Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 KEHALINE AKTIIVSUS JA SELLE MÕJU TERVISELE........................................... 3 1.1 Kehalise aktiivsuse vajalikkus................................................................................... 4 1.2 Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid........................................................................5 1.3 Lapse jalgade areng....................................................................................................6 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine ............................................................7 1.5 Õiged jalatsid............................................................................................................. 8 1
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2
päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk
.................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on;
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on
rahvusvahelist kogemust ja teadusmaterjali mõõdupuuks võttes. On selge, et loobuda tuleb spordialadele ja normide täitmisele orienteeritud programmidest. Esiplaanile peavad tõusma 1) tervise aluseks oleva kehalise võimekuse (health related fitness) loomine igale arenguastmele sobivate harjutuste ja koormustega, 2) iseseisvalt harjutamise oskuse andmine, 3) rõõmu tunnetamine kehalistest pingutustest, et kujuneks vajadus olla kehaliselt aktiivne. Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis. Nooremates klassides
................ 7 Ülekaalulisus........................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 2 Tänapäeva probleemid ja lahendused Inimesed ei ole enam kehaliselt nii aktiivsed, kui peaksid. Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk
Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse.Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel.
rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, see kasvab, kõik, mis püsib kasutamatult, see degradeerub. Liikumisvaeguse mõjul tekivad taandarenduslikud muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk
Rein. 2006: 8). Kehalise aktiivsuse suurim oht on ületreening. Ületreeningu põhjustab treeningu vale ülesehitus. Ületreening aga toob kaasa endaga erinevaid haigusi ja vigastusi (Jalak, Rein. 2006: 31). Tugeva kehalise koormuse tagajärjel organismis tekivad anatoomilised ja füsioloogilised muutused, mis kutsuvad esile väsimusseisundi (Jalak, Rein. 2014: 179). Teine oht, mis kehalise aktiivsusega kaasneb, on vale treening. Valed tehnilised võtted võivad viia tõsise traumani. Valesti sooritatud liigutuste tagajärjel mõjuvad liigestele ja lihastele jõud, millele need vastu ei pea (Sporteri kodulehekülg). Kolmandaks ohuks võib pidada hooletust. Hooletusega võivad samuti kaasneda erinevad vigastused. Hooletuse tõttu võivad juhtuda erinevad kukkumised või kokkupõrked teiste treenijatega. Eriti hoolikas tuleb olla treeningutel masinatega.
..............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST ELUINSTINKTIDEST ON FÜÜSILINE AKTIIVSUS, MIDA KASUTATAKSE ESIMESEST HINGETÕMBEST VIIMSENI. JUBA LOOTEAS TEHAKSE ESIMESI LIIGUTUSI, MIDA RASE NAINE VÕIB TUNDA. SIISKI PEALE SÜNNITUST ON IMIKUL NÄRVISÜSTEEM VEEL HALVASTI ARENENEUD NING LIHASED POLE PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES. NENDE PÕHIOSKUSTE OMANDAMINE ON VÄGA MITMEPALGELINE JA AEGLANE PROTSESS NING VASTAVALT SELLELE, KUIDAS TERVE LAPSE ORGANISMI SÜSTEEMID ON ARENENUD, HAKKAVAD KUJUNEMA UUED LIIKUMISOSKUSED. LAPSEEAS TEKIB PALJU EBAÕNNESTUMISI ISTUMISEL, KÕNDIMISEL JA JOOKSMISEL, KUID SEE EI PEATA LAST ARENEMAST JA OMA MINAPILTI AVASTAMAST. (ROPER JT 1996: 269).............................................5 1.3
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju
AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb järk- järgult ka tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused
(moderate intensity physical activity) kehaline tegevus, millega kaasnev energiakulu on 36 metaboolset ekvivalenti (MET) ja mille tagajärjel südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad, kuid samaaegselt on võimalik vabalt vestelda. Kerge kehaline aktiivsus ehk madala intensiivsusega liikumine (light intensity activity) kehaline tegevus, millega kaasnev energiakulu on 1,53 metaboolset ekvivalenti (MET), näiteks seismine ja aeglane kõndimine Aeroobne treening. Maksimaalne pulss. Lihaste treenimine. Venitusharjutused. Tasakaalutreening. Vastupidavustreening ehk aeroobne treening (endurance training) korduv liikumistegevus (näiteks ujumine, käimine, rattasõit jt), mis arendab südame-veresoonkonna võimekust. Jätkuvalt on vaidlusküsimuseks, kas suur kehaline koormus tingib kõrgenenud valguvajaduse. Aeroobne treening suurendab absoluutnäitajates valkude oksüdatsiooni lihastes.
mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutuste le, stressiolukord adele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb
rikast toitu; jälgida makrotoitainete proportsiooni toidus; piirata energia-küllaste toitude söömist. Vanuses 4–18 aastat on soovituslikud makrotoitainete proportsioonid tarbitud energia hulgast järgmised: süsivesikud 45–65%, proteiinid 10–30%, rasvad 25–30%. Kehaline aktiivsus Kehalise aktiivsus on igasugune skeletilihaste poolt teostatav liikumine, mille tulemusena kulutatakse energiat. Kehalist aktiivsust iseloomustab sagedus, kestus, intensiivsus ning tegevuse liik. Madal füüsilise aktiivsuse tase ohustab laste tervist, põhjustades ülekaalulisuse ja sellega seotud terviseprobleemide levimuse tõusu. Ülekaaluliste laste puhul on soovituslikeks spordialadeks kiirkõnd, liikurrajal kõndimine, rulluisutamine, matkamine, pallimängud, tennis, võitluskunstid, suusatamine, hüppenööriga hüppamine, ujumine, tantsimine, kullimäng
Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti.
liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks
See toob välja Paides harrastada saavate spordialade hea mitmekesisuse. Negatiivne on see, et üheksa vastajat spordiga ei tegele. Põhjusteks toodi, kas mitte viitsimise, ajapuuduse, mitte sobiva ala leiduvuse Paides või tervislikud põhjused. Noormeeste peamiseks spordiga tegelemise põhjuseks oli alaga hea füüsilise koormuse saavutamine ning ala huvitavus. Poistele ei olnud nii väga tähtis seltskonnaga koos aja veetmine, mida võis täheldada neidude vastustes. Treening - eesmärkides seati esikohale jõulihaste tugevdamist. Küsitluse vastustes oli näha ka juhuseid, kus tegeleti ainult jõusaalis ning mitte ühegi teise spordialaga. Üheks oluliseks treening-eesmärgiks peeti ka tugeva südame-veresoonkonna saavutamist. Spordialade mitmekesisus tüdrukute seas 30 25 20 15 10 5 0
Väimela 2014 Kehaline aktiivsus Kolm põhjust miks iga inimene peaks olema sõber kehaliste harjutustega: Tervis nõuab hoolt- isegi siis, kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. Üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha- ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. Kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge- Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.
Tervis-organismi loomulik seisund. Terve inimese elundite talitlus kulgeb ladusalt. Tervis võimaldab inimesel oma elukeskkonnas toime tulla, tunda vaimselt ja kehaliselt hästi. Haigus- organismi normaalse elutegevuse häire, kusjuures on kahjustatud ühe või mitme elundi talitlus. Spordimeditsiiniline terviseuuring Teostatakse Tallinnas Spordimeditsiini SA, Tartu Ülikooli Kliinikumis- Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Pärnu Haigla, Kohtla-Järve Haigla. Spordimed. Terviseuuringu olemus: peaeesmärk terviseriskide vähendamine, annab infot sportlase tervisest, võimetest ja võimalustest. Objektiivsetele näitajatele tuginedes saab
On vähemalt kolm põhjust, miks iga inimene peaks olema sinasõber kehaliste harjutustega: * Esiteks, tervis nõuab hoolt. Ka siis kui kõik on kõige paremas korras, ei saa sugugi kindel olla, kui suur on tegelik tervisevaru. Pealegi ka hea tervise tunne tähendab midagi. * Teiseks, üldinimlik on tahtmine meeldiv välja näha. Ka siin on kehalistelt harjutustelt saada tõhus panus. * Kolmandaks, kehaline aktiivsus maandab psüühilise pinge. Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-
....................................13 kasutatud kirjandus..............................................................................................................15 lisad.....................................................................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Meie loovtöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas tunnevad õpilased ennast kehalise kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab
tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega Kestus üle 30 - 50 min. Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
1997-2007 uus katse (II arstide terviseuuring) 14 641 meesarstiga. C-ja E-vitamiini manustamine ei vähendanud vereringehaiguste riski ega vähiriski. Edukaim programm arenenud maades Põhja- Karjala projekt Pekka Puska (Helsingi KTL Instituudi direktor, WHO mittenakkuslike haiguste ennetamise ja tervise edendamise osakonna juhataja, hetkel maailma Südametervise Föderatsiooni President) Algas 1972 Kompleks tegevusi - inimeste harimine, tervislikku valikut soodustava keskkonna loomine (keh. aktiivsus, toitumine, s.h. koolide ja asutuste toitlustamine + toitumisharidus koolis), koostöö toiduainetööstusega, teadustöö, individuaalne nõustamine, riskifaktorite mõõtmine jne Põhja-Karjala projekti tulemused 5 a day liikumine – Ameerika Vähiliit Puu- ja köögiviljade tarbimine aitab vähendada krooniliste haiguste riske, osteoporoosi ennetamiseks. 1991-1997 – inimeste teadlikkuse tõus 1/5 rahvast, 12% muutsid
hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk amenorröa (Amenorröa all mõistetakse menstruatsiooni puudumist naistel selles eas, kus see normaalselt peaks esinema, ja juhul, kui selle puudumine ei ole seotud rasedusega) tekkimiseks. Rasvkoe osakaalu alumist piiri, millest alates amenorröa tekkimise oht märgatavalt suureneb, ei ole õnnestunud täpselt määratleda, kuid see on tõenäoliselt individuaalne ja võib olla vahemikus 12–17%
*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust. Autor soovis uurida sporditegevuse kohta Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas sellepärast, et ta ise tegeleb väljaspool kooli spordiga pidevalt. Autor seadis endale eesmärgiks välja selgitada kui paljudel tema koolikaaslastel jagub aega sportimisele ja liikumisele kooli kõrvalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
