Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lapsendatud laste meetod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lapsendatud, kasuvanem, bioloogiliste, kasulaps, kriitik, tervikuna, muret, keskkonnamõju, varase, paigutus, kurjategija, keskkonnariskid, rumalad, kahtlus, kasvatusest, võrreldavus, veri, käitumisgeneetika, selgub, kasupere, esiteks, keskkonnamõjud, teasel, lapseeas, intellekt, osaliseks, konseptsioon, tõepoolest, osavõtt, hinnangus, edukamadebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249). Skisofreenia põhjus Kuidas seda on uuritud Tulemused Geneetiline eelsoodumus kaksikute meetod, lapsendamised Tõestatud Viirushaigused raseduse ajal Epidemioloogilised uurimused Vajab uurimist Rahvastiku-uuringud,
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt sa
mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs näitas, et madala intelligentsusega elus edukad indiviidid näitasid kõrgemat sotsiaalset kompetentsust lapsena (nt hea kohanemine kooliga, osalemine spordi- või huvialaringides, vanemate abistamine kodustes töödes). Seega teatav praktiline, sotsiaalne võimekus prognoosis edukust täisealisena ning kompenseeris madala akadeemilise intelligentsuse.Vähesed sotsiaal- emotsionaalsed oskused toovad endaga kaasa interpersonaalseid ja suhtlemisprobleeme
2. PÄRILIKKUS KUI KRIMINAALSE KÄITUMISE KOMPONENT 2.1 Geneetika Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides (Wikipedia, 2013). 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent Pärilikkuse ja kriminaalse käitumise vahekord on olnud üks erutavamaid teemasid kriminaalpsühholoogias ja kriminoloogias. Veel mõni aeg tagasi oli bioloogiliste (sh pärilike) faktorite mõju kurjategitegelikule käitumisele käsitlemine teadlaste hulgas harvaesinev teema. (Sagarin, 1980, lk 8-9) Enamikus kriminoloogia baastekstides eitati kuni 1970. aastateni ühetähenduslikult bioloogiliste faktorite olulisust ning rõhutati määravatena üksnes keskkonnast pärit mõjutusi. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja paljud juhtivad krimonoloogid usuvad, et kriminaalse käitumise ammendav teooria peab kõrvuti tavapäraste sotsiaalsete faktoritega
02-26.04.2005 läbi teemaintervjuu kaheksa hooldusvanemaga ja kaheksa kasulapsega Harjumaal, Järvamaal ja Viljandi maal. Hooldusvanema ja kasulapse intervjueerimine võttis aega keskmiselt poolteist tundi. Intervjuu läbiviimiskoha valisin vastavalt hooldusvanemate soovidele. Nii toimusid intervjuud hooldusvanemate kodudes ning töökohtades. Intervjuud salvestasin esmalt helilindile, millelt hiljem informatsiooni paberile kirjutasin. Intervjuu eesmärgiks on välja selgitada kuidas kasulaps kohaneb võõras peres ja milliseid probleeme esineb; uurida milline on hooldusvanemate perekonnas hooldamise ettevalmistus ja kust saadi vajadusel abi. 4 1 LAPSE KASVUKESKKOND 1.1 Kodu R. Cambell on kirjutanud, et kasvukeskkonna all mõistme sotsiaalkultuuri keskkonda. Lapse kasvukeskkond on aluseks pereliikmeile, lapses kujunevatele sotsiaalsetele väärtustele ja hinnangutele. Esmaseks keskkonnaks on kodu
Rakvere Reaalgümnaasium INTELLIGENTSUS Psühholoogia referaat Juhendaja: Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID........................................................................ 4 2 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA ................5 2.1 Mis mõjutab intelligentsust rohkem? Geenid või keskkond?...................................... 5 2.2 Pärilikkuse osakaal.......................................................................................................6 2.3 Keskkonna osakaal..................................................................................................
ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse Alkoholisõltuvus Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal. Loeng 3 1.oktoober 2017 Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes. Puudub poolõe ja poolvenna mõiste. Venekeelses kultuuris on tädi- ja onulapsed lähedasemas– dvajuradnõi/dvajuradnaja Õdede-vendade teema uurimisküsimusena Teooria eelnes empiir listele uuringutele selles vallas, polnud konkreetseid mudeleid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Töö jaguneb kolmeks peatükik
neist. Selle raskuse võib kõrvaldada kolme kaalutlusega. Esiteks, kui on õige, nagu oletate, et proksimaalprotsessi kõrgemad tasandid toovad olulisi muutusi h2 väärtusesse, siis võivad tähendusrikkad erinevused ilmneda isegi tagasihoidliku suurusega allnäidiste vahel. Teiseks, kaksikud kujutavad endast suhteliselt väikest osa kogu elanikkonnast, muutuvad palju sagedamaks veresugulaste kontrastide teised tüübid( näiteks õed vennad, pool-või lapsendatud õed vennad) kiirete muudatuste tõttu perestruktuuris, mis toimuvad nüüdisaegsetes ühiskondades(Bronfenbrenner, 1992b). Lõpuks suurendab kava statistilist mõjujõudu tunduvalt kontrollitud eksperimendi kasutamine juhusliku määramisega. Kohni uurimuse vaatekohast tõuseb siiski veel teine oluline küsimus: Millisel määral soodustavad pronksimaalprotsessid varases lapsepõlves veendumussüsteemide edastamist põlvkonnalt põlvkonnale?
lapse omi. Tavaliselt arvatakse, et lapsed on kogu aeg aktiivsed. Tegelikult veedavad koolieelikud 60% ajast istudes. Nende tegutsemise hulk on seotud sellega, kui palju nende vanemad liiguvad ja milline on nende isade (mitte nende endi ega emade) alakeha mass. Samasugused seosed on ilmsed ka peredes, kus isa käitumine on hälbeline (alkoholism, agressiivsus, jne). Ema ja isa mõju lapsele on erinev, kuid seda erinevust ei ole kerge demonstreerida. Perekonda peab võtma ikka tervikuna, kus kõik omavahelised suhted, tõekspidamised ja tegevused mõjutavad lapse arengut. Ema on see, kes lapse eest rohkem hoolitseb, samas isa abil on lapsel lihtsam ema turvalisest lähedusest eemalduda. Ühiste mängude abil õpetavad isad lapsele iseseisvust ja õpivad teineteist tundma. Isa maailmapildi tundma õppimine on lapse arengule väga tähtis, sest ainult ema oma on liiga ühekülgne. 4
Individuaalsete erinevuste psühholoogia I loeng - Kõigil on 1 pea – eksam valikvastustega Isiksus, intelligentsus ja individuaalsed erinevused Definitsioonid - Isiksus: suhteliselt püsivad ja mingile konkreetsele inimesele iseloomulikud regulaarsused käitumises, tunnetes ja mõtlemises o Iseloomulik: eristab teda teistest -> individuaalsed erinevused o Iseloomulik on talle tähtis, teeb temast selle kes ta on -> unikaalsus - Intelligentsus: vaimne võimkus, võime lahendada keerulisi mõtlemisülesandeid - Seletus vs kirjeldus: o Struktuurid või ’mehhanismid’ : kuidas ja miks inimene käitub nii nagu ta käitub – kitumise seletamine o Mõõdetavad individuaalsed erinevused: mõned inimesed on näiteks ekstravertsemad kui teised; nendel erinevustel ei ole ühtainsat seletust Isiksuse mõõtmine Enesekohased väited - Valik
284. Genoomika: kogu genoomi kaardistamine, tervikgenoomide struktuuri ja funktsiooni uurimine ja liikide võrdlemine, esmakordselt võttis kasutusele USA geneetik Thomas H. Roderick 1986. aastal 285. Transkriptoomia: genoomilt transkribeeritd RNA-de kogukomplekti uurimine 286. Proteoomika: organismi valkude struktuuri ja funktsioneerimise uurimine, esmakordselt võttis kasutusele Austraalia geneetik Marc R. Wilkins 1994. aastal 287. Süsteemibioloogia: uuetasandiline süsteemne käsitlusviis bioloogiliste küsimste lahendamiseks teaduste andmete integratsiooni põhjal 288. Funktsionaalne genoomika: Alt-üles lähenemine- lähtub rakus olevatest molekulidest, selgitab kuidas geenid töötavad, seosed (ahelad) geenide aju ja käitumise vahel 289. Käitumisgenoomika: Ülalt-alla lähenemine- geenidelt käitumisele, selgitab kuidas kogu organism käitub 290. DNA sekveneerimine: meetod, millega määratakse nukleiinhapete nukleotiidne järjestus ja polüpeptiidide aminohappeline järjestus, A
