Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (0)

Teatri- ja Muusikamuuseum
Enne Teatri- ja Muusikamuuseumi külastamist ei olnud mul erilist ettekujutust selle kohta mis seal olla võib. Arvasin, et tegu on mingi väga igava kohaga kus giid hakkab lihtsalt igavaid fakte ette lugema.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi asutas 1934. aastal August Pulst, muuseum asutati helilooja ja organisti Peeter Süda mälestuseks. Tema alustatud eesti rahvaviiside ning raamatu- ja noodikogu on aluseks tänasele Teatri- ja Muusikamuuseumile. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on rajatud ajaloolisesse linnamüüri ja Assauwe torni vanalinnas , lisaks on muuseumil sisehoov.
Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikamuuseumi osas on väljas palju erinevaid pille, nagu näiteks klaverid, klavessiinid, orelid, viiulid ja ka palju eesti rahvuspille. Muusikamuuseumi vanim klaver on pärit Londonist , see valmis 1771. aastal, ning selle klaveri valmistajaks on J. Zumpe. Muusikamuuseumis on ka palju teisi klavereid näiteks 19.sajandist pärit kaelkirjakklaver. See klaver saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks.
Muusikamuuseumis on väljas ka klaver millel väidetavalt kirjutas
1944. aastal Gustav Ernesaks laulu „Mu isamaa on minu arm”, mida nüüd lauldakse igal laulupeol ja mis on vaieldamatult üks eestlaste lemmiklaule.
Muuseumis on väljas ka palju oreleid. Orelid on suured võimsad pillid mida enamasti mängitakse kirikutes, kuid on olemas ka koduoreleid. Orel töötab viledega, mida suurem vile, seda madalam heli ja mida väiksem vile, seda kõrgem. Eesti kuulsaim oreli valmistaja on
A. Kristal .
Muusikamuuseumis on ja väntorelid mille ajalugu ulatub 18.sajandisse. Neid pille mänigsid vanasti vaesed ja kerjused, kes sellega elatist teenisid. Eestisse jõudsid väntorelid sarnaselt teiste välismaiste muusikariistadega, koos rändmuusikute ja loomuliku kultuurisuhtluse läbi.
Muuseumis on ka eraldi ruum eesti rahvuspillidele. Seal võib näha moldpilli , mis on ühe keelega keelpill, mida mängitakse poognaga . Samuti võib seal näha ka sukusarve, mis on tühjaks tehtud sarvest puhkpill . Veel on seal väljas ka lõõtspill, kõige kuulsaim lõõtspilli mängija on A. Tepo.
Mulle meeldis Teatri- ja Muusikamuuseum väga. See oli palju huvitavam ja põnevam kui ma algselt arvasin. Giidi jutt oli väga huvitav, kuid samas ka lihtsasti kuulatav. Külastaksin Teatri- ja Muusikamuuseumi veel.