Paul-Eerik Rummo Eellugu Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. Abielus Viiu Härmiga, neli tütart. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Erik Rummo Eesti kirjanik ja poliitik. Tema nimega seostatakse eesti kirjanduse murrangut 60ndatel aastatel. Rummo on ´´Viimse reliikvia´´ laulutekstide autor. Tuntud lavastus ´´Tuhkatriinumäng´´. Loomingust Paul-Eerik Rummo on kirjutanud näidendeid, lasteraamatuid, filmitsenaariume, laulusõnu, luuletusi, dramatisseringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Ava 16.15 Tähelaev Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Paul-Eerik_Rummo#Isiklikku https://www.google.ee/search?biw=1366&bih=613&tbm=isch&sa=1&q=paul+eerik+r ummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&oq=paul+eerik+rummo+ja+viiu+h%C3%A4rma&gs_l=ps .3...925259.934569.0.934700.0.0.0
"Majakavahi Armuhüüd" (2000; koos Marko Matverega) "Mine mine" (2001) "Olemine" (2004; koos Marko Matverega) "Laulude õhtu "Vana kuub"" (2005; koos Marko Matverega) Tunnustused 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" parim laulutekstide autor 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" parim näitekirjanik 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 2010. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis Etno/Folgi auhinna. Sõprade laul 3(luule)
Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse? ladina emakeeles 2 Mitmehäälne? 1 1
SCHUBERTI LALULUTSÜKLID 1827. AASTA MUUSIKAELUS SUREB TITAAN BEETHOVEN JA LAULUTEKSTIDE AUTOR NOOR LUULETAJA MÜLLER. SCHUBERT NÄEB ENNAST JÄRGMISE MINEJANA... · Mõned laulud tsüklist: · 1. " Head ööd"- võõrana olen siia tulnud ja võõrana lahkun siit. Minnes vastu tundmatule tulevikule soovib ta oma armastatule head ööd. Laulu muusika on leinamarsilik, sammuv ja melanhoolne. · 11. laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on
Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu taasäratamiseks ja innustuseks vabaduspüüdlusele läbi laulude. Laulutekstide kaasautoriks on luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol ja vabadus sümboliks ta on jäänudki. Viis isamaalist laulu: "Kaunimad laulud" "Minge üles mägedele" "Sind surmani" "Isamaa ilu hoieldes" "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 11. septembril 1988 kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Rahvarinde poolt korraldatud
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri.
Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? Trubaduurid – Lõuna – Prantsusmaal, truväärid – Põhja – Prantsusmaal ja minnesingerid – Saksamaal. Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas
· "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) · "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused 1. 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium 2. Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" 3. 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor 4. 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik 5. 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk 6. Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest 7. Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia 8. 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia 9. 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tätte https://www.google
dramaturgia ülevaatusel Poeedi rolli eest ("Mängi, pillimees") 1976 Loomingu aastapreemia ajakirjas 1975. aastal ilmunud luuletuse eest. Teatriühingu preemia Ynioldi rolli eest ("Pelleas ja Melisande") Mälestusmedal "Eesti NSV noorte lavajõudude ülevaatus" Ynioldi rolli eest. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest.
läbimõeldud vahetekstidest, mis kanti ette vene keeles aga eesti aktsendiga. Esimest korda Nõukogude Liidu ajaloos hakati Apelsini suhtes kasutama väljendit show- gruppa. Kontserdipaikadeks olid suuremas osas jäähallid, kuhu mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis. Laulutekstide autoriteks on enamalt jaolt Ott Arder, Henno Käo ja Priit Aimla. Ansambli muusikaline moto - igaühele midagi (ehk polkast rokini) - peab paika tänaseni, ansambel võib üles astuda nii elektrilisi kui akustilisi pille kasutades. Jambolaya: https://www.youtube.com/watch?v=e9Yqgix64kI Matkalaul: https://www.youtube.com/watch?v=XGUWRFFynno Aeg ei peatu: https://www.youtube.com/watch?v=vt27a1EJviM Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube
Eesti esimene dzässorkester kandis nime The Murphy band. Dzässmuusika-alast haridust hakati Eestis esmalt andma G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis. Kadri voorand Kadri Voorand (sündinud 18. novembril 1986 Haljalas) Ta on eesti dzässlaulja ja helilooja. Töötab 2011. aastast EMTA jazzmuusika osakonna lektorina. EMTA õpingute ajast alates tegutseb Kadri Voorand dzässlaulja, arranzeerija ja laulutekstide kirjutajana. https://www.youtube.com/watch?v=oqJowzyQLt4 Aivar Vassiljev Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik. Sündis Otepääl, õppis aastatel 1990-1994 Heino Elleri nimelises muusikakoolis On aastast 2004 G. Otsa nimelises. Tallinna Muusikakoolis rütmiõpetuse ja popp-jazz löökpillide õpetaja. Aastal 2007 asutas plaadifirna AVRecords, mis salvestab ja annab välja peamiselt Eesti muusikat.
ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised komöödiad ,,Suudle mind, Kate" (Kiss Me, Kate) , ,,Can-Can" ja teised. Tema muusikat iseloomustavad keerulised sõnakombinatsioonid, nutikad riimid ja huvitavat vormid, mida oli tunda ka nähtud muusikalis. Peaosi täitsid Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeld, Ines Aru, Bert Pringi ja Peeter Jakobi
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm
V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924
· Tänapäevane noodikiri võeti küll kasutusele 15-ndal sajandil, kuid siiski on minu jaoks uskumatu,et noodijoonestik tekkis juba nii ammu (8-9.saj) ja sai alguse kloostrites ning vaimulike käeläbi. zizzle RÜÜTLILAULUD Keskaegsest ilmalikus laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid vagandid, kelleks olid aktiivsed noored(üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" ( Beuerni laulud ) 13.saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. · Keskaja külades ja lossides olid keskaja ränd-ja rüütellaulikud rõõmutoojaks. Nende elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise,tantsu,nalja kui ka
Näitlemises andis see efekti, kuid laulutekstid muutis kohati arusaamatuks. Kuna etendus oli algselt inglisekeelne, oli tehtud tõlketööd ja see ei olnud samuti väga õnnestunud. Oli kasutatud kohatut kõnepruuki ning kaasaaegseid väljendeid kuigi etendus on pärit ammusest ajast ja tekst jäi seetõttu ka tihti mõistetamatuks. Õnneks on Vanemuise teatri lava kohal tabloo, kus oli ka kogu etenduse vältel inglisekeelne tõlge. Eriti oli vaja vaadata seda tablood just laulutekstide mõistmiseks. Segase diktsiooni võib panna ka saali arvele, kus muusikali esitati, sest Vanemuise lavad ja saalid on eelkõige näidendite võimalikult hea esitamise seisukohalt ehitatud. Soololauludest enam meeldisid mulle lood, kus lisaks solistile esines ka Vanemuise ooperikoor, mis muutis muusikapala tugevamaks ja valjemaks. Kogu etenduse vältel valitses saalis vaikus ja ei olnud kuulda hetkekski sosinaid ega muid
Tema luules on mitmeid tasandeid, eksistentsiaalseid tähendusvälju. Laps võtab teksti otseselt, täiskasvanu jaoks aga tekivad uued tasandid: tekstis nähakse alltekste ja võrreldakse nende tekstidega, mis on juba tuttavad ja tekitavad assotsiatsioone. Samuti oli ta mitmete populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele ja teatrilavastustele. Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna.Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige. Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast. Valge raamat Paber valge, rida must Ridu tegin mitusada, nõnda näeme raamatust. ometi ei pane pada.
1.3 Raamatud · "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) · "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) · "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) 1.4 Tunnustused · 1996 Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti Sihtkapitali poolt algatatud ühekordne loomestipendium · Eesti Näitemänguagentuuri 1997. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi eest "Ristumine peateega" · 1997 Kultuuripreemia "Suur vanker" - parim laulutekstide autor · 1999 Kultuuripreemia "Suur Vanker" - parim näitekirjanik · 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk · Eesti Näitemänguagentuuri 2001. aasta näidendivõistluse II preemia näidendi "Palju õnne argipäevaks!" eest · Festivali Draama 2001 tekstiautori ja meesnäitleja preemia · 2002 Eesti Näitemänguagentuuri aastapreemia · 2002 Balti Assamblee kirjanduspreemia 3
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr Ilmalik muusika Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt,
Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et oli küps pidama köstriametit. Esimene töökoht 1838. aastal, 19-aastase noormehena, asuski Jannsen tööle Vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo-Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai eitava vastuse: tagurlik Vene valitsus pidas ajalehe kaudu vähemusrahvaste silmaringi laiendamist endale kardetavaks
linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olidgoljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks
· Keskmine hääl ladinakeelne vaimulik laul · Alumine hääl ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregoriuse laul 13 saj keelati monetid kirikus sest · Neid peeti liiga keeruliseks · Nad ei kandnud enam liturgilist teksti 10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!! Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt,
q Humoorika alatooniga v Näärisokk http://www.youtube.com/watch?v=RQNtpZXbmE v Mind kutsuti pulma http://www.youtube.com/watch?v=KLNuhrL0DmQ q Hingestatult lüürilised v Sireli,kas mul õnne http://www.youtube.com/watch?v=lverHec6fsQ v Helin http://www.youtube.com/watch?v=rH6IWgmZB9s q Loodusteemalised v Päike vajus pärnapuule http://www.youtube.com/watch?v=7PDPXQ2l9Zs Looming q Laulutekstide valikul eelistas lisaks rahvaluulele Juhan Liivi, Debora Vaarandi, Kersti Merilaasi, Juhan Smuuli luulet. q Juhan Liivi sõnadele loodud `'Lauliku talveüksindust'' lauldi ka Gustav Ernesaksa muldasängitamisel Metsakalmistul. v Lauliku talveüksindus http://video.excite.co.jp/player/?id=bfcade8ee72273e2&title=Ernesaks%
· 2) Dies irae viimasepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal. · 3) Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid. · 4) Lacrimosa annab edasi kurbust ja hingevalu. Ilmalik muusika · Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. · Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid holjaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. · Tekstid koosnesid erinevatest kõrtsi- kui ka muust elu-elu lauludest. · Suurim vagandilaulude kogu on ,,Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. Saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Rändlaulikud · Kuna ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need
elektroonika. Tähtsus: Eesti tugevamaid sümfoniste. Teosed:6 sümfooniat, ballett `Anselmi lugu', ooper `Olivia meistriklass', `Südameasjad', klaverpala `Pala aastast 1981'. Raimo Kangro Mängulisus. Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor. Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper `Gurmaanid'. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 80ndad:poliitiliste muutuste aeg, nn teine ärkamisaeg. Laulev revolutsioon 80ndate teisel poolel. Palju isamaalise temaatikaga vokaalteoseid. Pöördumine vaimulike tekstide ja zanrite poole. Paljud heliloojad jõuavad süvamuusikasse läbi rock- muusika.
loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek. 4) õigus teost tõlkida (õigus teose tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse luuletaja luuletus, iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas. 5) õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranzeeringuid) või muid kohandusi (õigus teose töötlemisele). Näiteks kui Eesti või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mistahes zanris muusikateost soovitakse muuta selle töötlemise teel, siis võib see toimuda vaid autori eelneval nõusolekul. Kui kirjandusteost või õpikut soovitakse lühendada või lihtsustada,
