (?- millal?) tähistamisel: . Näeme õhtul. . Päeval olen ma kontoris.
"Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega. Sellel on aga oma tõe ja õiguse tagaajamiseks omad viisid tekkinud, mille kinnituseks ta aina rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast
Kell on kümme minutit üle kahe > Kell on kümme minutit kaks läbi ~ Kell on kümme minutit kolme peal. H 11. Tarbetud lt-määrsõnad. Töö tuleb koheselt lõpetada > Töö tuleb kohe lõpetada. H 12. Bürokraatiakeel. täna, hetkel, momendil > praegu, nüüd, tänapäeval, parajasti kaasaegne > tänapäevane, moodne, ajakohane, nüüdisaegne seoses, raames, korras, osas H 13. Ühildumine. Hulgasõnad osa, enamik, muist, mitu, paar, tosin puhul on öeldis ainsuses: Saalist lahkus mitu saadikut. Kolm meest lükkavad paati vette. Paati lükkab vette kolm meest. Umbes kolm meest lükkab paati vette. Ta silmad muutusid rõõmsateks > Ta silmad muutusid rõõmsaks. Ära liialda sõnaga erinev: Riiet on kolmes värvitoonis (mitte: kolmes eri(nevas) värvitoonis). H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi:
Madis lubas, et enne näeb ta vaeva naise peksmisega, kui uue ulualuse otsimisega - Perre tuli uus noor rõõmsameelne tüdruk ja ka uus sulane - Mari ja Andres said poja, nimeks sai Indrek, oli nääpsuke ja nõrgem, kuid Andres uskus, et pojast tuleb tark poiss ja see saab kirikuõpetajaks, pojale ristiisaks sai Hundipalu Tiit XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma
4. Lee-lee, lee-lee, lenda nii kui linnuke, lenda nii, lenda nii. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 35) A. Roomere "Karuke" Metsas kõnnib karuke, mett ta otsib endale. Kõnnib, kõnnib karuke, puhkama jääb mättale. Lapsed metsa lähevad, karukese leiavad. Ärka, ärka, karuke, püüa kinni lapsuke! (M. Nilson. Muusikaline kasvatus lastesõimes. Haridusministeerium 1990. Lk 131) 11.11. Laulud jõuludeks A. Kumpas "Päkapikk" Päkapikk, päkapikk olen ma, uhke tutimütsiga. Ref: Jaa-ja-ja, jaa-jaa, hopsassaa
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
ühekaupa teised- kokku suri peres 6 last, alles jäi üks tüdruk- Maali. Nad ei saanud aru miks neil nii halvasti läheb, naine palus et teised saaks ka nii kannatada nagu tema. Haigeks jäid lapsed Orul (tütar ja poeg- väiksemad) , Hundipalul, Ämmasool ja Raval. Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama
läbi prantsuse keele. WALS Sex-based and non-sex-based gender system Muid substantiiviklasse: -Aine (1a) elusus / (1b) abstarksed ja verbaalsubstantiibid / (1c) elutus -Kuju (2a) ühedimesiooniline / (2b) kahedimensiooniline / (2c) kolmedimesioonilsed -terviklikkus, konsistents: painudv; kõva, jäik; mittejagatav -suurus Kääne käändekategooria peamine fn on eristada lauses gram funktsioone või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. -agent : e tegija, tüüpiliselt elus ja sooritab, õhutab tagant tegevust kavatsetult ja meelega -patsient : lause osaline, kes on mingis seisundis ; tingimustes, võib alluda seisundi, tingimuste muutustele -teema: esemed, olendud mis paiknevad kusagil, alluvad asukohamuutusele või omanisuhtes (selle muutumises) -saaja : väljendab omanduse ülekande lõpppunkti -siht - paiknevuse muutuse lõpppunkti -asukoht -allikas -tee -instrument e vahend: kirjutan pliiatsiga
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
annaabi.ee 
