Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras: arvutatakse laeva puhas kandevime vttes arvesse reisiks vajalikud tagavarad Arvutatakse maksimaalse prahiraha saamiseks iga erineva lasti kogus laeva maksimaalset mahutavust ja kandev6imet ra kasutades jaotatakse lastid lastiruumide vahel Arvutatakse iga lasti kogus lastiruumide kaupa Arvutatakse pstuvus ja trimm , vajadusel neid korrigeerides Arvutatakse pstivus ja trimm sihtsadamasse saabumised. Vajalikud andmed lastiplaani kosstamisel : 1.Laeva kohta a)pikkus perpendikulaaride vahel m b) laius m c) tiskandevime e vljasurve t d) mahutavus lastiruumide kauma m2 e)hdrostatiivsed kverad f)Lastiskaala g)ktusekulu tiskigul ja sadamas t/h h)Magedavee kulu lesidul ja sadamas t/h Mrdeli kulu , lesidu sadamas t/h
Kõikide lastide tähtsaimaks karakteristikuks nende meritsi veo seisukohalt on stoovimistegur (stowage factor), mis näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla antud lasti 1 massitonn. Stoovimisteguri ühikuks on m3/t või kuupjalg/tonn. Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast
mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi DTL+DW saame täieliku veeväljasurve. Tänapäeva veolaevadel on DW umbes 65-75% täielikust veeväljasurvest (suurtel tankeritel 82-85%). Lastimahutavus. W (Tahvel 3.VII) Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimet. lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Eristatakse: · puistlasti ehk viljamahutavus - lastiruumide teoreetiline maht (teoreetilise joonise järgi), millest on maha arvatud talastiku, torude, treppide, poolvaheseinte, pillersite jne. maht. See mahaarvamine on umbes 4-5% teoreetilisest mahust, · tükikaubamahutavus - 8-10% väiksem viljamahutavusest. Sellesse mahtu ei kuulu
Kui need tingimused ei ole täidetud, ei saa tagada lastide vigastamatut vedu. Nt külmutatud lastid (veotemperatuur alla -6O C), jahutatud lastid (veotemperatuur -1-6O C) 5.Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? (S.F, stowage factor) Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn Stoovimisteguri ühikuks on CBM/t või cu.ft/t Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks – Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. S.F ei ole sama mis tihedus. Sõltub paljuski lasti pakkimise viisist ning ka lasti karakteristikutest (niiskusesisaldus) Nt kanep pallides pressimata 7,65, kokkupressituna 2,55- 3,40; metall-lehed 0,16-0,76; kakaouba kottides 1,92-2,4; puuvill pallides 1,39-4,6 Puistlastidel ja teistel sarnastel kaupadel on S.F tavaliselt väiksem kui tükklastil Ülesanne
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. MAAGIVEOLAEVAD Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingutab laeva konstruktsiooni. Maak on tavaliselt ,,ühesunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad ehitatud nii, et
tankide värvkatte seisundit. Tuleb jälgida,et neid läbivad torud oleks terved. Joogiveetankid tuleb katta sanitaarvõimude poolt heakskiidetud värviga.Kord aastas peab kontrollima nende seisukorda,puhastada ja vajadusel üle värvida. Tankide hooldus peab tagama peilimistorude korrasoleku ning õhutorude kaitsesüsteemide korrasoleku tekil. Tankilael olevad manluugid peavad olema kahjustusteta. Peale remonti tuleb kindlasti testida tankide veetihedust. 32)Lastiruumide hooldamine: Lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved,puhtad ja kuivad,ning kuivendussüsteem korras. Lastiruumi trepid peavad olema töökorras,torude ja kaablitrasside aitsmed terved. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta. Enne ladimise algust tuleb lastiruum puhtaks