Ehkki niigi on talle omistatud tekste, mida ta tegelikult pole kirjutanud: näiteks "prohvetliku" laulu "Teisel pool vett" autor on hoopis Lehte Hainsalu. Oli ju Urmas oma sisimas romantik, kes kirjutas sahtlisse imeilusaid armastusluuletusi. Tekst oli tema jaoks esmatähtis, ka muusikas. Kui ta kasutas teiste luuletajate loomingut, siis sellepärast, et nende luules oli ka tema luule sees. Urmas on ise seda toonitanud, et väga noorena ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa
Millega eristub punk rock teistest muusikastiilidest? Iseloomusta elustiili, riietust, sõnumit. Lisandusid ka sellised inimesed, kellel puudus nö muusikaanne. Suurlinnade ängistusest, vaesusest, töötusest tüdinenud noored nägid muusikas väljundit, mis võimaldas avaldada protesti ühiskonnas toimuva vastu. Punkmuusikud vastandasid end eelkõige imalale, lihvitud tantsumuusikale (diskomuusika). Muusika pidi sokeerima oma ülima lihtsuse ja agressiivsusega. Laulutekstide sõnum oli enamasti iseloomulikult terav, tihti poliitilised ja sotsiaalsed protestivaimust kantud tekstid, lihtne harmoonia, kiire tempo (vähemalt 140 lööki minutis) ja 4/4 taktimõõt. Tuntuim punkbänd on olnud... Sex Pistols Milline vahe on nö vanal punk-muusikal ja uue suuna punk-muusikal? Pungi 1980. aastate uus suund new wave tõstis edetabelisse USA ansamblid Blondie, Talking Heads-i, Briti saarte ansambli The Police muusika oli reapunkari jaoks liiga keeruline
alamaid aidata ja õpetada- kõik ikka Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks. Köstri- ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. 1845. aastal ilmumist alustanud "Sioni-Laulo- Kannel" oli rahva seas väga menukas ja õhutas teda kirjamehe tegevust jätkama. Nii sünnivad "Postipapa külajutud", laulutekstide valik "Eesti laulik"ja "Eestimaa käib üle keige", mis on tõlgitud Goethe ja Schilleri luuletused ja mugandatud väljendamaks rahvuslikke ideaale. Juba varakult tekkis papa Jannsenil Otto Wilhelm Masingu "Marahwa Näddala-lehe" mõjul soov oma rahva harimiseks ja edendamiseks ka ajalehte välja anda. 1845. esitas ta vastava taotluse, kuid sai eitava vastuse: tagurlik Vene valitsus pidas ajalehe kaudu vähemusrahvaste silmaringi laiendamist endale kardetavaks
Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Carmina Burana käsikiri Rändlaulikud ja rüütlilaul
igipüsiva peavoolu ümberütlemine, antitees, analüüs, vägistamine, pastiss ja paroodia." (Rooste 2000) Eesti punkluule on ekslemas kirjanduse ja mittekirjanduse piiri peal, sest eelkõige on need siiski laulud, mida ilma viisita on raskem mõista. Punkluule kõrgaeg oli 1980.ndate kespaigas ning ta oli omamoodi murrang luulemaailmas, sest peale seda hakkasid luules tekkima vabamad vormid. Üldse on laulutekstide esitamine luule zanrina omane rohkem Eesti pungile ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad raiuvad piltlikult end inimese pähe. Punkluules on kõik otsekohene ja mitte mingite nikerdustega. Enamasti räägitakse diskode ja baaride vastasusest, seksist, alkoholist, ühiskonna vastasusest, rokist ja kõigest mis sinna alla kuulub. Samuti on üllatavalt palju räägitud sõjast ning katastroofidest (nt.V
...................lk19 Pilet.........................................................................................lk20 2 Autorid Alan Jay Lerner Ta on sündinud 1918 aastal New Yorgis jõukas perekonnas. Ta on saanud hariduse parimates USA ja Inglise koolides ning Ülikoolides. Ta elu oli üsna muretu ja rahulik, välja arvatud ülikoolis poksimisel kaotatud silm. Lerner on "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor. Frederick Loewe Loewe sündis 1904 aastal Viinis. Loewe isa oli tuntud operetitenor Edmund Löwe. 5- aastaselt hakkas Frederick(siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja juba 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe(ehk Frederick Loewe) oma isa Ameerika-turneel. Pärast seda otsustas ta Ameerikasse jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides siiski nii edukas, kui Berliinis. Ta proovis mitmeid
kultiveerimine hästi käes, tuleb hoogsalt, elegantselt ja lõbusalt välja. Mänguline laad varases luules. Edasi hakkasid lüürilised võimalused 00ndatel domineerima, nagu ka vabavärss. 20. Kuidas seostuvad uuemas eesti kirjanduses luule ja laul? Tänapäeval on luule suuliste vormidel suurem levik (häälutused, luuleprõmmud, laulvad kirjanikud jne). fs (François Serpent; Indrek Mesikepp; s. 1971) luuletamine oleks üks ja laulutekstide asi teine. Haakumispunktid pole ikkagi nii selgelt ja lihtsalt välja toodud. See vahe muutub suuremaks, kui ilmub ,,2004" Pilt muutub humanistlikumaks. Viimane kogu ,,Tätoveerimata inimene" (2017) püüdnud hakata ühildama luulet ja muusikat. Selle kõrval on hakanud ise muusikat tegema. Selle raamatuga käis kaasas ka eraldi singel ,,Koledad riided" (retsiteerimine, mitte laulmine. Nagu The Sisters of Mercy).
Vallimäe-Mark Skulptuur: hävitati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke. Arhitektuur: ehitati monumentaalseid, esinduslikke, neoklassitsistlikke ehitisi, mis pidid väljendama NSVL-i ülevust. Muusika Mitmed omaaegsed tuntud heliloojad jäid Eestisse ja jätkasid siin oma tööd. Heino Eller, Artur Kapp, Tuudur Vettik, Enn Võrk. Kergemuusikaga jätkas Raimond Valgre. Gustav Ernesaks asutas RAM'i. 1940-ndatel algas varasemate laulutekstide parandamine, ka muusikuid represseeriti. Laulupeod 1947 ja 1950. SULAAJA KULTUUR 1953-1965 Stalini surma järel alanud sulaperioodi ajal elavnes ja mitmekesistus ka kultuurielu. Kirjandus Kirjutati eelkõige romaani, milles nüüd võis minevikku pisut tõepärasemalt kujutada. Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne. Uuendused kirjanduselus: Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja
selle eest saada oleva tasu kohta; tuleb välisriikide autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes kohaldada samu eeskirju, mis Eesti autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes; 40. Eesti Autorite Ühing Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on mittetulundusühing, mis on asutatud 8. oktoobril 1991. aastal. Kuigi EAÜ asutajateks olid erinevate loomealade autorid, on käesoleval ajal peamisteks EAÜ liikmeteks heliloojad, laulutekstide autorid, kujutava kunsti teoste autorid ning muusikakirjastajad. Ühingu liikmed sõlmivad EAÜ-ga lepingu, millega loovutavad ühingule oma varaliste õiguste teostamise. Vastavalt nendele lepingutele on EAÜ-l õigus esindada muusikateoste autoreid ja muusikakirjastajaid järgmistes valdkondades: - teoste avalik esitamine kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes; - teoste edastamine või taasedastamine raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja
32. Nimeta teatrietendus, mida viimati vaatamas käisid. Kes oli autor ja mis oli nähtu peamõtteks? Viimati käisin vaatamas C. Gorostiza etendust ,,Vana tango", mille peamõtteks oli unistuste edasilükkamine määramata ajaks ja arutelu selle üle, miks koheldakse inimesi, kes julgevad oma unistusi täide viia, hullude ja imelikena. 33. Nimeta viis fakti J. Tätte loomingu kohta. J. Tätte looming on väga mitmekülgne: ta on tegelenud lavastamise, nätlemise, näitekirjanduse, laulutekstide kirjutamise ja kirjandusega. 34. Nimeta viie teose pealkirjad A. Kivirähki loomingust. Millele on ta oma loomingus keskendunud? Iseloomusta tema kirjutamislaadi. ,,Rehepapp, ehk, November", ,,Vargamäe vanad ja noored", ,,Vanamehed seitsmendalt", ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Kaelkirjak". A. Kivirähk on oma loomingus keskendunud eesti inimesele ja tema vigadele läbi huumoriprisma. Tema kirjutamislaad on vaimukas, irooniline, tragikoomiline. Eesti kirjandus (täiendavalt) Rahvaluule 1
milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas kihelkonnas oleks kool maarahva lastele usuõpetuse paremaks tundmiseks ja lugemisoskuse omandamiseks. Mõisnike vastuseisu tõttu jäid tollal koolid asutamata, polnud ka vastavaid kooliõpetajaid. Piiskop J. Jhering avaldas 1641.aasta paiku Eesti esimese trükitud aabitsa, mis pole
mõtet paremini välja, kuigi helilooja on väga õnnestunult ka klaveriversiooni seadnud, andes peaaegu samaväärselt kui orkestriversioonis edasi kujutust teemandi-ja päiksevahelisest suhtest. 27 KOKKUVÕTE Olles uurinud Jean Sibeliuse soololaule, leides nendes sama põhjamaine ilu ning patriotism nagu sümfooniate puhul, jääb mulle mõistmatuks, miks tema laulud nii ebatuntud on. Juba tema laulutekstide valik on erakorde koosneb see ühtetest ilusamatest luuletustest, mida lugenud olen. Võib-olla tõesti peitub vastus keelelistes probleemides ja selles, et laul nii seotud tektstiga on ning tõlkides see oma tähenduse kaotab, kuid see ei tohiks takistada nii ilusatel meistriteostel kaotsi minemast. Usun, et Sibeliuse laulud on võrdväärsed või kui isegi mitte paremad laulumeistrite Schuberti ja Schumanni teostest.Tuleb vaid leida viis, kuidas neid edaspidi rahvale lähemale tuua
veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. · Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks.
laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis Antitoon üks sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, aja jooksul on ka iseseisvunud , psalmideks eraldunud. Lühike tekst, üks pikem või paar lühemat lauset, on pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale ja pärit enamus Piiblist(sageli vabalt töödeldud).Eriti pidulikud on missade avalaulud.
ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated pea mõtetest tühjaks. 1.2.2. Tarbetekstid Tarbetekstid on kindla ja selge rakendusliku eesmärgiga tekstid, mis peavad andma lugejale tööks või eluks vajaliku informatsiooni, võimaldama vastu võtta otsuseid või
J. Hornung (1693) oli teavitanud nende olemasolust ning andnud põhivormid, varasemad kirjutajad aga ei maininud mingeid erinevusieesti tegusõnade muutmises. 10. Tee eestikeelse piiblini. Kirikukirjandus Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt huvipakkuvad
Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. 17. sajandi kirikukirjanduse ja keele näiteid ( Heinrich Stahl, piiblitõlke probleeme jms) Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi algul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterlike seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste palve- ja laulutekstide olemasolu. Esialgu on käibel olnud mitmeid kohmaka keelepruugiga käsikirju. Georg Mülleri jutlused. 17. saj algult on pärit eesti-soome segakeelne nn Turu käsikiri (leiti Turu Toomkiriku arhiivist). Ilmselt soomlasest pastori paarikümneleheküljeline käsikiri sisaldab ristimise, laulatamise ja matmise sõnu ning pakub huvi eelkõige keeleliselt. Samast perioodist on teada mõned käsikirjad (jutlused, kirikulaulud) Lõuna-Eestist, Saaremaalt jne. Kultuurilooliselt
lauljaks. T em a esituses sai väga tuntuks laul “We Shall Overcome” (“M e võidam e”). Mõnda aega esines J. Baez koos Bob Dylan’iga (s. 1941, õige n im i R obert Zimmermann) . Kuulus on Bob Dylan’i laul “Blowin´in the Wind” (“V astust teab vaid tuul”). T untud nim ed folkm uusikas on veel “The Kingston Trio” ja John Denver (1943). 60- ndate kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel- laul “Sounds of S ilen ce”. Tänapäeval on protesti osakaal laulutekstide väiksem, iseloomulik on akustilise kitarri mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt. meie folklauljad on kõige enam esitanud omaloomingulisi laule eesti luuletajate
Kasutati irooniat (Jüri Üdi, Johnny B. Isotamm). Optimistlikud tulevikunägemused kadusid, maailmapilt oli ebakindel, kujundikeeles väljendus see näiteks kinnise või väikese ruumi kujutamisena, millele vastandati piiride lõhkumine, põgenemine ja vabadus (näiteks P-E. Rummo "Põgene, vaba laps" filmist "Viimne reliikvia"). Elustati uuema rahvalaulu ja lorilaulu poeetika, see jätkus 1970. aastate lõpul (H. Runnel). Laulutekstide osakaal suurenes, tuli sisse kõnekeelt. Liiguti eemale klassikalisest luulest. Neid suundumusi mõjutasid 1920.-30. aastate modernism ja sõjajärgne soome kirjandus. Eeskuju andsid ka pagulaskirjanikud Ilmar Laaban ja Kalju Lepik. Tegemist on vahel rohkem "teksti" kui luuletusega (Rummo). Tähelepanu pöörati rohkem sõna mitmekihilisusele, alltekstidele. Hiljem jäid ülekaalu klassikalises vormis värsid. Kirjandusse tuli rohkem prosaiste (Vaino Vahing, Rein Saluri, Toomas Vint, Mari Saat)
Teened mitmekülgsed. Proosatekstid silmapaistvad. Ka tõlkinud. Mängulisemat laadi kirjanikud: Jaak Jõerüüt - üks esimesi eesti hipisid 60ndatel. Kohtus karvastes ringkondades Viivi Luigega. Partei sekretär. Temast saab hiljem diplomaat. 70ndate luules paistab slma üdiliku linnaluule laiendusega. Kui Üdi teisikuid mõelda, siis Jõerüüt sobiks siia pilti. Tal oli luuletamises pikk paus ka diplomaadiks olekuaegadel. Järjepidevust järkub. Villu Kangur - Koos Trulliga laulutekstide autoriks. Kangur eriti, "Eesti pastoraal" Ilmar Trull - debüteerib 80ndatel, võetakse teda humoristliku ja äraspidise autorina, tundub, et teistpidisus on leidnud väljuni lasteluules. Peeter Volkonski - kirjanduses osalus väike, lasteluulet temalgi. Ott Arder - Viidingu kaasvõitleja 70-80ndatel oli, mingi mõtteline järjepidevus laulutekstiautorina. Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine
annaabi.ee 
