Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aasia, vietnam, president, land, troopiline, mussoon, vihmaperiood, maist, hooaeg, aprillini, platood, loodusvarad, veevarad, järved, märgalad, voolavad, kuristiku, looduskatastroofid, üleujutused, põuad...................13 9.1. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,14 1.Üldiseloomustus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%
Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kitsad orud ja sügavad kuristikud ning platood. Laose maa sisemust on vähe uuritud, aga on teada, et seal leidub raua-, vase-, tina-, plii- ja muid maake, on leitud ka kivi- ja pruunsütt ning kulda.
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused
Raudteed Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine. Sõiduteed Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal. Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on alates 2012. aasta 15. maist François Hollande, kes sai presidendivalimistel 52% häältest. Nicolas Sarkozy võttis 48% häältest. Majandus Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi. Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%. SKP jaotumine Tööjõu jaotumine
................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 Sissejuhatus Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. Autor valis Filipiini Vabariigi kuna ta soovis teada rohkem sellest saareriigist ja seda ümbritsevatest saartest. Töö kirjtamine annab autorile mitmeid uusi teadmisi ja oskusi: info otsing veebist, teadmised
Riigi põllumajanduse iseloomustus Tai Kuningriik Tai Kuningriik asub Euraasia mandril Aasia maailmajao kaguosas. Riik paikneb Indohiina poolsaarel 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Lõunas on naaberriigiks Malaisia, idas piirneb Tai Kambodža ja Laosega ning läänes Myanmariga. Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. (Raudsepp et al 2010) Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab 30,71%, püsikultuurid ehk istandused 8,77%
20.-21. sajandi jooksul on Kuubas esinenud 8 suuremat maavärinat, millest tugevaim leidis aset 1992. aastal ning tugevuseks mõõdeti tol korral 6,9 magnituudi. Suurima hukkunute arvuga maavärin leidis aset 1932. aastal, kui hukkus 6,75 magnituudise maavärina käigus 1500 inimest. Tegevvulkaane Kuubas ei ole. 4 Kliima Kuuba kliima on troopiline ja seda kujundavad kirdepassaadid. Tänu oma paiknemisele tuulte suunaga pikiti idast-läände , puhuvad Kuubal värskendavad passadid. Talvel toovad need tuuled põhjast külmad õhumassid, mis küll ei valitse saare kohal väga kaua. Saare idapoolne osa on soojema ilmaga, kui läänepoolne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine suureneb, kui liikuda rannikult rohkem sisemaa poole. Keskmine aastane temperatuur on 24O ja temperatuuri amplituud 13O
Üldine info · USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. · Riigikeel : puudub · Ametlik keel : Inglise keel · Pealinn : Washington · President : Barack H. Obama · Asepresident : Joe Biden · Pindala : 9 826 630 km² · Rahva arv : 305 529 000 (1.01.2009) · Iseseisvus : 4. Juuli 1776 · Rahaühik : dollar (USD) · Ajavöönd : maailmaaeg -5 kuni -10 tundi · Riigihümn : The Star-Spangled Banner · Religioon : USAs domineerivad protestantlikud kristlikud kirikud (1) Usa lipp Usa vapp Paiknemine ja ühenduvus muu maailmaga
Raskemaks kujunes erinevate poolsaarte kujutamises. Täiesti täpselt ei olegi võimalik riiki kujutada vaba käega joonistades. · Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. · Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Hiina asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Hiina piirneb 14 riigiga, need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Vaikse ookeani läänekaldal, rannikuala uletus on kuni 18000 km. · Iseloomusta riigi kuju. Riigi kuju on üsnagi ebaühtlane. Kirdest edelani on Hiina ümbitsetud merega, ülejäänut seob maismaa. Riigi loodeosa on laiem kui vastasosa. Riigi kuju otseselt midagi ei kujuta, vaid on
suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni) väljakul toimunud veresaun traagiliselt rõhutas, ei ole Hiina vananeval juhtkonnal poliitilist reformi päevakorras.Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Ametlik nimi: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 326 410 km2 Pealinn: Peking Rahvaarv: 1 200 000 000 ( 1,2 mrd. ) Riigi keel: Hiina keel Rahaühik: Jüaan Haldusjaotus: 22 provintsi, 5 autonoomset piirkonda, 3 keskalluvusega linna Eksport: Keemiatooted, elektrikaubad, põllumajandustooted, kütus Import: Teravili, masinad, raud Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 1995): 1930. 450 000 000 1950. 552 000 000 1960. 686 000 000 1970
km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus
Selle'I mägedes on ka riigi kõrgeim tipp La Selle (ca 2680 km üle merepinna). Mäestike vahel riigi keskosas vahelduvad kõrgustikud, Mustad mäed madalike ja tasandikega. Pealinn Port-au-Price asub Cul de Saci madalikul (Mustad mäed). Riigi kirdeosas Cap-Haitieni linna ümbruses on väike madalik, mille nimi on Põhjatasandik. 7 Kliima Haitil valitseb troopiline kliima. Riigi piirkondade vahel on kliimaerinevusi. Puhuvad passaattuuled, eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Enamasti on õhutemperatuur mõõdukas ning oleneb aastaajast. Vihma on tavaliselt rohkem (aastane sademete hulk kuni 2000mm) tuulepealsetel mäenõlvadel, mis jäävad loodest puhavate passaattuulte ette, ning vähem tuulealustel nõlvadel ja suurtes orgudes (500mm ja vähem). Kesk-Haiti madalikud on nii kuivad, et
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.
riikideks. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Riigivalitsemine Ameerika Ühendiikide kõrgemaks seadusandlikuks võimuks on Ameerika Ühendriikide Kongress, mis koosneb kahest kojast: ülemkojast ehk Senat ja alamkojast ehk Esindajatekojast. Mõlemad kojad peavad istungeid pealinnas Washingtonis asuvas Kapitooliumis. Riigi juhiks on President, täidesaatvaks võimuks on Ameerika Ühendriikide Presidendi kabinet ehk valitsuskabinet, mille liikmeks olevad ministrid teostavad riigijuhtimisülesandeid läbi neile alluvate ministeeriumite. Riigi välispoliitikat teostatkse läbi välisminisitri ehk Ameerika Ühendriikide riigisekretäri. 2008. aastast on Ameerika Ühendriikide President Demokraatliku Partei esindaja Barack Obama, asepresident on Joe Biden, Pinnamood ja maastikuline liigendus
Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu).
Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-
Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1)
USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. Indoneesias elab 234 693 997 inimest, mida võib lugeda kõige ligilähedasema rahvaarvuga riigiks. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1980 - 2050
miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku[1] Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Riigis on 31 etnilist rühma, mille koguarv on üle 1 miljoni. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. 3.10.1. Keel Ameerika Ühendriikidel ei ole riigikeelt kuid de facto on ametlik keel inglise keel. 27 osariigis on inglise keelel ametlik staatus. Lisaks on ametlik staatus hispaania keelel New Mexico osariigis, prantsuse keelel Louisianas ja havai keelel Hawaii osariigis. Ainult inglise keelt rääkis 2003
USA jääb paras- ja lähistroopilisse vöötmesse. See piirneb idast Atlandi ookeaniga ja läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on maismaapiir Kanadaga ja lõunas Mehhikoga. USA ise koosneb mitmest osariigist. Seal on suured ja ilusad linnad nagu Seattle, San Francisco, Los Angeles, Chicago, St. Louis, New Orleans, Toronto, Miami, Houston, New York ja pealinn Washington. USA pindala on 9 826 630 km 2. Räägitakse Inglise keelt, rahaühik on dollar ja praegune president on Barack Obama. Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. USA-s domineerivad vanade mägede ja platoode ahelik Apalatsid. Need kulgevad põhja ja lõuna suunas piki Põhja Ameerika mandri idarannikut. Ning kõrgete noorte mägede ahelikud Kaljumäestik, Kaskaadid ja Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on
GIS. Seal esitatakse infot arvuti abil. 2. Passaadid, mussoonid, orkaanid, tornaadod ja nende peamised esinemisalad. PASSAADID Ekvaatori poole puhuvaid tuuli nimetatakse passaatideks. Need puhuvad aasta läbi samast suunast ning on enam-vähem ühesuguse tugevusega. Maa pöörlemise tõttu ei puhu passaadid otsejoones põhjast lõunasse, vaid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edelasse ja lõunapoolkeral kagust loodesse. Loomade ränne Aafrikas! ORKAAN (tõlkes suur tuul) ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan on torm, kus tuulekiirus ületab 32 m/s ehk umbes 115 km/h. Orkaanid tekivad ookeanide kohal, kus sooja vee tõttu on intensiivne aurumine. Orkaanis on tuulte tugevus 12 palli. Orkaani läbimõõt on 1000 km. Tuuled puhuvad väljast sisse, tõusvad õhuvoolud. Orkaani silmas (50 km) valitseb vailus, kõige tugevamad tuuled on orkaani seinas. Atlandi ja Vaikne ookean, Ameerika, India.
...........................................10 Kasutatud allikad.........................................................................11 2 HIINA ÜLDANDMED Geograafiline asend Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Koordinaadid on 35 00 N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood
Doonau (Donau; 2852 km) Rein (Rhein; 1320 km) Elbe (1165 km) Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism. Pärast Teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner.
Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President Nicolas Sarkozy · Rahaühik euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane)
see kuni 1000mm, Kaljumäestiku idajalamil 300mm aastas. 16.Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sissepääsu,Atlandi ookean toob endaga kaasa orkaane ja üleujutusi, paljud sisemaal olevad jõed ja järved tekitavad samatu üleujutusi. 17. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Aasta keskmine temperatuur on USA's suurem kuna seal valitseb koninentaalne troopiline ja troopiline mereline õhk mis tuleb sellest et USA ümbritsevad 2 ookeani. Ka sademeid on rohkem sest USA on suhteliselt mägise maastikuga ja mägedes sajab rohkem vihma . http://www.climatediagrams.com/north_america/united_states_of_america/washington. htm "Üldmaateadus Gümnaasiumile" Ülle Liiber,Kalle hein http://www.climatediagrams.com/europe/estonia/tallinn.htm 18. Iseloomusta riigi majandustaset arvestades õhu saastumise probleeme.
Idas on naabermaaks Brasiilia, kagus Boliivia ning äärmises lõunatipus Tšiili. Kogu maad läbivad selgroona Andid. Peruu jaguneb 25 piirkonnaks. Need omakorda jagunevad provintsideks ja ringkondadeks. Suuremad linnad on Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos. Kagupiiril asuvat La Rinconada linna peetakse maailma kõrgeimaks (5100 m). • Pealinn: Lima • Valimiskood: +51 • President: Ollanta Humala • Elanike arv: 30,38 miljonit (2013) Maailmapank • Riigikeeled: Hispaania keel, Aimara keel • Ajavöönd: GMT -5 • Pindala: 1 285 216 km2 • Rahaühik: Uus Sol (PEN) • Liiklus: parempoolne Sele 1 Peruu Lõuna-Ameerikas • Usk: katoliiklased (90%), protestante (7%) (Wordpress, https://goo.gl/5akWvF )
