Filipiinid (1)

1 Hindamata

Puhja Gümnaasium
NIMI
klass
F I L I P I I N I D
Refereaat
Juhendajad:
õp
õp
Koht 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Üldandmed 4
2. Looduslikud tingimused 5
3. Majandus 6
4. Vaatamisväärsused 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

1. Üldandmed

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. (3)
Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km2. Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111)
Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan. (3)
Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus. (1, lk 113)

2. Looduslikud tingimused

Filipinidel on troopilise mere kliima ja see on tavaliselt kuum ja niiske. Keskmine aastane temperatuur on 26,5 ° C . Filipiinidel esineb 3 hooaega : "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini ), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon ( maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprill) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2)

3. Majandus

Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111)
Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika . 1938. a. toodeti umbes 39 000 tonni nikli -, üle 456 000 t vase- ja 3700 t tsingimaaki, 550 000 t kivisütt, 4,5 milj. t tsementi ja üle 17.6 mljr. kw/h elektrienergiat. (1, lk 112)
Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt , puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta , naftasaadused, masinad , seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia , Saksamaa, Hiina RV.(1, lk 112)
Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi. (1, lk 113)
Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom , kuld , raud, mangaan , elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil. Välismaisest kapitalimahutusest langeb USA arvele üle 50%, suuri investeeringuid on teinud ka Jaapan ja Saksamaa. (1, lk 113)

4. Vaatamisväärsused

Davaod kroonib Filipiinide kõrgeim mägi Apo vulkaan (2954 m). Linna ja ümbrust ilmestavad vulkaani jalamil asuvad tsitruste, banaanide, mangostanide jt troopiliste puuviljade istandused. Eelkõige on sealne piirkond tuntud haruldase, ühe maailma suurima kotka - rahvuslinnuks oleva filipiinide kotka järgi. Sama haruldane on ka orhidee waling-waling. (4)
Samuti on Davaole iseloomulik pöörane liiklus tavaautode kõrval kohtab tänaval ohtralt džiibilaadseid furgoone ja kaetud külgkorviga mootorratast meenutavaid tritsikleid. (4)
Palawanis on leitud koopainimeste 40 000 aasta vanuseid säilmeid. Arvatavasti tulid nad Borneo saarelt, kuna sel ajal ühendas neid kahte saart maismaasild. Palawani nime päritolu kohta on kaks varianti. Mõnede arvates tuleneb see hiinakeelsest fraasist pao lao yu, mis tähendab "ilusate sadamate maa", teised pooldavad versiooni, et sõna Palawan pärineb hispaaniakeelsest sõnast paraguas ehk " vihmavari ", mis viitab saare suletud vihmavarju kujule . (4)
Palawanist põhja suunas asuv Busuanga saar on tuntud laevavrakkidele sukeldumise paik. Busuanga külje alla jääb 19hektariline Dimakya saar türkiissinise vee ja puudervalge liivarannaga. Väikesaarele viib Busuangast paat , enne mida tuleb võtta ette džiibiretk lennujaamast läbi džungli jõesadamasse. Paat sõidab alguses mööda mangroovidega palistatud jõge suudmesse ja edasi juba merele . (4)
Kevadel võib Dimakya saarest veidi kaugemal, korallrifist eemal kohata ka maailma suurimat kala vaalhaid ja koos temaga ujuda ning tunnetada oma väiksust. Vaalhai toitub nimelt planktonist ja on inimesele ohutu. (4)
Korallide ja kirevate rifikalade ilu nautida, seepiaid ja merikilpkonni ning hiidkarpe vaadelda saab ka Dimakya ümbruses lihtsalt snorgeldades. Saarel matkates näete puu otsas rippuvaid lendkoeri. (4)
Dimakya saar on tuntud kahe tõmbenumbri poolest: laevavrakk ja merilehm . Saare läheduses asub Teises maailmasõjas põhja lastud Jaapani sõjalaeva Kyokuzan Maru vrakk, mis on sukeldujatele tõeline maiuspala. (4)
Saarel võib leida nii metsikut vihmametsa haruldaste looma- ja taimeliikidega, koopaid maa-aluste jõgedega, järske lubjakivikaljusid, maalilisi kraatrijärvi kui metsikuid randu. Lisaks rikkalik mereelustik. (4)
Tubbataha Reef Marine Park on haruldane atoll , kus allpool merepinda on ligi 11 000 km" korallriffe ülimalt mitmekesise mereelustikuga. (4)

Kokkuvõte

Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis , kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast. Filipiinide pidala on niivõrd väike kuid saared rahvarohked, kui arvestada et enamus territooriumist on vesi, pea 300 000 km2 kogupindala ja 52 mljonit elanikku. Autor tänab meeldiva koostöö eest juhendajaid.

Kasutatud kirjandus

Maailma maad. Tallinn: Eesti raamat, 1987.

http://en.wikipedia.org/wiki/Philippines#Climate 15.05.09

http://et.wikipedia.org/wiki/Filipiinid 15.05.09

http://www.rmp.ee/huvitavat/292/3955?HL=tunnet 15.05.09

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 34 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalevsport Õppematerjali autor

referaat filipiinidest, kui teete sellest riigist siis muutke ainult tiitel lehel nimi ja juhenda ära ja ongi 5 käes

filipiinid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Filipiinid

Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. 3.1.Kliima ; troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase, Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg.

Geograafia

docx

FILIPIINID

detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on

Geograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng