Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana maja kahjustused/põhjused (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas parandada?

Lõik failist

Iseseisev töö
Tartu KHK
Avinurme keskkooli söökla
osa
Ajaga tekkinud vead ja
põhjused.
Valisin hooneks Avinurme keskkooli söökla osa, mis on veel
renoveerimata. Hoone asub aadressil Avinurme, Võidu 12.
Arvan, et hoone on ehitatud 18 saj. lõpus või 19. esimeses pooles.
Iseenesest tundus olevat suhteliselt klassitsistlikus stiilis olevat
mõningate barokiliste kaunistustega N: akna põsed, hone nurgad.
Suuremaid ja tõsisemaid kahjustusi hoonel eriti palju märgata ei
olnud, kuid mõned kahjustused ja ilmselged põhjused siiski.
Nüüd Kõigest järjekorras:
Avinurme keskkooli söökla osa põhjast lõunasse:
Üldmulje oli täitsa kena ja korralik.
Omal ajal koolina kasutatud soliidne hoone.
Idast läände. Tehtud mõned parandused tsemendiga ja müüritud 1
aken kinni ning lõigatud veel 2 tk julmalt vana stiili matkimata
juurde.
Ja lõunast põhja.
1.
2.
Nüüd siis mõned pildid vigadest, kahjustustest, laiskusest ja
parandustest:
Akna laud on kaduma läinud ja kivid selle all vaikselt kannatavad.
Akna laud pole kive enda all kaitsnud või on kaduma läinud ja uus
pandud. Igastahes on mõned parandused tsemendiga tehtud.
Mõned kurjemad kahjustused. Tingutud siis katkisest vihmaveetorust.
Vesi jookseb mööda seina alla ja lõhub nii seina kui ka vundamendi
maapealset osa, millest on lausa kivi välja kukkund.
Selline probleem valitses igas teises nurgas ja igal pool, kust oli
vihmaveetoru / aknaplekk kadunud olid ka kohe selgesti kahjustused
näha.
Ja lõpetuseks üks pilt, et näidata kuidas loodus inimese loomingut armastab .
Maja nähtavad probleemid tulenesid kõik sellest, et seina vee eest
Vana maja kahjustused põhjused #1 Vana maja kahjustused põhjused #2 Vana maja kahjustused põhjused #3 Vana maja kahjustused põhjused #4 Vana maja kahjustused põhjused #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keisi Õppematerjali autor
piltidega valmis referaat. Avinurme keskkooli söökla. 5lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

Hooned
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2.2 Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 16 2.2.3 Põrandate tehniline seisund ja kahjustused 17 2.3 Välisseinad 20 2.3.1 Välisseinte tarindus 20 2.3.2 Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 21 2.3.3 Niiskuse tõus palkseinas 25 2

Ehitiste renoveerimine
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

4 tunni möödudes tasandamisest Ruumi ja aluspinna temperatuur +18...20°C Segamisvahekord: u. 3 L vett/20 kg kott Kulu: 1 mm/m² pulbrit kaalub u. 1,7 kg (u. 12 L/kott) Tööaeg: 30-45 min Kõndmiskuiv u. 4 h, pindamiskuiv 1-5 ööpäeva Pakkimisviis 20 kg kott Ladustamine: suletud koti säilivusaeg kuivas ruumis 1 aasta 2. Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks (nt puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne). Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu. WEBER.VETONIT RFF Kiiresti kivistuv, suure nakketugevuse ja elastsusega plaatimissegu, mis sobib plaatide paigaldamiseks nii tavaoludes kui ka probleemsete aluspindade korral: vana keraamiline plaan, PVC, värv, klaas, metall, puit jne. Sobib ka köetavate pindade (ahjud, pliidid, kaminad)

Ehitus
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

3. Ehitustööde kvaliteet (tööde teostamine ehitusplatsil, järelevalve) 4. sisekliima ja keskkond (sõltub palju kasutusotstarbest ventilatsioonist ja küttesüsteemist) 5. Väliskliima ja ­keskkond ( makro tasand: ehitise asukoht, kesktasand: ehitise paiknemine krundil, tema lähiümbrus ja ilmakaared, mikrotasand: ehitise detailid. 6. kasutustingimused (hoone sihtotstarbe, sihtotstarbe kohane kasutus) 7. hooldustingimused (kv hooldus) Kasutusea lõppemise põhjused 1. majanduslikud põhjendused (kasutuskulud, korrashoiu kulud, energiakulud) 2. funktsionaalsed põhjendused (otstarbetus, sihtotstarve muutus) 3. Ehitise eluohtlikuks muutumine või ­ tervisele ohtlikuks muutumine ( konstruktiivne olukord, sobimatu sisekliima). 4. Esteetilise, juriidilised põhjused (esteetiline sobimatus, vastuvõetamatu välimus, liiga suur ehitusmaht) 5. Tehnoloogilised põhjused (toimivus, kasutusmugavus)

Hoonete konstruktsioonid
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem, kus postide samm ei ole üle 4 m ja minimaalne ristlõige alla 10 x 15 cm, peatalade ristlõikeks sobib tavaliselt 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid ei või olla ristlõikega vähem kui 10 x 10 cm, eraldiseisvad tellispostid 38 x 38 cm (ilma armatuurita). Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Seinte diagonaalsidemed võib asendada ka diagonaallaudisega. Kui tahetakse katusealust korrust maksimaalselt kasutada, siis projekteeritakse välissein laetalade pealispinnast 60 ... 80 cm kõrgemale. Sel juhul tuleb räästasõlm jäigastada diagonaalsete jäikustugedega (nivendi toed) sammuga 2 ... 2,5 m, mis võivad asetseda põikvaheseinte sees. Koostas: Meeli Kams 13 Hoone osad EPMÜ

Ehitus
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920.  1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2

Ehitusfüüsika
thumbnail
102
docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.

Ehitus




Meedia

Kommentaarid (2)

miguelcordona profiilipilt
miguelcordona: natuke vähe oli kahjustuste kohta infot,aga üldiselt aitas küll.
10:10 26-02-2011
RoyalKM profiilipilt
RoyalKM: Natuke pealiskaudne, kuid sellegipoolest kasulik.
18:04 03-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun