Laiskus ja mugavus Talviti peame me ,,külmapühi". On see meie laiskus, mugavus või valitsuse poolt meile tehtud eeliste ära kasutamine? Lugupeetud kuulajad, täna räägin ma teile laiskusest ja mugavusest. Vanasti käidi koolis enamasti jalgsi ja talvel suuskadega. Kaugem rahvas toodi hobusega. Minu vanaema koolitee oli 7 kilomeetrit pikk. Et õigeks ajaks kooli jõuda, pidi ta väga vara tõusma ning mööda pimedat metsateed kõndima. Vaid väga halva ilma korral koguti külalapsed kokku ja viidi hobusega kooli. Tänapäeval, kui on olemas kõikvõimalikud ilmastikukindlad riided ja jalanõud, soovime ikka et vanemad viiksid meid autoga koolimaja ukse ette
Tantsimisega olen tegelenud - tean, mis toimub, tagasi ei lähe. Laulda isegi võiks, kuid ma arvan, et ma oskan piisavalt, et hümniga mitte hätta jääda või lõkkeõhtul "Õllepruulijat" kaasa joriseda. "Superstaari" saatesse niikuinii ei läheks. Võrk- ja korvpall mulle ka väga pinget ei paku, sest nendega olen samuti tegelenud. Võibolla kui korralikult mängida oskaks, erutaks rohkem. Kui kuhugi minna, siis minna jõusaali. Aga jälle probleem ei viitsi. Vaja kuidagi laiskusest üle saada. Ma arvan, et ma peaks lihtsalt korraks ennast kokku võtma ja kohale ronima. Küll siis saaks asja ka. Nagu vanasõnagi ütleb: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Ühesõnaga, tuleks huvi tekitada. Minu puhul huvi suurendada. Sest kui ei tea, millega tegu, ei saagi ju väga huvi pakkuda. Teiseks arvan, et tuleks asjale loominguliselt läheneda. Tegevust leiab alati. Iseasi muidugi kui mõttekas see on. Kuid samas, mõttetu tegevus on ka tegevus. Eesmärk on ju ikkagi
Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu
Selles kirjandis räägin ma enesekasvatusest. Nagu juba pealkiri ütleb, on enese kasvatus tõesti raske. Enesekasvatamiseks peaksin endale püstitama kindlad eesmärgid ja nendest rangelt kinni pidama. Alustame siis nendest eesmärkidest. Minu kõige halvemad omadused on kindlasti laiskus ja suhtumine õppimisse. Kui tahan neid parandada, tuleb mul seada kindlad eesmärgid. Eesmärgiks sobiks neljadele-viitele õppimine. Selleks pean üle saama oma laiskusest. Eesmärk on püstitatud ja lahendus kerge kuid teostus saab raske olema. Et, teostus oleks kergem peaksin end iga saavutuse järel premeerima. Ja kui nii edasi mõelda ei tundu ka teostus nii raske ja võib olla suudangi oma kavatsused ellu viia. Kui ma suudaks oma eesmärgid täita võiksin järgmisel õppeaastal mõelda juba ainult viitele õppimisest kuid selle eesmärgi täitmine oleks tõesti väga raske.
saada.Miks on see võitlus nii tähtis inimese jaoks ja paljud ei saa sellega hakkama? Kui hakata mõtlema sõnast ,,võitlus", siis peaks kohe ära mainima, et see toimub kahe poole vahel, hea või halva. Kui inmene peab võitlema iseendaga tähendab see seda , et ta peab oskama ennast kontrollida ja proovima endast välja saada halvad omadused. Näiteks on paljud inimesed laisad, kuid kui nad võitlevad iseendaga ja proovivad saada laiskusest üle, siis on nad selle lahingu võitnud ja saanud endast jagu. Võitlus iseendaga on tähtis, kuid samas väga raske, kuna inimene ei oska talitseda enda tundeid ja ei oska iseendale ,,EI" öelda. Mõned inimhinged on nii enesearmastajad, et nad isegi ei märka, et isegi nendes on halbu külgi ja omadusi ,millest peks lahti saama. Näiteks on mõningatel inimestel väga halb iseloom. Iseloom on just üks sellistest asjadest inimese juures,mida saab muuta
kes on kohe kahtlemata märksa pretensioonikamad, kui kõne all on kehalise kasvatuse tund, eriti puudutab see tundi tüdrukutega. Kehalise kasvatuse õpetajana püüaksin selles vanuses tüdrukute puhul vähem taga ajada norme ning seda, et kõik õpilased peavad suutma ühesuguse koormusega kehalist kasvatust kaasa teha. Kõigile tuleb anda võrdsed võimalused ning neid, kes pole parimas vormis tuleks abistada ning mõista. Tõsi küll tihtipeale tuleneb suutmatus laiskusest, millega tuleks samuti tegeleda. Minu arvates saaks laiskusest jagu huvitekitamisega. Kui õpilane leiab enda jaoks midagi, mis teda köidab, paneb see teda rohkem pingutama, kuid selleks on vaja ka õpetaja poolset tuge. Väga sobilik oleks selles vanuses tüdrukutele näiteks midagi aeroobikalaadset või siis ka tennis, võrkpall ning miks mitte ka tantsimine. Selles osas tuleb ka õpetajal teha otsuseid, mida ta on valmis õpetama.
üheksandas kolm riiklikku eksamit. Kuigi see kõik tundub raske, on koolil ka oma head küljed. Koolis on palju sõpru ja mitmeid põnevaid klassiõhtuid. Kindlasti meeldivad kõigile vahetunnid ja erinevad kooliüritused. Koolis tuleb ette hetki, kus tuleb kõvasti pingutada ja õppida. Selle kõige kõrval on kindlasti ka mõned laiskusehetked. Kindlasti on kordi, kus on koju ununenud õppevahendid või tegemata jäänud kodutöid. See ei tähenda, et õpitakse halvasti, pigem on see laiskusest. Esimesed klassid võivad tunduda kõigile lihtsad, aga vanemas eas see nii ei ole. Kõige raskem on üheksas klass. Üheksandas klassis küll korratakse kõike õpitut, aga selle klassi lõpus tuleb sooritada lõpueksamid. Tuleb palju õppida, et hinded oleks korras, kuna aasta- ja eksamihinnetest sõltub, kuhu kooli sa sisse saad peale põhikooli. Selleks, et teadmised ikka õpilaseni jõuaksid, on üheksandas klassi palju tunde
Kuid ometigi olen ma üsna kindel, et siinviibijate hulgas ei ole sellist inimest, kes oleks üdini aus ning kes alati tõtt räägiks. Teda ei ole siin, ega ka kusagil mujal. Inimene, kes ütleb, et ta kunagi ei valeta, valetab. Vahel on pisivalede rääkimine üsna vältimatu. Tuleneb see siis sellest, et me üritame ennast kaitsta, muutes pisidetaile või siis lihtsalt vaikides. Ka laiskus on see, mis paneb meid rääkima väikesi valesi. Olen kindel, et ma ei ole ainus, kes on lihtsalt laiskusest vastanud mõnele küsimusele ,,ma ei tea" või on teeselnud, et ei kuule kaaslast või hoopistükis muutnud asju paremaks, kui need tegelikult on. Kuid kui paika peab kõigile tuntud vanasõna ,, Rääkimine hõbe, vaikimine kuld"? Vaikimine ei ole küll otseselt valetamine, kuid tihti võib see osutuda isegi hullemaks. Millegi olulise rääkimata jätmine võib tekitada suurel hulgal segadust ning probleeme. Mind kummitavad küsimused: kumb on hullem- kas vaikida või midagi kokku keerutada?
Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtustan?“ Kõikidel inimestel on erinevad väärtused, mis olenevad töökohast, vanusest ja isegi eluetapist. Näiteks õpetaja väärtusteks on teiste õpetamine, abistamine ja töö lastega. Advokaadi väärtusteks on ausus, õiglus, esinemisoskus ja kõrge palk
Rikkus ja vaesus inimeste eludes Sõnadel rikkus ja vaesus on väga palju erinevaid tähendusi, kuigi enamus seostavad neid sõnu siiski rahaga, aga on ka inimesi, kes mõistavad nende tähendust teisiti. Rikkuse all võib mõelda näiteks head haridust, peret ja tervist. Vaesuse all aga vaimuvaesust, harimatust ja palju muud negatiivset. Esimese asjana peab rikkuse ja vaesuse puhul siiski rääkima rahast, sest just see tuleb selle sõnaga esimesena meelde. Inimesed, kes on rahaliselt kehval järjel, loodavad ja arvavad, et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada ...
Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud paljusid vanemaid kurtmas kui nende lapsed kooliealiseks on saanud, et kool võtab nende lastelt kujutusvõime ja loomingulisuse. Ja, neil on õigus teatud mõttes. Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele. Meie vabadust piiratakse meie igapäeva elus. Nagu toob Kant näite finantsnõunikust, kes ütleb: ,,Ärge arutlege, vaid makske!" või vaimulik, kes lausub : ,,Ärge arutlege, vaid uskuge!". Mõistuse kasutuse jaotab Kant kaheks avalik tarvitus ja eratarvitus. Valgustuse jaoks on oluline, et avalik tarvitus oleks igal ajal vaba
Üks suurimaid murekohti on linnade reostus, millel on mitu vormi: vee-, õhu, valgus- ja mürareostus. Õhureostust kirjeldab linnaõhus sisalduv suur kogus tahma ja tolmu mis kahjustab nii inimeste kui ka linnades tegutsevate loomade ja lindude kopse. Veekogude reostuse eest on vastutavad kodusest majapidamisest ja tööstusest tekkinud heitveed, mis kahjustavad nii linnades kui ka nende lähedaümbruses asuvaid veekogusid. Lisaks satub nendesse veekogudesse ka palju prügi, mida inimesed laiskusest ja ükskõiksusest enda järelt ära ei korista. Peale veekogude reostamise on igapäevaseks probleemiks ka see, et inimesed lasevad vett - millest arengumaadel suur puudus on – sõna otseses mõttes vetsupotist alla. Valgusreostuseks nimetatakse seda, kui tehislik valgus paistab mingis kohas ka ajal, mil seda looduslikult olema ei peaks. Seda tekitavad näiteks tänavavalgustid ja kõrghoonete akendelt peegelduv päikesevalgus. Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne
kahjustused ja ilmselged põhjused siiski. Nüüd Kõigest järjekorras: Avinurme keskkooli söökla osa põhjast lõunasse: Üldmulje oli täitsa kena ja korralik. Omal ajal koolina kasutatud soliidne hoone. Idast läände. Tehtud mõned parandused tsemendiga ja müüritud 1 aken kinni ning lõigatud veel 2 tk julmalt vana stiili matkimata juurde. Ja lõunast põhja. 1. 2. Nüüd siis mõned pildid vigadest, kahjustustest, laiskusest ja parandustest: Akna laud on kaduma läinud ja kivid selle all vaikselt kannatavad. Akna laud pole kive enda all kaitsnud või on kaduma läinud ja uus pandud. Igastahes on mõned parandused tsemendiga tehtud. Mõned kurjemad kahjustused. Tingutud siis katkisest vihmaveetorust. Vesi jookseb mööda seina alla ja lõhub nii seina kui ka vundamendi maapealset osa, millest on lausa kivi välja kukkund. Selline probleem valitses igas teises nurgas ja igal pool, kust oli vihmaveetoru /
1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on. Seitse venda hoidsid end algul küll tagasi, aga nende ja Tuokolaste vahel plahvatas kaklus, kui üks tuokolane jooksis Juhanist mööda, ning rebis temalt aabitsa käest. Jukolased väljusid sellest võitjatena ja Tuokolased palusid armu. Selle tulemusena said nad koha kätte näidata Tuokolastele. Jukolased saavutasid sellest ainult head, kuna nüüd oli neil suurem tahtmine ära õppida lugemine kirikukoolis köstri juures. Kuid see ei jäänud vendade ja
Tihtipeale tundub, et oleme sattunud ideaalse töökoha peale ega pea keskhariduse omandamist enam oluliseks, rääkimata kõrgharidusest. Kuid selle tõttu unustame, et ainult põhiharidusest ei piisa, et areneda ja jõuda tippu. Nii juhtus ka teose ,,Mina olin siin’’ peategelasega, kes olude sunnil ei pidanud enam haridust tähtsaks ja läks tööle, kuid selline tegu viis ta lõpuks kuritegelikule teele. Seega kogu tööpuuduse jutt on ainult meie endi laiskusest tingitud. Noored peaksid olema aktiivsemad on tuleviku suhtes ja hakkama juba varakult kogemusi korjama. Suureks eeskujuks on juba keskkoolis suvetööga taskuraha teenivad õpilased. Haridusehimu ei ole kunagi liiga suur, kui tuima õppimise kõrvalt oma oskusi juba kasutada. Kindlasti ei tohiks meie noored unustada, et üha arenevas ühiskonnas ellu jäämiseks on oluline oma teadmiste pidev rakendamine töösse. Ka riigid on
ta on võib-olla armunudki, muljet avaldada. Siiski tekivad suhte arenedes mitmed lahkhelid ja puudus millestki, mis ei ole ilmtingimata seksiga seotud. Naised ei ole rahul ja võivad ,,näägutama" kippuda. Kes selles süüdi on? Ikka mehed, kes naise rahulolematusele lahendust ei otsi, vaid seavad sammud Valli baari poole, et seal sovietliku leti taga vanema joobes härra käest küsida: ,,Mida naised tahavad?" Suhteprobleemid tekivad laiskusest ja sellest tingitud igavusest. Igavust/rahulolematust tunneb suhtes enamasti naine, kellele hakkab pinda käima mehe tegudevähesus. Mida ootab naine suhtest, mis on kestnud kauem kui ükski eelnevatest? Loomulikult tähelepanu ja uuendusi segatuna veidikese vabadusega. Mees tuleb töölt, viskub diivanile, et spordiülekannet vaadata või süveneb ajalehte, et lugeda eelmise päeva sündmuste kohta, mida ta niikuinii ametipostil olles online-
Teistele nõu andmine on alati kergem kui leida vigu endas ning püüda neid parandada. Tänapäeva ühiskonnas elavad inimesed on aja jooksul väga palju muutunud, just oma põhimõtete ning eluviiside poolest. Inimene pole jagu saanud endast, kui ta on ületanud vaid ühe raskuse. Sellel pikal teekonnal tuleb üles otsida kõik tükid, mis on laiali paiskunud. Nendest terviku kokkupanemine annab sulle õiguse öelda, et oled parem inimene. Iga päev püütakse jagu saada laiskusest, kadedusest, hirmudest ning ka egoismist, kuid vaid vähesed tulevad sellest lahingust võitjatena välja. Puudus, mis ei lase inimestel rahulikult elada on kadedus. Peamine kadeduse tekitaja läbi aegade on olnud raha. Inimestes tekitab kadedus palju tuska ning meelepaha. Kadedust tundes soovime, et teisel inimesel oleks teatud asju, raha või saavutusi palju vähem kui meil endil. Palju on inimesi, kes teiste järgi orienteerudes oma elu nautida ei jõua
aastal aja alla 20 sekundi, võinuks ta medali pärast võidelda ka Ateena olümpial või aasta hiljemgi Helsingi MM-il, kuid traumad ei lasknud kummagil hooajal võimeid lauale lüüa. Suured koormused olid liig kasvavale organismile, eriti põlvedele ja seljale. ,, Usain on tohutult andekas noor mees, kuid ta keha on liiga palju vattisaanud. Lõpuks palkasime spetsiaalselt tema jaoks massööri ja see andis häid tulemusi," rääkis Mills. Vigastused, uudised meeletutest pidudest ja laiskusest sundisid paljusid Bolti järjekordseks ülemakstud ja rikutud sportlaseks nimetama. Kõigest 17-aastaselt esimese profilepingu sõlminud noormehe mahakandmine osutus ennatlikuks. Aastal 2006 püsis Bolt lõpuks vigastustesr prii. Aastal 2007 jõudis ta esimese medalini täiskasvanute seas, saades MM-il hõbeda. See osutus suureks ja lõplikuks läbimurdeks. Möödusid sügis, talv ja kevad, kus esimesest medalist innustust saanud Boltt treenis rohkem kui kunagi varem. Tulemus?
Arvestades erinevate hindade, sealhulgas ka teenuste, hindade tõusu tuleks muuta meie perekonna tarbimisstruktuuris nii mõndagi. Kuigi tehtud on juba paar muudatust. Näiteks üritab ema alles hoida poest saadud tsekke, et oleks ülevaade, kuhu tegelikult raha kulutatakse. Peaks vähem tegema kulutusi, mida ei ole otseselt vaja. Üheks võimaluseks kulutusi kärpida on see, kui käiksime vähem väljas söömas. Üpris tihti juhtub lihtsalt laiskusest, et minnakse pubisse või baari sööma, sest kodus söögi tegemine nõuab aega ja eelnevat poes käimist. Samas ei saa toidult ka ülemäära kokku hoida, toit peab olema siiski tervislik ja maitsev, sest toit on üheks hea tervise aluseks. Tervislik on ka näiteks jalutamine, seega võiksime me tihemini poes käia jala, mitte autoga. Selline muutus oleks omakorda ka kokkuhoidev, kuluks vähem kütusele.
paljud riigid andestada Saksamaale, sest viimane oli üks maailmasõja alustaja ning põhjustas oma suure võimuahnusega väga paljudele kannatusi. Samuti ei unune juutidel kunagi need kuriteod, mis nende vastu on toime pandud. Suured probleemid lihtsalt jätavad meie hinge jälje ja kanduvad edasi põlvest põlve. On ka probleeme, mis on seotud rohkem inimeste eneste kui nendevaheliste sündmustega, sest enne muutub aeg kui inimene. Juba vanades kirjandusteostes räägiti reetmisest, laiskusest, kavalusest, võimujanust, kadedusest, armastusest jne, mis kõik on igas ühes meist mingil määral olemas. Seda märgati juba keskajal, näiteks Dante Alighieri oma teoses ,,Jumalik komöödia" . Olgugi, et armastus oma ilusamais tähenduses ei ole midagi halba, toob see sageli ikkagi kaasa pisaraid ja lahkhelisid. Nii oli see sajandeid tagasi ja pole kuhugi kadunud ka nüüdisajal. Seega kõik, mis on humaanne, ei saagi kuskile kaduda ja käib inimeste elude juurde ükskõik mis sajand
õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte selline nagu armastus on tegelikult loodud ,lähtudes sellest, et armastus on loodud olema positiivne tunne ja suhted väärt eluaegsed olema. Inimesed, kes ei ole oma suhtega ja partneriga rahul, kuid siiski ei muuda mingil põhjusel või lihtsalt laiskusest oma valikuid selle pärast, on ka suurest elu rikkusest ilma ning kindlasti vaesemad kui õnnelikult abielus, lastega inimesed. Selle kõige eest ei soeta endale küll uut autot või maja, kuid see ei saagi olla kunagi esmatähtis. Mingil määral rikast elu saaks elada siiski igaüks. Juba mitu sada aastat tagasi olid rikaste ja vaeste inimeste vahelised suhted kaugel sõprussuhtetest. Vaesed inimesed on alati olnud alamklass ja
Viimastele on roheline liialt tasakaalustav ja väikese pingega. Värv ruumis Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet. Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Elav roheline toataimede näol mõjutab oluliselt korterite ja tööruumide atmosfääri - nende kasvurütmile kaasa elades saame osa elusast ja muutuvast. Roheline võib väljendada mugavusetunnet või tekitada hoopis halba meeleolu, olenevalt pinnast ja intensiivsusest, isikust ja olukorrast. Laes mõjub roheline kaitsvalt ja katvalt, seintel piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana
peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest. ''Võrukael'' ''Lapsed ja Loomad'' - kolm pikemat loomajuttu «Noor elulaevnik», «Väleküüs ja Tuhknai» ja «Võrukael», õpetavad noort lugejat nägema ja mõistma meie metsaasukate loomust ja eluviise ''Laaned ja veed'' ''Jäneste pulmad'' uhkete pulmade ettevalmistusest Kirjandusteosed Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa",
Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu. Ka kõnealuses teoses on meestel võim Emma elu muuta ilmselt rohkem kui naisel endal. Rääkides kasvõi Charlesi saamatusest ja laiskusest saada heaks ja lugupeetud arstiks, mis aitaks Bovaryd kõrgemasse sotsiaalsesse kihti ning mis omakorda rahuldaks Emma ootuseid ja soove. Rodolphel seevastu on finantsiline vabadus ja vahendid, et pakkuda naisele tema igatsetud elu, kuid kui mees Emma hülgab, ei saa Bovary ise põgeneda. Emmale sarnaselt on kolmas mees ta elus, Leon, tülpinud maaelust ja unistab paremast tulevikust. Erinevalt naisest on Leonil mehena võimalik on unistused päriselt teoks teha, samas kui Emma on lõksus
(kaubanduskeskuste juhatajatelt) ja plakatite ning veebikaamerate paigaldamisel (Jõhvi linnavalitsuselt). Alati ei saa olla 100% kindel tänapäeva tehnika vastupidamisel. Juhul kui peaks tehnika alt vedama (rikke esinemine), on infokampaania läbiviimine raskendatud. Veel üheks riskiks on vähene tagasiside saamine, mis võib olla põhjustatud inimeste huvi puudumisest anda tagasisidet, lihtsalt inimeste laiskusest, või info nendeni mitte jõudmisest. Tegevuskava: I. Ettevalmistav etapp · Slaidide jaoks materjali leidmine ja kokkupanemine · Slaidide jaoks tehnika ostmine · Slaidide näitamiseks loa taotlemine · Veebikaamera jaoks veebilehe tegemine · Veebikaamerate jaoks linnalt loa taotlemine · Veebilehe jaoks programmeeria leidmine · Plakatite jaoks kujunduse välja mõtlemine
Kui kunsti ülesanne on harida inimest, tuues nähtavale maailma probleemid, kas võib siis panna uue võrdusmärgi kunsti probleemide ja elu probleemide vahele? Vaadates pea kümme aastat tagasi kirjandus- ja meediamaastikule hüpanud K. Kenderit, K. Rakket ja Contrat, siis on minul sellele väga raske vastata ma ei kujuta nende näidatud elu ettegi. Enam puberteediealiste huviorbiidis keerlevad transformerslikud masinad jätavad mulje läänelikust sokiteraapiast ja turumajanduslikust laiskusest. Tihti on kunstnikul väga keerukad mõttekäigud, milles lugeja kergesti eksib. Meenutades Eesti Televisiooni intervjuud lavastaja R. Trassiga, kus ta nimetas M. Undi teoseid ja tükke telemängulisteks mõistatusteks, tahan öelda, et inimene on laisk ega viitsi mõelda. Üheksateistkümnenda sajandi kirjanikud (ja varasemadki) oleksid justkui pidanud lugejat lauslolliks, mistõttu oli vaja kõik probleemid viimse detailine lahti nämmutada, samas kui
üks massilisemaid sotsiaalseid liikumisi, tähtsamaks viisiks inimeste ettevalmistamisel tööks ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne. Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu, on kirjutatud
üks massilisemaid sotsiaalseid liikumisi, tähtsamaks viisiks inimeste ettevalmistamisel tööks ja ühiskonnale muuks vajalikuks tegevuseks, eetilise ja esteetilise kasvatuse vahendiks jne. Sportimise motivatsiooni käsitlevates uuringutes tuleb eneseteostuslik aspekt alati esile ja see on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud
" "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." "Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda." "Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama. " "Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda. " A. de Saint-Exupéry "Haridus on see, mida enamik saab, paljud annavad edasi ja vähesed omavad." K. Kraus "Kui sul pole aega asju õigesti teha, peab sul olema aega neid asju uuesti teha. " "Häbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed." F. Kafka "Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolest, et geniaalsusel on piirid." "Kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusi ei avasta." A. Gide "Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta." Bias "Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik." Seneca "Edu puhul on kõige raskem asi see, et Sa pead jätkuvalt olema edukas. Edu pole kunagi lõplik." Winston Churchill
inimest? Arvan, et just tänu põhiseadusele on inimeste vabadused üldse säilinud. Põhiseadus seab piirid, mis takistavad vabaduse piiramist. Põhiseaduse järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused. Samuti on tänapäeval probleemiks riigikogu kui rahva esinduskogu roll vähenemas. Mis tähendab seda, et rahvas võtab oma esindajate kaudu üha vähem osa avaliku võimu teostamisest. Kuid arvan, et see kõik on tulenenud inimeste enda laiskusest või siis vähesest huvist riigikorra vastu. Kuna tegelikult oleme me võimule lähemal kui kunagi varem. Meil on võimalus ise valida oma esindajad. Ja kui me seda võimalust ei kasuta, on paratamatu see, et suurema võimu omab Vabariigi Valitsus. Inimesed peaksid põhiseadusest kinni pidama ja täitma oma kodanikukohust, et me saaksime ka aastate pärast väita, et Põhiseadus on Eestit hästi teeninud. Keit Kallas
taunitavaks. Mõnes mõttes on see muidugi ikka ja alati nii olnud, et tahtlik aeglus on taunitav ja see asetatakse ühele pulgale laisklemisega. See on arusaadav ja kooskõlas isegi mitte lääne ühiskonna moraali, vaid igasuguse ühiselu nõuetega selleks et see toimiks, ei tohi keegi teiste seljas liugu lasta ja peab teiste heaks teinekord ka oma loomuomasest aeglusest, saati veel laiskusest, võitu saama. Kuid tänapäeval kiputakse laps välja viskama koos pesuveega, sest laiskuse ja sihitu uimerdamise kõrval on ometi olemas ka teistsugust aeglust: süvenemisaeglust, settida laskmise aeglust või näiteks kirjanduslikku aeglust, mida on kunagi maininud hea kolleeg Jan Kaus. Ta läks isegi nii kaugele, et nimetas tänapäeva kiirusest pakataval ajastul kirjandust ruumiks, kus kehtib teistsugune aeg
Siis läksid sõdurid Franz Kemmerichti külastama, kes oli suremas. Müller märkas tema ilusaid saapaid ja tahtis neid omale saada. Õhtul Franz suri ja Paul mõtles, mis kirja ta tema vanematele kirjutab. Müller saigi soovitud saapad. Meeste sekka saadeti veel noorsõdureid, nad pidid kõik ööbima vabrikus. Kat leidis ka toitu. Tjaden ja HimmelstoB läksid omavahel raksu. Tjadenil oli üks haigus- ta oli voodimärgaja. HimmelstoB arvas, et see voodi märgamine tuleb laiskusest ja proovis aidata Tjadenil sellest üle saada, tegelikult tegi ta asja veel hullemaks. Hiljem sai HimmelstoB reameeste käest ,,anonüümselt" peksa. Järgmisel päeval saadeti mehed kaevikut kaevama, kus aga läks sõjaks ja tapeti palju hobuseid. Paul peitis end koos teistega mürsulehtriss. Nad tõmbasid gaasirünnaku tõttu maskid pähe. Mingisugusele nekrutile lendab mürsk käe peale ja mehed tahtsid ta elule lõpu teha. Viimaks otsustati ikkagi mees kanderaamiga ära viia.
Lisaks sellele võib peremees õhtul töölt koju sõita, hakates ütlema oma tellimuse edasi saunale, lähitulevikus ka praeahjule ja kohvimasinale ning koju jõudes on kõik tema jaoks valmis, nagu sai soovitud. YOGA leiutajad, Yoga OÜ asutajad Priit Vimberg ja Raivo Raestik on oma geniaalse idee kohta öelnud, et see sai alguse laiskusest. Nende tulevikumaja teeb palju tööd inimese eest ise ära. Miks YOGA IB? YOGA IB (YOGA Intelligent Building System) · Säästab energiat igalpool ja nii palju kui võimalik! · Suurendab mugavust, ohutust ja turvalisust! · Suurendab energia teadlikkust! YOGA IB on hoone haldamise süsteem, mis ... · annab teile täieliku kontrolli oma ruumides kus iganes nad on
pingetest ja pühenduda endale. · Katseta mõlemaid variante ja vali sobivam. · Varieeri oma kehalisi tegevusi vältimaks rutiini ja tüdimust. · Jälgi oma edu. Tee märkmeid iga treeningu kohta oma päevaplaanidesse või kalendrisse ja vaata tagasi iga paari nädal tagant, et veenduda oma tubliduses. · Räägi oma sõpradele ja perele oma eesmärkidest ja soovidest. Nende toetus võib aidata teinekord üle saada pealetulevast laiskusest. · Tee endale ülesandeks täita oma kehalise aktiivsuse plaani vähemalt 8 nädala jooksul. Selle ajaga tunned, kuidas Su keha muutub tänulikuks ja ei taha enam katkestada aktiivset eluviisi. 7
selle inimesega silmside, sest sealt justkui peegeldaks tuge ning head energiat. Minu lootus oleks, et inimesed õpiks kõikjal maailmas rohkem andestama ja seeläbi muudaks maakera paremaks kohaks. Võib tekkida küsimus, et mis hoiab meid kõiki kinni vanades harjumustes ega lase proovida midagi uut ja põnevat. Nendeks teguriteks on kartus, laiskus ning mugavuse tunne juba praegusest elust. Mina aga räägiksin natukene laiskusest. Laiskus on paljude inimeste keelepruugis kui halva tähendusega sõna. Ometi ei ole see tegelikult nii. Just laiskus on minu arvates pannud meid tegutsema, et toimuks tehnika areng. On spekuleeritud, millal robotid hakkavad täielikult inimeste eest tööle tehastes ja toomissektoris. See aeg pole sugugi kauges tulevikus, nagu võib enesele ettekujutada. Robotite arengu tagamaid uurides võib jällegi järeldada, et just mugavus
126. Kui hakkad mõtlema sulle antud käsu üle, oled halb käsutäitja 127. Kui inimene ei tule toime väikeste asjadega, hakkab ta end vägistama suurte mõtetega 128. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad 129. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta 130. Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha 131. Laisad inimesed on meeldivad: ei viitsi kaaslasi tülitada 132. Käsku täidetakse ka laiskusest: ei viitsita vastu hakata 133. Ära tee ülekohut teisele, see võib rikkuda su tuju 134. Me püüame igati äratada kaasinimeste tähelepanu - kui mitte muudmoodi, siis neile haiget tehes 135. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja 136. Ka tegemata tegu võib teha muret 137. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse 138. Usk toob pimedusse valguse, kuid teeb nägijast pimeda 139. Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikkagi läheb
jalgsimatk Riiast Tartusse. Kui Kristjan Jaak kõndis seda teed 200 aastat tagasi keerulise elukäigu ja raske majandusliku olukorra tõttu, siis meie kõnnime, et päästa kultuurirahvas krohvitud konverentsisaalidest ning näidata, et kirjanik ei peatu majanduse või keerulisuse ees. http://www.ekl.ee/peterson/ Üks antud ürituse üks korraldajatest. Tegemist oli ettevõtmistega, kus erinevad kirjanikud rändasid umbes 200 km kahe nädala jooksul. Paljud tegid aja puudusest või laiskusest kaasa ainult osa matkast, kuid kindlasti oli see väga lõbus ja üllas üritus. 10 Andra Teede Kui kriitik Ta on nii mõnegi kirjanduskriitilise artiki kirjutanud. Neist viimane (autorile teadaolevatel andmetel) lahkas vene eestlase Igor Kotjuh'i teost "Teises keeles" . A.Teede viskab pilgu venelaste ja
Kat on eriline inimene (eraelus kingsepp), kuna suudab ka kõige raskemates olukordades vajalikku hankida, olgu see siis toit või õled magamiseks. Nad arutlevad sõjaväekorralduse mõttetuse üle, kuna võimu saades muutuvad paljud tundmatuseni ja tahavad ainult oma võimu alluvate üle näidata. Parimaks näiteks peavad nad Himmelstos-i. T tuleb ja teatab, et HI tuleb rindele. T vihkab HI kõige rohkem, kuna T oli voodimärgaja ja HI teda sellest "laiskusest" ümber kasvatada üritas. Selleks pani ta teise voodimärgaja temaga samasse kahekorruselisse narisse magama (üks päev magas üks üleva, teine päev teine). Kättemaksuks ründavad nad HI-d siis, kui ta baarist tuleb ja peksavad teda. IV Rühm saadeti kaevikuid kaevama. M on õnnelik, kuna tal on uued saapad jalas. P kuuleb ühest majast mööda sõites hanede kaagutamist ja nad otsustavad K-ga tagasi tulles neist praadi teha Rinne on väga rahutu ja noored nekrutid on närvilised