Kas prahtija, kes esineb vedaja rollis ning sõlmib oma nimel mereveolepinguid või laevaomanik, kelle meeskond on parajasti laevas ja täidab prahtija korraldusi merevedude osas? Prahtija on vedaja rollis. Meeskond on laevaomaniku oma, palka saab laevaomanikult, aga täidab prahtija korraldusi. Tooge näiteid erinevatest ajaprahingute tüüplepingutest: Bareboat- charter, Time-charter, Demise-charter, Slot-charter. 6. NYPE 2015 klausel 10 (b) – kuidas on korraldatud reiside vaheline lastiruumide puhastamine ja jääkide eemaldamine selle ajaprahingu järgi? Prahtijad võivad paluda laevaomanikul meeskonda pesta või puhastada. Tingimusel, et meeskond suudab sellist tööd ohutult teha ja on selleks lubatud. Koristamise kulud maksab prahtija. Välja arvatud juhul, kui prahilepingus on kokku lepitud teisiti. Kemikaalid ja pesuvahendid tarnib ja maksab prahtija. Prahtijad esitavad laevaomanikule kuupäevaga ja allkirjastatud
See ei ole laeva kasulik ehk lastikandevõime. Kasulik lasti hulk võib muutuda koos lubatud maksimaalse süvise muutumisega olenevalt sesoonivööndist. Kasulikku lasti võib laevas olla ka sellest rohkem juhul kui see last võetakse varude mittetäieliku komplekti arvel. Joon. 3.38. 3.6.3 Lastimahutavus (stowage capacity, грузовместимость) Ruume laevas, mis on ette nähtud lasti veoks iseloomustab nende kubatuur - maht. Kõigi lastiruumide summaarset mahtu nimetatakse lastimahutavuseks. Mõõdetakse kuupmeetrites (ja ikka veel ka kuupjalgades). Laeva üldine lastimahutavus on kõikide lastiruumide mahutavuse summa. Lastiruumi pikkuse, laiuse ja sügavuse korrutisest või teoreetilise joonise abil arvutatavast mahust (teoreetilisest mahust) tuleb maha arvata ruumi sisse jäävate konstruktsioonidetailise (kaared, stringerid, vahetekid, piimid, torustikud, trepid jm) maht. Sellisel moel leitakse nn puistlasti- või
panna laevatrapp, mida mööda saab laeva ja laevast välja ning seejärel, kui see oli tehtud, siis saabus laeva piirivalvur, kes kontrollis, et laevas ei oleks midagi ebaseaduslikku ning kui igakordne käik oli tehtud võisid minna laeva muud isikud. Üldjuhul läks järgmisena laeva kaubaomaniku esindaja, kes tegi laevas mõõtmised, et teada saada, kui palju laeva tegelikult kaupa läheb. Kui kaubaesindaja oli ära käinud, siis oli stividori kord, kes kontrollis lastiruumide seisukorda ja puhtust ning enne lastimise algust allkirjastab laevapoolse valmisoleku teatise (Notice of readiness). Sama jutu käigus kooskõlastatakse laeva kapteniga ka lastiplaan (Cargo plan)sealhulgas ka tekilasti paigutamise skeemi ja stividor edastas need kraanajuhtidele. Kui need jutud olid aetud ning tollilt oli saadud lastimisluba (Loading Order) siis võis asja kallale asuda ehk stividor tellis kohale kraanad ja kui kraanad olid ennast paika
jääma ka meresõiduohutuse seisukohast vajalik sügavus. b). Air draft - Õhusüvis on kaugus veepinnast laeva kõrgeima punktini. See sarnaneb laeva sügava süvisega, mida mõõdetakse veepinnast kere sügavaima osani pinna all, kuid õhusüvendit väljendatakse kõrguse, mitte sügavusena. c). BBB – enne lossimise alustamist. Üks võimalikest prahiraha tasumise tingimustest, mille puhul toimub prahiraha kas täielik või osaline tasumine lossimissadamas. d). Broken stowage – lastiruumide e. kubatuuri kadu. (tühimikud stoovitud lastide vahel) kasutamata ruumi suurus laevas või lastiruumis lasti ebakorrapärase kuju tõttu. Nt vaheteki kõrgus 3m. konteiner 2,4m. e). Break bulk (cargo) – generaalkaup (-last), üldkaup (-last). Sega last mis ei ole suurtes kaubaühikutes. f). DWAT (Deadweight all told) - väljendab kaubakogust, mida laev saab laadida, kaasa arvatud varud, määrdeained ja kütused. Muutumatu suurus.
Puistlastlaevad e balkerid. Ühetekilised, s.o. vahetekkideta (või teatud puhkudel ainult osaliste vahetekkidega) ning suurte ja avarate lastiruumidega. Masinad paiknevad laeva ahtris, lastiluugid on suurte mõõtmetega Püstuvuse optimeerimiseks paigutatakse osa ballastvett puistlastilaevadel laeva ülaossa ja seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Maagiveolaevad. Enamik maake on väga rasked.Laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik. Kaasaegsed maagiveolaevad veavad tagasiteel mõnda muud puist- või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat. Põhilised tingimused maagiveolaevale on: -piisav vastupidavus kontsentreeritud raskusega lastidele. -tavalisest kõrgem topeltpõhi võimaldab hoida püstuvuse normaalse; -võrdlemisi väikesed lastiruumid, et kergendada lastimist ja lossimist ning vähendada maagi liikumist Konteinerlaevad
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega.
erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kuuluvate isikute hulgast, teise valivad normatiiv dokumendid Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab Meresõiduohutuse mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine. peavad oskama kasutada kõik laevapere (3) Teo arutamisel on asjaomasel laevapere Sadamaseadus (RT I Mõne laadungi (süsi, maak, tsement jne ) tuleb liikmed
kontraforss. Kui ankrupelil pole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestus vette lastud ankruketi üle. Markeerimise viise on mitmeid. Nt esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja kontraforsidele mähitakse pehmest traadist margid. Kui ankruketi üks seekel vette lastud, lüüakse laevakella, kui kaks seeklit vees siis kaks korda. 2. Lastiruumide hooldamine Puhastamine, ventileerimine (tuulutamine), kontrollida manluuki, pilsikaeve. Kui tegemist on vanemat tüüpi laevadega siis tuleb kontrollida plankusid, et need oleksid terved ja kui ei ole terved, siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3
tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed
seepärast on neil alati mingid ülemised tankid (saddle tanks, topside tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed maagiveolaevad
tanks). Süvatankid tavaliselt puuduvad, sest samaks otstarbeks võib kasutada ka pardatanke. Kaldega külgmised tankid pilsi juures moodustavad puistepunkri, mis kergendab puistlasti töötlemist. Kaldega ülemised pardatankid muudavad laeva vilja ja muude taoliste lastide vedamisel isetrimmivaks. Maagiveolaevad Enamik maake on väga rasked ning ükskõik milline nendega lastitud laev vajub oma lastimärkideni juba enne lastiruumide täitumist. Kui maaki veetakse tavalise laevaga, paigutatakse sellest teatud kogus tavaliselt vahetekkidele, kuid laeva alumisse ossa koguneb suur raskus. Nimetatud asjaolu ülepingestab laeva konstruktsiooni. Spetsiaalsetes maagiveolaevades on probleem küllalt lihtsalt lahendatav. Maak on tavaliselt "ühesuunaline" lastiliik ning sellistele laevadele tagasisõiduks sobiva lasti leidmine osutub keeruliseks. Seepärast on paljud kaasaegsed
ja teine kaldal. e. Vajadusel kaasatakse kaupade vastuvõtu-üleandmise protsessi veel kitsamaid erialaspetsialiste (kvalifitseeritud kaubatundjad) f. Laadimis-lossimisoperatsioonid (L-L) a. Tehnoloogiline põhioperatsioon, millele lisanduvad: i. laevade v. muude transpordivahendite toimetamine L-L paika (kai, ladu) ning sealt äraviimine; ii. kauba, L-L seadmestiku, transpordivahendite lastiruumide ettevalmistamine laadimiseks-lossimiseks. g. L-L protsessi tulemusena tekkib sadamatoodang, mille näitajaks on laevale laaditud või laevalt lossitud kauba mass tonnides. h. L-L protsessid a. Otsevariant (transiit) b. Laovariant c. Segavariant 12. Veeteede Ameti pädevus – meresõiduohutuse tunnistuse väljaandmine, laevaregistrite pidamine, meretranspordi korraldamise ja laevade agenteerimise tegevuslubade
Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leidmine lasti ruumala ja stoovimisteguri alusel, ülesanne 7. Mis vahe on mahulastil ja raskel lastil? Mahulast (measurement cargo) suure stoovimistegurigalast, mille eest arvestatakse veoraha lasti kubatuuri järgi, Tavaliselt kaubad stoovimisteguriga1,2 (40 cu ft/tonn) ja rohkem. Raske last (deadweight cargo) . Suure tihedusega last mille eest veotasu arvestatakse kaalu alusel
illuuminaatorid. • Laeva navigatsioonitulede sektirite suurused ja suunad laeve DT suhtes. Tulede asukoht. Topituli. Kui üle 50m, siis kaks topituld 225°. Pardatuled parem roheline, vasak punane 112,5°. Ahtrituli 135°. • Luugiseade. Lastiruumi ava sulgemine, luukide tüübid. Lastiruumi veekindluse tagamine. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise laeva tugevuse tagamisel. Laeva laadruumi luugiava sulgemiseks on konstrueeritud palju erinevaid luuke
ja ehituslikud detailid". 3.4 Kasutusotstarve ja laeva arhitektuur. Suurimat mõju laeva väljanägemisele avaldab kasutamiseesmärk. Üldiselt püüdsime seda näidata juba Teemas 1. Siiski iseloomustame mõningaid eriti levinud laevatüüpe. 3.4.1 Universaalne kuivlastilaev (General kargo ship) (Joon. 3.33 3.36) Nimetatakse ka segalastilaevaks (vt Mereleksikon lk.457). Selline laev on kohaldatud kõikvõimaliku pakendatud või puistes veetava lasti veoks. Tänapäeval on kõigi lastiruumide mõõtmed kordsed 20-jalase konteineri mõõtmetega, mis võimaldab neid konteinereid lastiruumidesse paigutada nii, et ei jää tühja ruumi. Lastimine toimub enamasti teki laadluukide kaudu, kuid pole välistatud ka parda-, ahtri- või vöörirampide ja külglaadurite kasutamine. Laeval võivad olla oma lastiseadmed: lastipoomid, kraanad, konveierlaadurid ja nende kombinatsioonid. 16
Roolimadruse tunnistus. 3. Topituled laeva pikkusega üle 50 m Topituli on valge tuli, mis asetseb laeva diametraaltasandis ja näitab katkestamatut valgust 225 kraadise silmapiirkaare ulatuses ning on paigutatud nii, et näidata valgust laeva vöörist mõlemale poole 22,5 kraadi ulatuses traavrsist tahapoole.Topituli peab paistma 6 miili kaugusele Pilet 17 1. Luugiseade Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel.
national Convention on Tonnage Measurement of Ships ITCM, 1969) järgi toimub tänapäeval kogumahutavuse GT määramine. NT puhasmahutavus NT arvutatakse vastavalt konventsiooni sätetele valemiga 2 4T N NT = K 2VC + K 3 N1 + 2 , 3D 10 kus VC lastiruumide üldmaht m3-tes; K2 = 0,2 + 0,02logVC ; GT + 10000 K 3 = 1,25 ; 10000 D parda kõrgus; T laeva süvis; N1 reisijate arv kuni 8 kohalistes kajutites; N2 reisijate üldarv vastavalt ohutuse tunnistusele. Nii GT kui NT on ühikuta suurused ja NT ei tohi olla väiksem kui 0,30GT, kui on väiksem siis võetakse 0,30GT. Eelnimetatud andmed laeva kohta kantakse mõõdukirja (tonnage certificate)
Joon. 1.36. Tanker. Joon. 1.37. Gaasitanker vedeldatud loodusliku gaasi veoks (LNG-tanker). 22 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.38. LNG-tankeri lastitanki läbilõige. Joon. 1.39. Puistlastilaeva mitmesuguste tüüpide lastiruumide ja ballasttankide läbilõige. 23 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1. 40. Mitmesugust tüüpi kalalaevad. Joon. 1.41. Kalapüügi baaslaev-kalatehas. 24
jne).Avaliku lao pidaja võib osutada klientidele ainult laoteenust ja lihtsamaid lisaväärtusteenuseid AWB (Air Waybill) Õhutranspordi saateleht. AVL (Automatic vechile location (AVL)) Süsteem, mille abil jälgitakse veovahendi/veoühiku asukohta ning täiteastet (kas sõiduk on koormaga,ilma koormata, osaliselt koormatud). B/L (Bill of Lading) Lühend B/L (kasutatakse ka kujul BL) tähendab mereveo konossementi. BRT (Brutoregistertonn) Näitab kogu laeva, mitte ainult lastiruumide, mahtuvust. NB! Registertonn on MAHU, mitte kaalu mõõtühik. CEMT luba (CEMT permission) Dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel. Lubasid väljastab ERAA. CMR (CMR) Rahvusvahelise autoveo saateleht, mis põhineb CMR-Konventsioonil. CMR Konventsioon (CMR ) CMR Konventsioon on vastu võetud 1956 a. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt. Käsitleb rahvusvaheliste maanteevedude veorahalepingu sätteid
Kui on teada lastide kogused, hakatakse neid jaotama trümmide vahel, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Lastide omaduste arvestamine on tähtis nende vigastusteta 54 kohaletoimetamise seisukohalt. Suurt tähelepanu nõuab taaras veetavate vedellastide, lõhnu eraldavate ja tolmavate lastide kokkusobitamine. Lastiveo seisukohalt iseloomustab laeva tema erimahutavus, mis määratakse laeva lastiruumide ja kandevõime suhtena, s.t. W = P Tükklasti veol on lastiplaani koostamine keeruline ülesanne erineva stoovimisteguriga lastide suure arvu ja kõige erinevate omaduste tõttu. Laeva kandejõu ja mahutavuse täielikuks ärakasutamiseks peab vedajal olema võimalus muuta lastitavate kaupade koguseid. Selline võimalus aga praktiliselt puudub, sest kaupade kogused määrab reeglina ostu-müügileping, mille koostamises kaubavedaja ei osale. Sel juhul taandub lastiplaani
(Joon. 9.14.) Ballastitankid on ette nähtud vedela ballasti veoks. Enamatel juhtudel kasutatakse nendena topeltpõhja tanke. Kuid paljud laevad võtavad vajadusel ballasti ka vöörpiiki või ahterpiiki. Erilise konstruktsiooniga spetsialiseeritud laevadel võib ballasti jaoks olla veel ka parda-, kimmi- ja sandekitanke. Joon. 9.15. Erinevate spetsialiseeritud laevade lastiruumide ristlõiked. Eripäraseks tsisterniks on kohverdam. See on veetihedate seintega kitsas ruum, mis paikneb eriotstarbeliste ruumide vahel (näiteks magevee- ja kütuse või õlitankide vahel, meeskonnaruumide ja õlitankide vahel, masinaruumi ja kütusetankide vahel jne.). Tankeritel eraldavad kohverdamid vööriruume ja masinaruumi lastitankidest. Eriti ohtlike ja lenduvate vedelate lastide vedamisel täidetakse need kohverdamid veega. (Vaata Joon. 9.2.).
Kesktelgedega haagis on varustatud jäiga tiisliga, mille teljed paiknevad selle raskuskeskmes. Vedukauto ja kesktelghaagise täismassiks võib olla 44 t. Täis- ja kesktelghaagisega autorongi lu- batud suurimaks pikkuseks on 18,75 m. Seejuures võib lastiruumide pikkus olla kokku 15,65 m. (Pilt 3.7) Poolhaagis ehk treiler on esiosaga vedukautole toetuv ja kinnituv haagis, mis koormab oma kaaluga vedukauto tagumist telge (telgi). Levinumaks veovahendiks on saanud poolhaagise ja vedukauto kombinatsioon ehk rekka
koguseline ja koosseisuline kontrollimine ning vastuvõtukohale paigutamine. Laotöö algab selle mahalaadimisega veovahendilt või veoühikult (treiler, konteiner jne) ning paigutamisega vastuvõtualale. Eestis ja Põhjamaades on kujunenud tavaks, et kui kaup saabub jaotusautoga, laadib kauba maha autojuht, kui aga treileris, konteineris või täishaagisega veoautoga, siis teeb seda laotöötaja. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada eri- nevad tasapinnad. Selleks tuleb kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinum üleminekutehnoloo- gia element on laadimislüüs ja seadmeks laadimissild. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja allalastavat platvormi, mille laopõrandapoolne ots on kinnitatud sarniirselt, veoühi-
Laevajuht peab olema eriti tähelepanelik kui laine pikkus on ligikaudu võrdne laeva pikkusega. Laeva ja laine kiiruste summeerumisest tulenevad pidevalt muutuvad jõud ning laevakeres tekkivad erisuunalised pinged avaldavad mõju laeva üldisele tugevusele. Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel
Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat
(mootori) abil. Maanteetranspordis on veovahenditeks üldjuhul lastiruumi või veoplatvormi omavad veoautod, kaubikud ja lastiruumita veokid, mis veavad selle raamile kinnituvaid 10 erinevat tüüpi poolhaagiseid. Veoühikute all mõeldakse poolhaagiseid (treilereid), täishaagiseid, konteinereid ja raudteevaguneid. Kuna veovahendite ja veoühikute lastiruumide põrandate kõrgused maapinnast võivad mahalaadimise ajal erineda oluliselt lao põranda kõrgusest, on vaja tõstukite töö võimaldamiseks ühendada need erinevad tasapinnad. Selleks on vaja kasutada üleminekutehnoloogiaid. Levinumaks üleminekutehnoloogia seadmeks on laadimislüüs koos laadimissillaga. Laadimissild kujutab endast hüdrauliliselt tõstetavat ja alla lastavat platvormi, mille laopõranda poolne ots on kinnitatud šarniirselt, veoühiku poolset otsa saab
annaabi.ee 