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Nihestus tekib harilikult järk-järgult ja selle valjakujunemiseks kulub kuid või aastaid. Pole siiski välistatud ka selle kiire ja ootamatu tekkimine. Nihestuse tekkimise võimalust võib suurendada kaela liigne pööramine suvalises suunas. On oluline teada, et atlantoaksiaalliigese lõtvus ei ole otseselt seotud teiste liigeste lõtvusega ning seda probleemi esineb ka neil lastel, kelle muud liigesed ei ole eriti liikuvad. Minevikus arvati, et atlantoaksiaalse ebastabiilsuse varase avastamise kõige usaldusväärsemaks vahendiks on kaela röntgenipilt. Praeguseks on selgunud, et nii see siiski ei ole. Teada on mitmeid juhtumeid, kus nihestus on tekkinud täiesti normaalse röntgenipildiga inimestel. Seega tuntakse muret, kuna röntgenipilt ei pruugi olla usaldusväärne ning annab inimestele alusetu turvatunde. Paljud arstid ei soovita tänapaeval enam kaela röntgenipildi tegemist. Hambad.Downi sündroomiga lastel tulevad hambad hiljem kui normaalsetel lastel. See
tõttu, näiteks vanemliku kuritarvitamise tagajärjel. Karpman leiab, et sekundaarse psühhopaadi käitumist on võimalik raviga parandada, kuid primaarsete psühhopaatide korral selline lahendus puudub. Lykken vaatles sekundaarseid psühhopaate impulsiivsematena, närvilisematena ning negatiivsematena kui primaarseid psühhopaate. Erinevalt Karpmanist sidus Lykken nii primaarsed kui ka sekundaarsed psühhopaadid bioloogiliste eelsoodumustega. Aina suurenev hulk uuringuid on jõudnud tulemusteni, et indiviide, kes saavad võrdselt kõrgeid skoore, võib jagada erinevatesse gruppidesse tulenevalt primaarse ja sekundaarse variandi teooriast. Vaatleme lähemalt Hicks et al. poolt tehtud uurimust, mille tarvis valiti 96 vangi, kellel olid kõrged PCL-R tulemused. Uuringust selgus, et vangid sai jagada kahte allrühma: 1) emotsionaalselt stabiilne primaarne allrühm ja 2) agressiivne sekundaarne allrühm
(Elstrok, 2003; Kartau). 11 ALLIKAD Elstrok, T. (2003) Keskendumisraskustega lapsed. Õpetajate leht 28.02. Kartau, A. K. (2003) Kuidas valida ATH lapsele õiget spordiala ja hobi? [2004, veebruar, 14] Lausvee,E. (1999) Laste närvitalituse häired. Artiklite kogumik "Laps maailmas ja maailm lapses". TPÜ Sotsiaalteadusteosakond. Tallinn . AS Spin Press. Lk 32-35. Mehilane,L. (1997) Mis on koolilapsel muret? TÜ Psühhiaatriakliinik. Lk 64-73. Kropp, P. (2001) Mina olen lapsevanem, sina ole laps. Odamees OÜ. RHK- 10 (1995) Kliinilised kirjeldused ja diagnostilise juhised. TÜ. Rääk, M. (2002) ATH- paha lapse diagnoos. [2004, veebruar 14]. 12
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine..........................................................................................................................4 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina.......................................................................................... 6 3.1. Perekonna mõju.................................................................................................................... 6
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
VIII. 1. Epigeneetika. Ehk arengugeneetika. On õpetus niisugustest pärandumise mehhanismidest, mis ei ole seotud muutustega genoomis. 2. Arenguprogramm. Geneetiline programm organismi arenguks. Realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjuslikult järjestatud. 3. Ühemunakaksikute teke. Tekivad siis, kui seemnerakk viljastab munaraku ning munarakk jaguneb idulase algperioodil kaheks. 4. Sügootne kell. Viljastatud munarakk: üherakuline embrüo on S-faasis pidurdatud. 5. Positsiooniline informatsioon. Rakkude jagunemise ja diferetseerumise suuna määramine. Teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga aktiveeritakse signaali ülekandeahel, mille toimel omakorda indutseeritakse raku tuumades transkriptsioonifaktorite süntees. 6. Geeni doosikompensatsioon.
Perekonnastatistiline meetod: See meetod seisneb eri astme sugulaste sarnasuse (tunnuste korrelatsiooni) uurimuses. Kui uuritava tunnuse korrelatsioon on seotud võrreldavate paaride sugulusastmega, siis viitab see geneetiliste tegurite osalusele inimeste erinevuses. Adopteeritud lapse/kasulapse disain. Adopteeritud lapse IQ võrreldakse nii bioloogilistevanemate kui kasuvanemate IQ-ga. Sarnasus kasuvanematega näitab keskkonna mõju; sarnasus bioloogiliste vanematega aga näitab pärilikkuse mõju. · Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Üldine vaimne omadus, mis avaldub võimes planeerida, ette näha olukordi, mõtelda üldistes kategooriates, mõista keerulisi ideid, õppida varasematest kogemustest ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni. · Mida uuris Galton? Millise testi autor on Binet?
Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. Isiksuse strukturaalne mudel Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. · Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. · Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist
Sotsiaalsete märkide (nii seemiste kui välimiste) kodeerimine Dodge Crick Kujunemine · Negatiivsed skeemid, mille alusel sündmusi interpreteeritakse · Oluline väliskeskkond: stressi tingimustes eriti tuntavad · Pole ainuomane depressioonile, vaid ka teistele häiretele · Skeemid arenevad varase suhtlemise kogemustest · Lastel oluline keskkond (perekond) ja selle mõju! Perekonna olulisus varases eas · Laste D on oluline perekond, seda tuleb arvestada eraldi faktorina. · D lastel depressiivsed vanemad pärilik komponent · D vanematel vähem positiivseid emotsioone, rohkem probleeme suhtlemises, suurem ambivalentsus oma perede suhtes · D peresid iseloomustab vähene kokkuhoidmine, rohkem konflikte, väiksem rõhk iseseisvuse
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ....................
Osade uuringute andmetel isegi 20 protsenti. Seega umbes 25 õpilasest peaks klassi jaguma 1-2 sellist last (Roomeli jt 2003: 15, 16). Neil on raske tunda ennast omana klassikaaslaste vahel, nad mässavad kõikide vastu, sulguvad endasse, igatsevad üksindust ja kannatavad mittemõistmise pärast. Nad on võimetud pikaajaliselt keskenduma ja tegelema ühe asjaga. Sellistel lastel on õppimine raskem. Nendega peaksid vanemad eriti kannatlikud olema. Samuti valmistavad nad palju muret õpetajatele. Erinevates erialakirjandustes kirjeldatakse aktiivsus ja tähelepanu häiret (edaspidi ATH) mitme erineva nimetuse all. Näiteks hüperkineetiline sündroom, minimaalne ajuhäire, üliaktiivsus jne. Häiritud käitumisega lapsed elavad meie seas, nad on meie nüüdisaegse ühiskonna osa ning meie tulviku lahutamatu osa. Me ei saa väita, et "raskete" laste õpetamine ja nendega suhtlemise võib üles ehitada samal skeemil, sama meetoditega ja
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeensed geneetilised hai
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel Geneetika ja epig
rakendamist inimsoo õilistamiseks (moderne eugeeniline seisukoht) · Aristoteles (IV saj. ema.) postuleeris isas- ja emasseemne eri funktsioonide olemasolu. Kui emasseeme annab põhiliselt organismi arengu materjali, siis isasseeme arengulise aktiivsuse ja vormi. Kui isasseeme on tugevam, sünnib poeg, kes on sarnasem isale ja vastupidi. Epigeneetilise mõtlemise alused, ei pärandu mitte omadused vaid potensiaal nende tekkeks. Pangeneesi kriitik. · William Harvey (1578-1657) pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Sarnaselt raua võimele magnetiseeruda, magnetiseerub ka emakas koituse ajal omandades võime loote kasvatamiseks. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! (Ka von Liebig 1.2. Teadusliku geneetika läte: taimede hübriidimine · 17./18. saj. Vahetusel leiti, et taimedel on sugu ning viljastamine eeldab tolmendamist
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Teadliku kasvatuse domineerimise kasuks räägib ka mitmes intervjuus mainitud tervisliku toitumise aspekt, mida võib samuti lugeda tavapärasemast informeeritumaks ellusuhtumiseks. Kõrvutades seda asjaolu faktiga, et lapsevanemad on ka ise kriitilised telemeedia tarbijad ning lähtuvad isiklikes valikutes ennekõike saate sisust, võib öelda, et intervjueeritutele on iseloomulik läbimõeldud lähenemine pereelule tervikuna. Seda kinnitab ka alternatiivsete tegevuste väärtustamine. (Oja, 2011.) 10. KAS SAAME ÖELDA, ET TV MÕJU ON AINULT HALB? Televisiooni potentsiaalse hariva mõju üle on arutletud palju. Väidetavalt ei saa televisioon põhimõtteliselt õpetada, kuna telerivaatamine on meelelahutuslik tegevus. Vaataja on passiivne, erinevalt õppimiseks tarvilikust aktiivsest hoiakut. Infovoo üle puudub kontroll ning tagasiside. Levinud on ka arusaam, et kirjalik õppimine on tulemuslikum kui suuline
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
annaabi.ee 
