Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LASTE REHABILITATSIOONi ERISUSED 5-12 AASTA VANUSTE GRUPIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motiiv, akadeemiline, lastelt, leuska, oodatakse, algkool, saavutuste, disability, across, developmental, span, alaväärsus, arengupsühholoogia, eelkooliea, luud, koolivalmidus, algkooli, sotsiaalt, sotsiaaltöö, aastaste, julie, smart, suuremaid, ressursid, eriksoni, tegutsemist, koolieelses, huviga, eduelamus, generatsiooni, karistus, autoritArengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine
Potentsiaalsed ohukohad kuulmislangusega laste uurimisel: ➧Kuulmislangusega lapsed võivad käituda nagu tähelepanuprobleemiga lapsed - nad ei jälgi uurijat ega täida tema korraldusi, nad võivad tormata ruumis ringi ja uudistada seal erinevaid mänguasju, nad võivad jätta ülesandeid pidevalt pooleli jne. Seda juhtub enamasti siis, kui laps ei kasuta kuulmisabivahendeid, mistõttu temani jõudvad helid on lünklikud ja tekitavad temas segadust ning ta ei mõsita, mida temalt oodatakse. ➧Kuulmislangusega laste käitumine võib jätta mulje intellektipuudest - nad ei pruugi mõista neile antud juhiseid ja võivad seetõttu tegutseda juhuslikult. Nägemispuudega lapse uurimine: Enne lapsega kohtumist tee selgeks, milline on lapse nägemisjääk ja kui hästi ta suudab seda kasutada. Kui nägemisele ei saa üldse toetuda, tuleb seda arvestada vahendite valikul - nt kahemõõtmelised pildid, mida laste uurimisel palju kasutatakse, tuleb välja jätta.
6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index.html 2. Beck, U., Giddens, A., & Lash, S. (2001). Modernización reflexiva Política, tradición y estética en el orden social moderno. Külastatud aadressil: https://es.scribd.com/doc/69832017/Beck-U-A-Giddens-y-Lash-S-2001-1997- Modernizacion-Reflexiva-Politica-tradicion-y-estetica-en-el-orden-social-moderno. 3. Keller, M., & Kalmus, V. (2007)
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline areng..............................................
nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt konkreetsetest objektidest d. Preoperatsionaalne periood – Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi, kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng.................................................................................
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad paremini obj
pidurdusprotsesside areng, sest siin on vajalik ebaolulise info aktiivne allasurumine, see pole väikestel lastel veel hästi arenendud, areneb kolmanda ja kuuenda eluaasta vahel. (kaartide sorteerimine erinevate reeglite alusel- värv ja kuju) Stsenaariumid arenevad juba kõne-eelses eas imikutel, väikelastel on need olemas paljude igapäevaste toimingute kohta, näiteks vanniskäimine, sünnipäeva pidamine, poeskäimine, hommikusöögi, lõunasöögi jne söömine. Kui lastelt nende toimingute kohta küsida, räägivad nad ajaliselt õiges järjestuses, mis neil kordadel juhtub, samuti teavad nad tegevuse eesmärki. Laste mälu areneb lapse ja täiskasvanu vahelises suhtlemises, kui koos konstrueeritakse nii käesoleva hetke kui minevikusündmusi. Vanemad ja õpetajad on need, kes pööravad lapse tähelepanu teatud sündmustele ja detailidele, kuid jätavad kõrvale teised.
Teadlikkust pole vaja tõsta ainult nende laste vanematel vaid üldiselt kõikidel vanematel, kelle enda ja kelle laste tegevus ja informeeritus mõjutavad mingil määral ka haigeid ja puudega lapsi ning nende vanemaid. Antud töö eesmärk oli uurida ja keskenduda 18- kuu kuni 5- aastaste laste peamistele erivajadustele ja puuetele. Töös on välja toodud enimesinevad haigused, erivajadused, puuded ning nende põhjused ja tunnused. VIIDATUD ALLIKAD Smart, J. (2012). Disability Across the Developmental Life Span, for the rehabilitation counselor.
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud soovide ja tundmuste ajel, ta ei anna endale aru, mis sundis teda nii või teisiti käituma, siis eelkooliea lõpuks on lapse käitumine enamasti teadvustatud - ta võib üldjuhul oma käitumist arukalt selgitada. Muutused käitumismotiivides toimuvad nende sisus ja ka selles, et nüüd kujuneb motiivide hierarhia
kinnitused on seotud järgmistega - nt raha saamine ja asjade ostmine selle eest) Esmased kinnitused: füsioloogilised; ei seostu varasema kogemusega Kinnituse negatiivne (ebameeldiv jääb ära ja on hea olla tänu enda käitumisele - nt peavalu korral tableti võtmine) ja positiivne (nt lapsele meeldib liftiga sõita - tasu saamine millegi hea eest) pool Keskkond on kinnitaja Karistus - Frusteeriv talumatus - oodatakse tasu aga seda ei tule ja seetõttu käitumise sageduse tõenäosus väheneb (nt töötasu on suurem, sest on tehtud ületunde) Biheiviorism - kokkuvõte: Mis on inimpsüühikas uurimisobjektiks? Meid huvitab kõige rohkem õppimine ja selle ennustatavus ja muutmine Milline on S-R (stiimulite reaktsioon) tähendus? Psüühiliste reaktsioonide sisu vastavalt stiimulitele Milline on mõju teadusele ja rakenduslikule valdkonnale? Tõi teadusele ennustamist, kontrollimist, efektiivsuse uurimise
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst
puudumist, mille tagajärjeks on oluline kahju lapse intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule või funktsioneerimisele. Emotsionaalne hooletusse jätmine viitab täiskasvanu tegevusetusele lapse eest hoolitsemisel, tema toetamisel ja arendamisel. (Maurer 1998, 6) Emotsionaalne väärkohtlemine on lapse järjekindel halvasti kohtlemine, püüdes lapsele sisendada, et ta on väärtusetu, et temast ei hoolita või hoolitakse liiga vähe, temalt oodatakse seda, mis pole vastavuses lapse ea ja arenguga. Samuti võib emotsionaalne väärkohtlemine väljenduda pidevas hirmutunde sisendamises, lapse ekpluateerimises või kaasamises korruptiivsetesse tegudesse. Igas lapse väärkohtlemise vormis esineb teatud määral emotsionaalset väärkohtlemist. Pidev emotsionaalne pinge pidurdab lapse normaalset eakohast arengut. (Gough 2001, 17-18) (Lastekaitse Liit 2001:17) Emotsionaalne vägivald on: Probleemi arutamisest keeldumine;
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
lahendamisel saavutama üksi ja täiskasvanu abiga. Seotud on ka mäng, kasutatakse mänguasju ja ühiskonnas erinevaid rolle imiteerimisega ning ollakse tegelikusest vanem. 7. Kohlbergi kõlbelise arengu teooria, staadiumid, nende kirjeldused Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a – Sisemine koodeks ja on õigus seade end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsim
rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R. Havighurst on analüüsinud laste ealisi norme ja nende põhjal formuleerinud arenguülesanded. (Havighurst
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
mittevastavus pole defineerimisel piisav · Tuleb uurida võimete profiili · Palju erinevaid häireid, põhjused multidimensionaalsed · Kombinatsioon akadeemilistest, kognitiivsetest, käitumuslikest, motivatsioonilistest ja sotsiaalsetest häiretest. Spetsiifilised õpiraskused õpivilumuste häired · RHK-10 klassifikatsioonis psühholoogilise arengu häired (F80 89)(disorders of psychological development). · Kõne ja keele häired · Õpivilumuste häired (specific developmental disorders of scholastic skills) Lugemise häire Õigekirja häire Arvutamisvilumuste häire · Motoorika spetsiifiline arenguhäire · Segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (mixed specific developmental disorders) (olemas eri tüüpide kattuvus) · Õppimisraskustega kaasnevad sageli tähelepanuhäired Õpivilumuste häired · Normaalne oskuste omandamine on häiritud varasest lapseeast alates
kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks. Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused. Pered ja lapsed tuleb kutsuda osalema vestlustes hindamisest. Selliselt saab teavet lastelt endilt ja lapsevanematelt. Õppimise individuaalne analüüs on hindava vaatlemise meetod, põhineb laste individuaalsete teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioonide vaatlemisel ning õpetajapoolsel last puudutaval kontekstiteadmisel. Õppimispedagoogika meetodid on pigem kaudse kui otsese õpetamise meetodid. Nende puhul kasutatakse nimetust õppimise tugistruktuurid või tellingud.
Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001). 2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama. Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata. Seda ei saa siiski tõlgendada kaaslaste survena, sagedamini noor lihtsalt valib kaaslasi, kelle väärtushinnangud ja hoiakud on samasugused kui tal endal. Noored ise tajuvadki eakaaslaste mõju oma uimastikäitumise väljakujunemisele väiksemana kui nende vanemad (Ary et al 1999, Kraavi 2001: 83 järgi).
Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise võrdlus, Roomeldi, M. (lk. 106-107). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid, Soonets, R. (lk.91-105). Väärkohtlemise mõju lapse arengule, Põldsepp, I. (lk. 124-134); 4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste arendamine koolieelses eas, Pille Häidkind, 2010/2011 kevad; 7. Loengumaterjalid aine ,,Arengupsühholoogia" raames. Lapse- ja noorukiea arenguhäired. Arengu hindamise meetodid, Mairi Männamaa, 28.11.2010; 8. Loengumaterjalid aine ,,Sotsiaalsed probleemid Eestis" raames
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähema
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluse
umbes 30% lastest esineb rasvumist või liigset kaalu(V. Pantsenko, 2005). Kui lapsel on juba varases eas välja kujundatud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekueas kinnistub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks. Seetõttu tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama väikelaste kehalisele arengule, täpsemalt kehalisele tegevusele eelkoolieas. Laste liigutusoskused ja aktiivne liikumine formeerub lineaarselt kogu eelkooliea vältel. Et tagada laste füüsilise arengu jälgimine ja hoida ära kõrvalekaldeid, on tarvis keskenduda eakohaste tegevuste ja oskuste arendamisele ning järjepidevale kontrollile. Kuna laste areng on kompleksne, siis moodustab aktiivne liikumine koolieelses eas lapse tegevuste ja mängude loomuliku osa(L. Oja, 2008). Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on tervete ja elurõõmsate inimeste kasvatamine. Kehalise kasvatuse metoodika peamiseks ülesandeks on kehalise kasvatuse õppeaine sisu
suhtumises autoriteeti üldiselt": ,,Mäng on põhimõtteliselt soovi täideviimine, kuid mitte isoleeritud soovide, vaid üldiste emotsioonide" (Blades, Cowie, Smith 2008:227). Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed
annaabi.ee 
