Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad 1865 - 1920 Balti Eraseadus (BES); Eesti- ja Liivimaa 19. sajandi talurahvaseadused; kirikuõigus 1920 - 1940 BES; 1922. a abielu seadus; 1925. a perekonnaseisuseadus (1940 Tsiviilseadustiku eelnõu) 1940 - 1941 Vene NFSV 1926. a abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeks (APEK)
Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.) Füüsiliste isikute teovõime ja selle piiramine Võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid
võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega, ei lõpe abielu lõppemisega). Abielu Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on
o Faktiline · Lahuselu o Lahhuselu tagajärjed o Juriidiline Abikaasa surm või lahutamine · Abielu tagajärjed lõppevad o Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed · Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes; abielukeeldu rikutud; veresugulus; lapsendamine; vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju. · Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga. 7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus · Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade
Õiguse subjektid on õigussuhtes subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsiline isik inimene Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik eraõiguslik juriidiline isik, loodud erahuvides; avalik-õiguslik juriidiline isik loodud avalikes huvides. 3. Füüsiline isik. Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1). Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Inimloode teatud juhtudel õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Teovõime Teovõime on isiku võime omandada oma tegudega õigusi ja kanda kohustusi.
6 · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. Analoogia küsimus Analoogia küsimus tekib siis, kui seadus ei lahenda teatud situatsiooni, kuigi õigussuhe peaks olema reguleeritud. TSüS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest.
· Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. 5 Analoogia küsimus Analoogia küsimus tekib siis, kui seadus ei lahenda teatud situatsiooni, kuigi õigussuhe peaks olema reguleeritud. TSüS §4. Analoogia Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Seaduse analoogia on auk; tuleb lähtuda sarnasest konkreetsest normist või seaduse üldisest põhimõttest.
Küsimused arvestuseks perekonnaõigusest. 1.Mis on abielu ja kes võivad abielluda? Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. § 1. Abielu sõlmimise eeldused (1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid
koostöö ja abistamine - näitab kas riik on agressiivne või rahumeelne 4. Riigiorganite süsteem - on süsteem mille abil riik täidab enda funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu. Kolm peamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik (parlament), täitesaatev(politsei näiteks, eesmärk on õigusaktides sätestatud nõudmiste elluviimin) ja kohtuvõim (õiguse mõistmine). 5. Kohalik omavalitsus - seadusandlik võim jagatakse riigi territoriaalse ulatuse alusel kõrgeimaks ja kohalikuks. Parlament on kõrgeim seadusandliku võimu täitesaatev organ . Kohalikud valitsused ei kuulu otseselt riigiaparaati aga korraldab avaliku võimu täitesaatmist kohalikul tasandil. 6. Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus. 7. Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha 8
Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta Korraldab: Maavalitsus Otsustab: Kohus Lapse esindaja: Lapsendaja Toetus riigilt: Ühekordne toetus 320 eurot, 70 päeva kuni 10- aastase lapsega + muud peretoetused Teostab järelevalvet: Puudub
Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Olukorras, kus tegemist on rohkem kui ühe riigiga (nt kui lapsevanemad ei ela ühes ja samas riigis), vastutab kohus, mis asub kõige lähemal lapse alalisele elukohale, vanemlikku vastutust käsitlevate juhtumite menetlemise eest. Asjaomasel protsessil analüüsitavad küsimused (kes saab hooldusõiguse, otsustab haridusküsimuste üle, haldab lapse vara jne) ning otsuse praktilised tagajärjed (ühine või üksikhooldusõigus) on sätestatud riiklikes õigusaktides. Euroop Liidu õigusaktidega on tagatud, et vanemlikku vastutust hõlmavaid otsuseid tunnustatakse ja jõustatakse teistes Euroopa Liidu liikmesriikides automaatselt, kasutades selleks lihtsat menetlust. Seda võib taotleda huvitatud osapool. Lapsevanemad on kohustatud toetama ja kasvatama oma last täisealiseks saamiseni.
1 1) Füüsilise isiku õigus- ja teovõime Füüsilised: teovõimelised, täieliku teovõimega (täisealised), piiratud teovõimega (alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili
Üldosal on funktsionaalne tähendus ning see hõlmab ka institutsioonilisele süsteemil iseloomuliku isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
Valdus-tegelik võim asja üle. Tsiviilõigussuhte subjektid 1. füüsiline isik-inimene Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, tekib sünniga ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Õigusvõime on selleks, et eristada asju isikutest. Õigusvõime on ka juriidilisel isikul. Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Teovõime lõpeb surmaga, kohtuotsusega saab seda piirata. Täielik teovõime tekib inimesel 18-aastaseks saamisel, kui aga alaealine on abiellunud enne, siis teovõime saabub abiellumisel. Piiratud teovõime on 7- 18 aastasel alaealisel ja isikul, kelle täielikku teovõimet on kohus piiranud (vaimuhaigus, muu psüühikahäire). Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul (kohtu poolt määratud eestkostja). Teovõimetu on kuni 7 aastane alaealine ja kohtu poolt teovõimetuks
Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”
õigusest. Teine oluline otsus – meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa – üldosa normid, TsÜS – 1. september 1994 → 1. juuli 2002; võime eristada: ∙ isikud ∙ esemed ∙ tehingud ∙ esindus ∙ hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus – 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: ∙ abielu ∙ perekond ∙ eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus – 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: ∙ üldsätted ∙ omand (kinnisomand, vallasomand) ∙ piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus – 1. jaanuar 1997 → 1. jaanuar 2009
· Isikud: 1) füüsiline isik; 2) juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Isiku tunnus: õiguskorra poolt tunnustatud täielik õigusvõime. Osalisest õigusvõimest võib tinglikult rääkida vaid isikuks mitteolevate koosluste (nt asutamisel oleva äriühingu puhul) · Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Hõlmab kõiki õigusi kakohustusi, mida tsiviilõigus võimaldab (olla omanik, tehingu pool, pärida jms). Õigusvõime on teovõime eelduseks. Teovõime piiratus ei mõjuta reeglina õigusvõimet (erandjuhtudel võib siiski mõne õiguse omamine olla nt alaealisele piiratud). Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu. Isikute õigusvõime erineb oma sisult (mahult) isiku liikide lõikes. · Inimeste õigusvõime ühetaolisus. Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest (PS § 12). · Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus).
süsteemiga ja mõjutatud eelkõige Germaani õigusest. Teine oluline otsus meie tsiviilõigus saab olema kodifitseeritud, sellisel viisil, et on viis osa, mis annavad tervikuna välja tsiviilseadustiku. Eesti tsiviilõiguse süsteem on ära määratud viie osa kaudu: 1. Üldosa üldosa normid, TsÜS 1. september 1994 1. juuli 2002; võime eristada: · isikud · esemed · tehingud · esindus · hagi aegumine 2. Perekonnaõigus, perekonnaõigusseadus 1. jaanuar 1995; põhiinstituudid on: · abielu · perekond · eestkoste 3. Asjaõigus, asjaõigusseadus 1. detsember 1993; põhiinstituudid on: · üldsätted · omand (kinnisomand, vallasomand) · piiratud asjaõigus 4. Pärimisõigus, pärimisseadus 1. jaanuar 1997 1. jaanuar 2009 · pärimise alused
rikkumise korral) 4. Õigusvastased teod- Rikutakse kellegi subjektiivset õigust ja sellega ka objektiivset õigust, tekitab kannatanule õiguse nõuda kahju hüvitamist või kasutada mingit muud õiguskaitsevahendit. Liigid: 1. Absoluutne- määratletud on õigustatud pool, määramata kohustatud pool (omandiõigussuhe) 2. Relatiivne- mõlemad õigussuhte pooled on määratletud (võlasuhted) 3. Ühekülgne- nt laenulepingust tulenev õigussuhe pärast seda kui laenusaaja on raha kätte saanud, laenusaajal kohustussee ka tagasi maksta, laenuandjal õigus seda nõuda 4. Mitmekülgne- pooltel on üksteise suhtes õigused ja kohustused (nt müüjal on kohustus kaup üle anda ja õigus nõuda ostjalt raha, ostjal aga vastupidi) 5. Valdkonnapõhine- perekonnasuhted, asjaõigussuhted, pärimissuhted, võlasuhted, ühinguõigussuhted, intellektuaalse omandi suhted. 2. Subjektiivne õigus
tegevust, lõpetamist. Puudutab juriidilist isikut. Majanduslik õigus reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Miks on riigil vaja sekkuda? Sest riigi huvid on mängus. Riigi kontekstis majandus puudutab rohkem riigi huve. Avalik õigus: -Karistusõigus -Maksuõigus -Menetlusõigus -Haldusõigus 1.2Tsiviilõiguse mõiste Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) reguleeritakse poolte võrdsuse alusel Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud. Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2018 1 MIS VÕI KES ON EESKOSTE VÕI EESKOSTJA JA MILLAL TA MÄÄRATAKSE? Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või valla-või linnavalitsuse või
võimalik; ● ühe abikaasa taotluse alusel pärast de facto lahuselu, mis on kestnud vähemalt kaks aastat; ● selle abikaasa taotluse alusel, kelle tervisliku seisundi tõttu ei ole abielu jätkamine võimalik. 12. Abielulahutus Abielu on võimalik lahutada kirjaliku lepingu teel, mille on mõlemad allkirjastanud+ riigilõiv on tasutud. 13. Kehtetu abielu: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid; 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa
Õigusvõime liigid: a) täielik; b) osaline. Osaline õigusvõime on iseloomulik ka isikuks mitteolevatele Elukoht (TsÜS § 14-16) kooslustele. Ettevõte VÕS §180-185 Õigusvõime - võime olla õiguste ja kohustuste kandja. Õigusvõime on teovõime eelduseks. Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja Teadmata kadunuks lugemine ja hoolduse seadmine isiku varale (TsÜS § 17-18). puutumatu (piiramatu). Teadmata kadunuks olemine on faktiline seisund. Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku
Kohtupraktikaga ei looda uut õigust juurde. tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine kehtivus - territoriaalne- seadused kehtivad kogu Eesti territooriumil v.a KOV volikogu õigusaktid. Kollisiooninormid: rakendatavus ei ole seotud territooriumiga; ajaline- seadus hakkab kehtima alles jõustumisest; kehtivus isikute suhtes- enamus norme on üldkehtivad kõikide isikute suhtes (füüsiliste ja juriidiliste); füüsiliste isikute suhtes tähtsust omavad normid (abielu, teovõime, pärimine jne); juriidiliste isikute suhtes kehtivad normid (juriidilise isiku asutamine, juhtimine, lõpetamine, esindamine); normid, mis kehtivad füüsiliste või juriidiliste isikute mõne liigi suhtes (piiratud teovõimega e. alaealiste suhtes, juriidilise isiku puhul tema liikide suhtes (MTÜ, AS, OÜ jne); normid, mille kehtivus sõltub sellest, kas tegemist on kodaniku või välismaalasega, kuid ei ole väga levinud (maa ja kinnisasjade omandamisel jne).
Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. · Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. (Perekonnaseisuasutus võib abielu Milline abielu tunnustatakse kehtetuks? Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses sätestatud abiellumiskeeldu; 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduses ettenähtud vorminõudeid; 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul põhjusel otsusevõimetu; 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul,
omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab, et vanemal on hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks. Isikuhooldusõigus (PKS §-d 124–126) tähendab vanematele kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskoht ning hoolitseda muul viisil igakülgselt tema heaolu eest. Isikuhooldusõigusega on lapsevanemal keelatud last vääriti kohelda kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt ning kasutada tema suhtes teisi alandavaid kasvatusabinõusid. Last ei tohi ühelgi juhul kehaliselt karistada
perekondlikud õigused · Valitsemisõigused - asjaõigused, mitte materjaalsete hüvede valitsemisõigused · Relatiivsed subjektiivsed õ (kindlaks määratud isikud ehk suunatud konkreetsete isikute vastu) · Nõudeõigused n nõudeõigus raha maksmiseks v muu soorituse tegemiseks v tegemata jätmiseks. Tekib absoluutse õiguse rikkumisel. · n õigus nõuda omandi tagastamist · Kujundusõigused õigus (võimalus)ühepoolselt õigussuhe ümber korraldada(probleem võib tekkida teisele inimesele tahteavalduse kättetoimetamisega). · n õigus leping üles öelda, teostada tasaarvestus, edasikaebamisõigus. · Vastuõigused n teatud tingimustel keelduda kohustuse täitmisest · n ei täida oma kohustust enne kui teine on täitnud oma kohustus · aegumine · tagatise nõudmine · kohustuse täitmise edasilükkamine või mitte täitmine
TÄHTIS ON MÕISTE....ALGUS...LÕPP a) Füüsiline isik on inimene b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. 1 Eraõigus
Vaidlus lapse elukoha üle ning menetlus seoses esitatud nõudega toimus enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist. Elukoha määramise nõuet kui õiguskaitse vahendit alates 01.07.2010. a kehtiv perekonnaseadus otseselt ette ei näe. Juba viidatud rakendussätete § 214 lg 3 järgi, kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. Lähtuvalt eeltoodust kohaldab kohus esitatud elukoha määramise nõudele kuni 01.07.2009. a kehtinud perekonnaseadust ning alates 01.07.2010. a kehtiva perekonnaseaduse osundatud rakendussätteid. PKS § 51 lg 2 kuni 01.07.2010. a kehtinud redaktsiooni kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus
kontrollida eesolevaid tingimusi) Kinnistusraamat register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis Kui küsitakse kaasuses, kes on omanik, on tegemist abstraktsiooni printsiibiga. · Tsiviilõigussuhe Kaasus eluline situatsioon Õigussuhe õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe; õigusega reguleeritud. Õigussuhe ei ole sõprussuhe; religioonisuhe. Peame tuvastama kelle vahel on õigussuhe Kodus on omandisuhe, koolis on lepingusuhe. Õigussuhtel on kolm elementi: 1. Subjekt isikud, kes õigussuhtes osalevad; õigussuhtes osalevad subjekte nimetatakse poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt
Mandri euroopa võttis üle – RETSEPTSIOON. Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem{germaani-saksa, romaani-prantsuse] – sest hõlmab Mandri-Euroopa riike. Ehk Mandri–Euroopa õigussüteem. Anglo-Ameerika õigussüsteem. Peamine erinevus on õigusallikate küsimus. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE—võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõigus Läbi reg eseme ja meetodi. Tsiviilõiguse reguleerimise ese (mida reguleeritakse) – varalised suhted, isiklikud mittevaralised suhted (nt. Hooldusõigus, tsiiviilõiguses (solvamine jne)) Reguleerimise meetod (kuidas) – reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Meetod - subjektid võrdsed, sellega saame eristada avalikust õigusest ja selle harudest. Tsiviilõiguslikud varalised suhtes, isiklikud mittevaralised suhted. Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Kui jätta võrdsuse alusel välja siis poleks enam eraõigus.
liikmesriikides. 2. Lapsevanemate õigused ja kohustused Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda- seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
