50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jobuvol1
Õppematerjali autor
ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, jt
Termiitide pesas hoitakse kindlat niiskust ning ka õhu koostis pesas on erinev väliskeskkonnast. Termiitide toiduks on peamiselt surnud taimed ja puit. Selts: Tsorapterilised (Zoraptera) 1,5-3mm pikkused suure eesrindmiku ja lühikeste nn. urujätketega putukad. Valmikutel võib eraldada laias laastus kolme kujutüüpi: tiivulised, pigmenteerunud, liitsilmade ning kolme lihtsilmaga valmikud, tiibade ning
väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid
htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited.
Klass: Tuhatjalgsed Diplopoda Keha ristlõikes silinderjas, lülid lubisooladega impregneeritud. Pea on eristunud, kuid kere pole jagunenud osadeks. Tundlad nõrgalt arenenud. Keha iga segment kannab kahte lühikest jalapaari, Eesti liikidel on 11-60 kehalüli ja kuni 110 jalapaari. Liiguvad aeglaselt. Noorel tuhatjalgsel on sündides ainult seitse kehalüli ning nende arv suureneb pidevalt kogu elu jooksul. Elavad mullas ja metsakõdus, kus toituvad kõdunevast taimsest materjalist. Klass: Putukad Insecta 1. Väliskuju on putukatel ürgselt piklik, selja-kõhu suunas ehk dorsoventraalselt veidi lamenenud. Lülid on üksteisega laialt ja tihedalt liitunud. Evolutsiooni käigus on sellest ehitusplaanist mitmesuguste kohastumiste tõttu välja arenenud mitmed erineva kehakujuga vormid: pikk silinderjas nõelhark, kerajas poilased ja kärsaklased, ketasjas - lutikad ja täid, külgedelt kokku surutud kirbud, sipelgjas sipelgad. Siiski on
htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited.
Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf) 9 Putukad Kogu maailmas on teada vähemalt 1 017 018 putukaliiki (rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest). Ei ole kahtlustki, et tegelikult elame me ajal, kus putukad on domineeriv loomarühm. Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast. Pea: Putukate pea koosneb 6 lülist, mis aga valmikul kokkukasvanud - lülide piire neil näha enam ei ole. Putukate pea tagumist osa nimetatakse kuklaks, pea eesmises osas on ülalt alustades kiirmik, tundlate vahel asuv laup ja tunnaldest allpool asuv näokilp. Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi, mis koosnevad ommatiididest. Lisaks sellele on putuka pea ülaosas paar liht- e
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid