...................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine.................................................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel ...............................................................
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
annavad rohkem vabadust suuremale lapsele ja koolieelikule. Laps õpib kasvades vanemaid usaldama, ta saab kodunt eemale minna ja tulla tagasi iseseisvamana. Kui Vanemad liida kõvasti kinni hoiavad, takistab see loomulikku eraldumist. Vanematena peame õppima taluma laste ebamugavusi, et nad saaksid tõhusa õppetunni, kuidas ennast ja teisi usaldada, kuidas leida enda oht teiste hulgas ja kuidas hakkama saada. Meelelahutus Vahetevahel on vaja lõõgastumist ja lõbustamist, et elu ei oleks ühekülgne. Kuid liiga tihti muutub vanemate huvi lapse lõbustamine ülehoolitsemiseks ja poputamiseks. Ülemäärane sõltumine meelelahutustest võib luua harjumuse igavleda. Liigse lõbustamise ja järelandlikkuse seitse ohtu: · Kannatlikkuse õppimine läheb vaevaliselt · Suutmatus loobuda tähelepanu keskmesolemisest · Raskused oskuste omandamisel
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
- kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette, - peitudes ukse või mõne suurema mööblitüki taha ja sealt välja piiludes, - kattes lapse silmad tema oma kätega ja võttes siis käed silmadelt, - peites mänguasja või pehme mängulooma katte alla ja tõmmates siis katte mõne aja möödudes pealt ära, - joonistades markeriga pöidlale näo ja peites pöidla teiste sõrmede vahele/alla. TEE TALLE PAI · Istu koos lapsega põrandale ja aseta ümberringi paar-kolm lapse lemmiknukku või pehmet mängulooma. · Võta üks pehme mänguloom oma kätte ja kallista seda. Kasuta tunnustavaid lauseid, näiteks: "Küll on tore karuga mängida", "Karul on nii pehme kasukas" või "Mulle meeldib karule pai teha". · Korda seda kõike lapsega. · Anna lapsele mõni mänguasi ning palu tal seda kallistada ja paitada. Jätkake seni, kuni mäng lapsele huvi pakub. ÄIU-ÄIU
Tema teooria on siis selline tema arvamuse kohaselt tagab õige hoolitsus lapse eest vundamendi kogu eluks, panemaks vastu kõikidele muutustele, stressidele ja väljakutsetele, mis elu enesega kaasa toob. Esimene saladus siis oleks selline: Lapse eest tuleb hakata hoolt kandma juba siis, kui ta alles üsas on. Katsuge elada tasakaalustatud maailmas, tegeleda kehaliste harjutustega mõõdukalt. Toituda kindlasti tervislikult, puhata piisavalt ning hoolitseda enda eest. Teine saladus oleks selline: Õppige tundma oma lapse meele/keha tüüpe ehk siis dosha´t. Informatsioon meele/keha tüüpide kohta pärineb ayurvedast ehk eluteadusest, 5000aastat vanast haigusi ennetavast tervendussüsteemist, mis pärineb muistsest Indiast. Et teada saada oma lapse meele/keha 25
· Liiguta mänguasja paremalt vasakule ja siis tagasi, et ärgitada last seda silmadega jälgima. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv esimeste elukuude jooksul kiiresti arenema. Imiku nägemisvõimet stimuleeriv tegevus tagab hea nägemise. Mängige seda mängu sageli, sest see aitab imiku ajul areneda. Tähelepanu: Nagu iga mängu puhul, jälgi ka siin, kas laps ei ole väsinud. Võib-olla tahab ta puhata või mängida mõnda teist mängu. KÕRISTIMÄNG · Hoia kõristit lapse ees ja raputa seda tasakesi. · Kõristit raputades laula mõnda laulukest, näiteks: "Kõrra-kõrra kõrinal, vurra-vurra vurinal." · Kui oled kindel, et laps jälgib kõristit, liiguta seda aeglaselt ühele poole ja korda laulu. · Liigu kõristit raputades toas ringi ning jälgi, kas laps keerab pea heli suunas. · Anna kõristi lapsele ja korda laulu.
Nii jälgis ta nõudes tingimata kassa juures riiulilt kirjusid kõmme. Ta haa- Melanie'd esialgu eemalt ja tabas kõhe ära tüdruku ras kommikotist kähe käega kinni ja kui Heike üritas pakki riiu- hüperaktiivse oleku, tema puuduva huvi ühe kindla lile tagasi panna, hakkas Melanie karjuma ning viskas end krii- tegevuse vastu. Sõnalise kontakti saavutamisel oli sates ning vääneldes põrandale pikali. Heikel oli äärmiselt Melanie saamatu, seetõttu suhtles ta teiste lastega piinlik, ta andis ruttu kommikoti Melaniele tagasi ning kisa pigem tegutsedes. Kah-juks olid tema ettevõtmised aga , väga häirivad. Ta rebis kätki laste pilte, lõhkus
.........................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
õue mängima vms.) (Tulva 2001: 55-58) 2.2 Laste hirmud Perekonnas elades on lapsel palju vajadusi. Üheks neist on turvatunne. Sellega seoses tekivad mitmed küsimused: Kas perekond suudab tagada lapsele vajaliku turvatunde? Kas laps tunneb end perekonnas katstuna? Kas perekond pakub tema arenguks soodsa keskkonna? Kodu peaks olema turvaline koht, kuid ka seal tunnevad lapsed hirmu. Hirm on eriline emotsionaalne seisund, millega seotud probleemid on väga tähtsad. Kõik me tunneme vahetevahel muret millegi või kellegi pärast või tunnme hirmu millegi või kellegi ees. Kõikide kartuste seas on eriline koht vägivallaga kaasnevatel hirmudel. Lastel aga on veel selle kõrval palju hirme. Lapsed kardavad kõige rohkem vanemate kohaloleku puudumist hommikul kui nad tõusevad, siis ei ole kedagi, kes neid tervitaks. Tekib hüljatuse ja mahajäetuse tunne. Samuti on hirm selle ees, et neile ei tulda lasteaeda või kooli järele
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda
tema vastu ausad olema, lubab Andresele mitte rääkida - laste jalgu pidi iga õhtu pesema ja ploomirasvaga määrima, sest need olid õues nii mustaks ja katki joostud - Maret ja Liisi poistele enam palju saepuru viia ei saanu, sest ema ütles et neil endal on ka vaja, kuid olid valmis viima kuusekoort ja oma vana toa puupakke jms, millest poisid samuti huvitatud olid - Poisid ehitasid endale materjalidest kindluseid ja mägesid - tööd oli pererahval endiselt väga palju, puhata ei olnud aega, põllul oli palju kive, mida pidi koguaeg korjama, ka kaevatud kraavid ummistuvad koguaeg, Andresel tunne nagu peaks kõike otsast peale tegema igal aastal ja nii surmani välja XXVII - sündis uus poeg, nimeks sai Ants - Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad - hakati õlut tegema, tehti ka liigsed lambad lihaks, tapeti ka sigu - nelipühad Eesperes pidid tänavu eriti pidulikud olema varrude tõttu, lisaks erinevale lihale ja
peremehest eriti kehvem olla. Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
näha kui too sinna kohale sattub. Kuid Põrgupõhjal hakkab levima haigus mis üle maailma juba tuntud, ja see võttis neilt parima vanima poja kaksikvenna Joosu kes oli ngau just Põrgupõhja jaoks loodud, olles vaikne, tagasihodilik ja töökas, ehk ainuke lastest kes ei ihaldanud minema. Pere jõudis arusaamiseni, et eks see olnud jumala armunõu. Vahepeal tuli koos kahe sõbraga välismaalt tagasi Noor-Ants ja poisid olid platsis, et siin puhata. Seda siis jahtimise, kalatamise, lõkketule ja joomis saatel. Kuid juhtus midagi rahuldavat. Nimelt üks öö Noor-Ants koos tundamtu naisega uppus ja suri. Pere on õnnelik, Juula räägib, et tal on nüüd süda rahulik. Ta pajatab peremehel kuidas ka Kusta vandus tal kaela murda nagu Jürkagi ning kuna mõlemad kodus olid tollel ajal ei saanud kumbki neist olla. Suuremat huvi hakkati tundma naise vastu kes ka uppus. Uurimise käigus tuvastati lugu niimodi, et Ants oli koos sõbra pruudiga
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
Heinaajal mõistis Krõõt õieti, mis tähendab olla perenaine- tõused hommikul, lüpsad lehmad, saadad karja välja, ajad sead koplisse, koristad toad, küürid piimanõud, teed perele toitu ja viid selle heinamaale järele. Tööd oli nii palju et said öösel magama ja hommiku vara tuli juba tõusta- puhkamiseks ei olnudki eriti aega. Juss polnud rahul sellega et nii palju nõutakse, lootis et vihmaajal saab vähemalt puhata kuid just siis tuli jälle veel rohkem tööd teha. Sulane plaanis järgmisel aastal sealt minema minna sest talle see töö ei meeldinud. Töö ei andnud ka erilist tulemust- võsa maha võttes kasvas sinna peagi uus asemele ja viljasaak oli ka kasin. Andres sai aru et tema maa on ikka väga kehv võrreldes tagapere omaga, millel põldudel polnud eriti kive, mulda oli palju, jõgi oli lähedal. Ta sai ka teada et kunagi oli sellel maal kus tal nüüd talu on olnud kuusik
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis r�
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
- Indrek luuletajate kilda ei kuulunud, Mauruse sõnad armastusest panid teda mõtlema ja ta käis aina tihemini Vaarmannide perel külas - Indrek läks appi perele lund vedama, kandis Molli antud vanu riideid, et teda ära ei tuntaks - tööd tehes komistas ja kukkus Molli, seejärel Indrek, kes kukkus omakorda neiule otse peale, juhtus see õunapuu all, millelt kukkuv piisk oli kunagi väikese magava Tiina koju viiest unest äratanud - Molli ja Indrek suudlesid, hiljem kui töö lõpetatud ja Molli Indrekut saatis väravani, juhtus seda veelgi, Indrek armus neiusse - pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks - tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub. Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