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks:
42,8C Actonis 11.jaanuaril 1939. Madalaim temperatuur on olnud -14,6C Gudgenby-s 11.juulil 1971. UUS-LÕUNA-WALES Kõrgeim temperatuur oli mõõdetud Wilcannia-s 11.jaanuaril 1393 (50,0C). Madalaim temperatuur oli -23,0C, mõõdetud Charlotte Pass-is 29ndal juunil 1994. See on ka terve riigi madalaim temperatuur. PÕHJA-TERRITOORIUM Põhja-Territooriumil on märgata kahte erinevat kliima tsooni. Põhja osas, seal hulgas Darwin, on rohkem troopiline kliima kõrge niiskusega ning kahe hooajaga, märg (novembrist aprillini) ja kuiv (maist oktoobrini). Kuival ajal on peaaegu kõik päevad soojad ja päikesepaistelised, ning pärastlõunal niiskus on umbkaudu 30%. Väga vähe sajab maist septembrini. Kõige jahedamates kuudes, juuni ja juuli, keskmine madalaim temperatuur võib alla kukkuda kuni 14C-ni, kuid väga harva sellest veel allapoole ning jäidet pole siiamaani märgatud. Märg hooaega teatakse troopiliste tsüklonitega ning mussoon
1975. aastal jõudis Kambodzasse Vietnami sõda. 17. aprillil 1975. aastal võtsid linna üle punased khmeerid. Radikaalse sotsiaalse programmi käigus deporteeriti linna elanikud maale ning tapeti kümneid tuhandeid inimesi. 1979. aastast, kui reziim oli kukutatud, hakkasid pagendatud elanikud Phnom Penhi tagasi pöörduma ning linn hakkas taastuma. Kliima Phnom Penhi kliima on aasta läbi kuum, erinedes aastaajati minimaalselt. Temperatuur jääb 1038 °C vahele. Maist 9 oktoobrini toovad edelast puhuvad mussoonid Tai lahelt ja India ookeanilt kaasa rohkete sademetega vihma ning temperatuur võib tõusta kuni 40 °C-ni, novembrist märtsini loovad kirdesuunast puhuvad mussoonid kuivema ja jahedama aja, mil temperatuur võib langeda isegi 22 °C-ni. September ja oktoober on sademeterohkeimad kuud, jaanuar ja veebruar aga -vaeseimad. Rahvastik 2008
otsivad lõõgastust vaid ka neid, kes otsivad inspiratsiooni. Puhas õhk ja õrn valgus on olnud oluline aspekt Lääne kultuuri kunstnikele nagu Marc Chagall, Henri Matisse, Niki de Saint Phalle and Arman. Kliima ja maastik ongi just see, mis tõmbab inimesi seda kohta külastama. Nice's on mahutavuselt teine riigi suurim hotell ja Nice on teisel kohal suurima külastusega koht Prantsusmaal pärast Pariisi, saades aastas oma 4 miljonit turisti. Suvepühad kestab Maist Oktoobrini. Novembris keskmine temp on 20 oC, talvel päeval 13,4oC. Suusakuurort Les Arcs Les Arcs on suusakeskus, mis asub Savoie's Prantsusmaal, Tarentaise orus linnas Bourg-Saint- Maurice. Algselt loodud Robert Blanc ja Roger Godino poolt. See on üks osa tohutust Paradiski süsteemist.
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6 Suuremad jõed j
Süsiniku põletamine ja õhtupaiskamine on Austraalia õhusaaste üks suurimaid probleeme. Austraalia on lõunapoolkera kõige kuumema kliimaga manner. Põhiosa asub troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, parasvöötmesse jääb ainult Tasmaania ja Victoria lõunaosa; põhjaosas valitseb lähisekvatoriaalne kliima. Lääne-Austraalias, Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas valitseb troopiline mussoonkliima kuumade niiskete suvede ja soojade kuivade talvedega. Lõuna-Austraalia lõunaosas, Lääne-Austraalia edelaosas ja Uus-Lõuna-Wales´is on vahemereline kliima jahedate vihmaste talvede ja kuumade kuivade suvedega. Ida- ja edelarannikul kõrguvad mäestikud eraldavad mandri siseosa mere mõjust, seetõttu on seal valdav mandriline kliima. Temperatuur suureneb enam-vähem korrapäraselt põhja-lõuna suunas.
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4
annaabi.ee 