Vaimsed võimed võivad olla ka keskmisest madalamad ning laps peaks õppima lihtsustatud õppekava alusel. Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib aga olla eakohasest kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte laspe laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. (Roomeldi jt 2003:16) 2. Kõne ja keele areng Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Aeglane areng välejndub selles, et laps ei oska end eakohasel tasemel sõnaliselt välejdada või puudub kõne täiesti. Laps ei omanda õigeaegselt mõningaid või ka paljusid häälikuid. Lapse kõne arengu pärast tasub muret tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna
pinnapealsus kaob ning määratakse ära tegevuse kvaliteet ja tulemuslikkus. (Kidron 2008, 65) Mõelge tähelepanust kui väravast, mis laseb informatsioonil mällu siseneda. Mida hoolsamini kuulata ja mõelda, seda kiirem on ka õppimisprotsess. Keskendumisel toimub käsikäes olulisele osutatava tähelepanuga ebaolulise ignoreerimine. Näiteks tuleb ingoreerida ja unustada oma laokil meel, mis tuleneb vaimsest laiskusest,motivatsioonipuudusest, hajevil tähelepanust jne. Tänu ebaoluliste asjade ingoreermisele võib tähelepanu segamatult pöörduda kõige olulisemale. (Loeser 1980, 59) Pole ju võimalik õppida, kuid teid selle juures pidevalt häiritakse. Klassikaline näide sellele oleks teleka vaatamine ja samal ajal õppimine. Fraas ''Kui inimene oskab teha igat asja natukene, siis tegelikult ei oska ta mitte midagi'' peab paika õppides ja samal ajal telekat vaadates on mõlemad tegevused poolikud.
Võib oletada, et madalama töömäluga patsientide paranemisenäitajad terapeutilise harjutuse kaudu võivad olla madalamad, kui normaalse töömäluga patsientidel. Küsimused autoritele: 1. Kuidas põhjendate seda, et töömälu ei ole lapse elu mõjutavate välisteguritega seotud, kui näiteks tähelepanu on? 2. Kas võib väita, et enamus laste halvad õppetulemused on põhjustatud just madalamast töömälust mitte hooletusest ja laiskusest? 3. Millised on efektiivsed viisid, kuidas töömälu matemaatikaülesannete lahendamisel suurem oleks? 10 Kasutatud materjalid Alloway, T., Elliott, J. (2009). The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory. Child Development. Vol. 80, No. 2: 606-621. Empson, J., McHale, S., Scope, A. (2010). Executive function in children with high
tunniks. · Kindlasti tuleb kontrollida ülesannete täitmist. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). Hüperaktiivsusest tulenevate iseärasuste tõttu ei suuda lapsed tihti oma häid vaimseid võimed piisavalt kasutada. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul üliaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest (Roomeldi jt 2003: 16, 17). Spetsiifilised õpiraskused võivad kaasneda hüperaktiivsusega, kuid ei pruugi. Sellekohased uurimused näitavad et enamusel on siiski spetsiifilised õpiraskused ja aktiivus- ja tähelepanuhäire. Näiteks, Halperin, Gittelman, Klein ja Ruddell (1984) leidsid, et 9 % lastest omavad spetsiifilisi õpiraskusi. Silver (1980) leidis, et antud probleem ilmneb 92 % lastest
Konfliktiteoreetikute seisukoha kohta võib välja tuua selle, et peab paika asjaolu, et vastupidiselt alamklassi suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege. Selline situatsioon esineb kui Evani ema suudab oma lapsest välja kasvatada üliõpilase kuid kui Evan tagasi lapsepõlvelinna naaseb on näha, et Kayleighi saatus pole nii roosiline olnud. See on tingitud Millerite pereisa hoolimatusest laste hariduse vastu ning laiskusest mitte tööl käia ning oma lastele paremat tulevikku pakkuda. See omakorda väljendub Kayleighi töökohas kohalikus toitlustusasutuses ning alaväärsuskompleksi olemuses. KOKKUVÕTE Film iseenesest inimühiskonna seisukohast midagi uut ja seniteadmatut ei pakkunud. Kuid materjalidest õppisin nii mõndagi, üldjoontes muidugi seda, et kõike saab vaadelda mitmete erinevate nurkade alt, et elukeskkond on kompleksne ja keeruline
,,Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolsest, et geniaalsusel on piirid ,, ,,Kui sul pole aega asju õigesti teha, siis peab sul olema aega neid uuesti teha " ,,Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik" (Seneca) ,,Kes tahab puuduseta sõpra, see jääb sõpradeta" (Bias) ,,Kui puudub julgus rannik silmist kaotada, siis uusi maailmajagusid ei avasta" (Gilde) ,,Läbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed" (Kafka) ,,Haridus on see, mida enamik saab, paljud edasi annavad ja vähesed omavad" (Kraus) ,,Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kuid vähesed neist mäletavad seda "(Exupery) ,,Võimalus ei oota, et sa uksele koputaksid. Uks tuleb maha murda " "Elu on võimalik ainult tänu meie puudulikule kujutlusvõimele ja tänu meie lünklikule mälule."E.M.Cioran "Lagunemise lühikursus" It's nice to be important but it's more important to be nice
Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Võimalus jääda mugavustsooni ning mitte ette võtta midagi, mida ei oska Energia kokkuhoid annab palju aega mõelda Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Fokusseerimine ainult ühele ja ,,õigele" tegevusele Energia kokkuhoid Teadlikkuse kasv, et mõni tegevus ei ole vajalik Teadlikkuse kasv, et mõni tegevus ei ole vajalik Energia kokkuhoid Energia kokkuhoid Kuidas saada võitu laiskusest? Millest enamasti tekib teie arvates laiskus? Teha midagi meelepärast Kõrge teadlikkus endast ja oma soovidest Motiveerida end millegagi Huvi puudumine tegevuse vastu Motiveerida end millegagi Huvi puudumine tegevuse vastu Motiveerida end millegagi Huvi puudumine tegevuse vastu Teha midagi meelepärast Vähene teadlikkus tegemist vajaminevast tegevusest Motiveerida end millegagi Väärtushinnangute puudumine
0,5 p 56 Üks viis on hoolsalt töötada ja teenida nii raha, Kuid külarahvas, nähes mehe varanduselasu, 3. Poleks uskunud, et uus gripiravim nii (efektiivselt) _____________________________ mõjub. 0,5 p 57 kuid puhtast laiskusest ta mattis selle mõtte maha. ei andnud uudistamisega talle enam asu, Ta võimalikult kergelt saadud jõukust taga jahtis 4
ilmumise aastat (vt Näide). Näide: „Eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest.” (Pajusaar, 2011). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis nime pole vaja korrata (vt Näide). Näide: Pajusaar (2011) arvab, et eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest. Tsitaadi viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel (vt Näide). Näide: „Häbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed” (Franz Kafka) Refereeringu puhul on vajalik viitamine allikale või autorile (vt Näide). Näide: Pajusaare (2011) arvates on tänased eesti keele kasutajad need, kes selle tuleviku määramisel rolli mängivad. 17 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE Retsensendi ülesanne on uurimistööle hinnangu andmine pärast selle lõplikku valmimist
õppekava alusel, mida rakendatakse erinevates koolitüüpides (tasandusklassid, abikoolid, kõnekoolid). Hüperaktiivse lapse vaimsete võimete areng võib olla ka kiirem ning võimed ise eakohase taseme ülemisel piiril. Spetsiifilisi õpiraskusi lugemises, õigekirjas või matemaatikas on ligikaudu kolmandikul hüperaktiivsetest lastest. Sellised õpiraskused tulenevad aju arengu iseärasustest, mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. Aju need osad, mis võimaldavad lugemise, kirjutamise või matemaatika omandamist, pole veel eakohasel tasemel küpsenud või on pärilikult iseäralikud, seetõttu tekivad raskused juba algklassides ja nõuavad suuremat pingutust, abi ning ajakulu. Lugemise- ja kirjutamisehäirest aitab jagu saada logopeed koostöös lapsevanema ja õpetajaga. 3.2 Kõne ja keele areng
igasuguse huvi. *Kes tahab puudusteta sõpra, see jääb sõpradeta...(Bias) *Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha,vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus...(Demokritus) *Tee rahast endale Jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat...(H.Fielding) *Sõbra ustavus on vajalik ka õnnes, õnnetuses on see aga täiesti hädavajalik...(Seneca) *Kui puudub julgus rannik silmist kaotada,siis uusi maailmajagusid ei avasta...(A.Gide) *Läbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud pahed...(F.Kafka) *Geniaalsus ja rumalus erinevad selle poolest, et geniaalsusel on piirid...(Tundmatu) *Kui sul pole aega asju õigesti teha,peab sul olema aega neid uuesti teha...(Tundmatu) *Haridus on see, mida enamik saab,paljud edasi annavad ja vähesed omavad...(K.Kraus) *Kõik suured inimesed on alguses olnud lapsed, kui vähesed neist mäletavad seda...(A.de Saint Exupery) *Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama...(Palutus)
· 16. oktoober 1793 - Hukkamine saab teoks Revolutsiooniväljakul, tänapäevase nime järgi place de la Concorde. · Hetk pärast pea mahalöömist hüüab rahvas: ``Elagu vabariik!'' Surnukaebus · Marie-Antoinette'i surnukeha matmisega ei kiirustata, enne oodatakse giljotiinilt uusi varusid, et 60 inimkeha korraga ühte auku visata. · Viini õukonnas annab keiser Franz käsu rangeks leinaks, kuigi ta polnud laiskusest kuninganna päästmiseks kirjagi kirjutanud. · Fersen tunneb, et suudab elada vaid oma leina nimel, mõeldes ainult Marie-Antoinette'ile. Fersenist saab pärast kallima surma ebasõbralik ja karm mees. · Fersen it jääb piinama kuupäev 20. juuni. Mitte kunagi ei suutnud ta endale andestada, et ta Varennes'i põgenemise päeval oli Louis XVI käsule järele andnud ja kuninganna ohus üksi jätnud. Saatuse tahtel saab 20.juuni Ferseni surma päevaks.
annaabi.ee 
