Energia tootmine (0)

Energia tootmine
Hüdroenergia
· Hüdroenergia on mehaanilise
energia liik, mis vabaneb vee vabal
langemisel Maa raskusjõu mõjul.
· Hüdroelektrijaama energiaallikaks
on liikuv vesi.
· Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri-
jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga
ülespaisutatud vesi paneb langedes
pöörlema hüdroturbiinid koos elektri-
generaatoritega
· Ehitamine on aeganõudev ja kulukas
Päikeseenergia
· Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast .
· Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes
1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile.
· Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus
sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu
keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne.
· Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste
energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate
energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate
vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab.
Soojusenergia
· Soojusenergia on aine molekulide
korrapäratus liikumises ja
omavahelistes põrkumistes kätketud
energia.
· Soojuselektrijaam muundab
soojusenergiat elektrienergiaks.
· Soojusenergia kas saadakse loodusest,
toodetakse elektrijaamas endas või on
mõne muu tehnoloogilise protsessi
kõrvalsaadus.
Geotermaalenergia
· Geotermaalenergia on maapõues
peamiselt radioaktiivsete elementide
lagunemisel tekkiv soojusenergia.
· Seda energiat kasutatakse kas
otse soojusenergiana või muutes
seda elektrienergiaks.
· See on kasutatav kohtades, kus
kõrge temperatuuriga nn. termaalvesi
asub maapinnale lähedal, mis teeks
selle energia kasutamise tasuvaks.
tasuvaks
Tuumaenergia
· Elektrienergia, mida saadakse tänu tuuma-
reaktsioonidele tuumaelektrijaamades.
· Tuumaelektrijaamas saadakse elektrienergiat
aatomituuma lõhustumisest.
· Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27.
juunil 1954 NSV Liidus.
· Ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi
saastada õhku.
· Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed,
Kõigile elusorganismidele väga ohtlikud.
Tsornobõli tuumaelektrijaam
· Tsornobõli tuumaelektrijaam
asus Ukrainas Kiievi oblastis
Tsornobõli rajoonis.
· Aastal 1986 töötas 4 plokki,
igaüks võimsusega 1000 MW,
ehitati 5. ja 6. plokki.
· 26. aprillil 1986 leidis jaama 4.
energiaplokis aset Tsornobõli
katastroof.
Tuuleenergia
· Tuuleenergia on mehaanilise energia
liik, mis vabaneb õhu liikumisel.
· Tuulepark on elektrijaam,
milles elektrienergiat toodetakse
mitme elektrituuliku abil.
· Tuul kujutab endast liikuvat
õhku ja tuuleturbiin muundab
osa õhu kineetilisest energiast
(tuuleenergiast) elektriks.
Loodete energia
· Loodete energia on mehaanilise
energia liik, mis vabaneb mere taseme
muutumisel tõusu ja mõõna ajal.
· Esimene loodeteelektrijaam, mis
töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud
26. Septembris 1966. Prantsusmaal.
· Loodete energia on üsna odav, aga
selle kasutamine pidevaks
elektrienergia saamiseks on võimatu
loodete perioodilisuse tõttu .
Laineenergia
· Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb
mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel.
· Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt
pindalalt.
· Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga
ebaühtlane.
· Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate
väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös
elektriakumulaatoritega.
Biomassienergia
· Bioenergia on biomassi või biomassi-
saaduste põletamisel saadud energia.
· Biomass koosneb kõikvõimalikust
bioloogilisest materjalist ­ puidust, sõnnikust,
põllumajandusjäätmetest, selle saaduste hulka
kuuluvad taimsed õlid, etanool ja anaeroobse
lagunemise tulemusena tekkinud gaas.
· Kõige tavalisem on biomassi põletamine
vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi
saab kasutada ka kütusena elektrienergia
tootmisel turbiinide abil.
Elektrijaamades kasutatavad
energialiigid
· Mehaaniline energia
· Keemilise sideme energia
· Tuumaenergia
· Soojusenergia
Elektrijaamades kasutatavad
energiaallikad
· Fossiilne kütus
Naftaproduktid, maagaas, põlevkivi jne
· Taastuvenergia
Geotermiline-, hüdroenergia jne
· Tuumaenergia
Tuuma seoseenergia
· Muu
Vesinikkütus kütuseelementides
Kasvuhoonegaasid
· Suurimaks inimese tekitatud CO2 saaste allikaks on
elektritootmine - peamiselt kivisöel töötavad
elektrijaamad. Kivisüsi põledes tekib temast 70% rohkem
CO2 ühetoodetud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi
puhul. Kogu maailmas annab energiatootmine 37%
inimese tekitatud CO2 saastest ja Euroopas 39%..
· Maailma riikide allkirjastatud Kyoto leppe põhjal peab
Euroopa vähendama 2012. aastaks CO2 heitmeid 8% 1990.
aasta tasemega võrreldes. Praegusel hetkel paraku Euroopa
CO2 emisioon kasvab, mitte ei kahane.
Energeetika ajalugu Eestis
· Esmakordselt mainitakse kirjalikult
vesiveskeid XIII sajandi algul,
tuuleveskeid aga 1341. aastal.
· Aurujõud jõudis Eestisse möödunud
sajandi esimesel poolel.
· Esimeseks tööstuslikuks
elektrijaamaks võib pidada siiski
1893.a tööd alustanud Kunda
tsemenditehase kahte generaatorit
koguvõimsusega ca 200 kW.
Energeetika tulevikust
· Seoses traditsiooniliste fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi,
pruunsüsi, maagaas) varude lõppemisega maailmas
lähemate aastakümnete jooksul on tulevikus vaja neile leida
asenduskütuseid.
· Nendeks võivad olla põlevkivi ja asfalt (looduslik
bituumen), mille varud on mitmetes maades suured.
· Põlevkivi- ja asfaldivarud on ikkagi piiratud ja seepärast on
tähelepanu suunatud termotuumareaktsiooni juhitavaks
muutmisele.
· Tuuleenergia ja päikesekiirgusenergia tulevad kõne alla aga
siiski muu kütuse kokkuhoiu mõttes.
Kasutatud materjal:
· http://www.rohelineenergia.ee/html/?id=10361
· http://www.energia.ee/index.php?id=56
· http://et.wikipedia.org/wiki/Energeetika