ka enne uue perekonnaseaduse jõustumist (jõustumine 01.07.2010) sõlmitud abielude puhul, alates uue perekonnaseaduse jõustumisest, kui enne uue perekonnaseaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Ühisvara Ühisvara tekib, kui abikaasade varalistele suhetele kohaldub varaühisuse varasuhe. Ühisvaraks on varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Abielus olevad isikud ei saa enam abielu kestel, muutmata varasuhte liiki, ühisvara jagada.
a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a
Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid ühisvarasse kuuluvaid esemeid käsutada. Seadus ei võimalda varasuhte kestel ühisvara täielikku või osalist jagamist. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara. Abielu lahutades jagatakse ühisvara pooleks. Varaühisus lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse muu abieluvarasuhe, abielu lahutatakse, üks abikaasa sureb või tulenevalt PKS § 35 kohtu kaudu. Varaühisuse lõppedes jagatakse abikaasade ühisvara kas kokkuleppel või kohtus.
abieluvaraleping, kus on kirjalikult näha milline vara kellele kuulub. Tänu abieluvaralepingule, saab ära hoida palju inetuid juhtumeid. Seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud, määratakse kindlaks abikasade varalised õigused. Abieluvaralepinguga saavad abikaasad omavahel kindlaks määrata abikaasade vastastikused varalised õigused ja kohutused. Kui abikaasaad pole sõlminud abieluvaralepingut võib nende vara jagada ühis- või lahusvaraks. Abieluvaralepinguga saab kindlaks määrata järgneva: milline on abikaasade vara enne abiellumist ja millist vara saab nimetada ühisvaraks; et milline on abielu jooksul olev lahusvara või ühisvara; kuidas abikaasade ühisvara jagada või kasutada; abikaasade vastastikused ülalpidamise kohustused, seda ka peale abielu lahutamist; abikaasade muud vastastikused varalised kohustused ja õigused. Abieluvaralepingu sõlmimine ja lõpetamine.
3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet? Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse, aga lahusvara on see, kui kummalgi on oma vara. 7. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi? Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. 8
Mõlemad osapooled peavad tagama igapäevaste vajadusteks vajaliku raha ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. Mõlema osapoole kokkuleppel võidakse teatud esemeid kaasomandisse. Abieluvaraleping on nii-öelda tehing, mis sõlmitakse isiklikult ning kehtib ainult notariaalsel kinnitusel. Võimalik on algselt valitud varasuhe muuta teiseks. Kui sõlmitakse varaühisus, siis võib anda ühisvaraga tegelemise õigus ühele osapoolele ning tünnistada ühis- või lahusvaraks üksikuid esemeid. Vara juurdekasvu võrdselt jagamise korral, on võimalik määrata põhivara ulatus ning arvestust, ja ette näha, et perekonna ühise kodu ühise käsutamise nõue ei kehti. Varalahususe sõlmimise korral ei ole võimalik kummalgi osapoolel erisusi luua.
6. Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. 7. Abieluakt on dokument, mille koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmitakse ja millele allakirjutamise momendist on abielu tekkinud. 8. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. 9. Abieluvaralepin määrab kindlaks: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada; · abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; · abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10
6. Abieluakt on dokument, kuhu abiellujad peavad alla kirjutama. See tunnistab mehe ja naise abielu ning selle koostab perekonnaseisuasutus, kus abielu sõlmiti. 7. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses ühis- ja lahusvara reguleerivatest sätetest, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Abieluvaraleping sätestab: o milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks o milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara. o kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. o kuidas abikaasade ühisvara jagada. o abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel. o abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 9
Abielu varasuhted Abielus eksisteerivad kahte tüüpi varasuhteid: 1)ühisvara vara, mis on soetatud abielu kestel või mis on selleks selleks saanud abieluvaralepinguga. Ühisvara kuulub abikaasade ühisomandisse. 2)lahusvara vara, mis on omandatud ennem abielu sõlmimist või abielu ajal saadud vara nagu kinge, pärand, isikuga seotud hüvitised( kindlustus hüvitis), omandi reformi käigus saadud vara (va erastamine), abikaasade isiklikud esemed. Lahusvaraks loetakse ka seda vara, mis on nimetatud abielu vara lepingus olenemata sõlmimise ajast. Abieluvaraleping Abieluvaraleping sõlmitakse, kas enne või abielu kestel. Abieluvaralepinguga määratakse ühis- või lahusvara. Abieluvaraleping sõlmitakse alati notariaalselt. Abieluvaralepingu sõlmimine on vabatahtlik. Ühisvara hulku kuulub nii vara kui kohustus. Hooldus ja üldamiskohustus Abikaasadel on abielu kestel kohustus pidada ülal oma lapsi ja abivajajat abikaasat. Abielu
Eelnevale analüüsile tuginedes võib järeldada, et Jaanusel on õigus esitada kinnistusraamatus kande parandamise nõue PKS § 28 lg 4 alusel. Ehk Annelinna korteri müügihind peab olema võrdselt jagatud. PKS § 34 lg 2 sätestab, et juhul, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda selle väärtuse hüvitamist ühisvara arvel. Praegusel juhul Mustang on Jaanuse lahusvaraks, mille ta andis Marile kasutamiseks abielu kestel kolmeks aastaks. Ei ole võimalik väita, et Jaanuse poolt Marile oma auto käsutamine oli nende ühisvara huvides. Auto kasutatakse pigem igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, nt tööle või poodi sõitmisel, seega ei saa lugeda seda ühisvara huvides kasutamiseks. Järeldus: 1. Mustang jääb Jaanuse omandisse; 2 RKTKo 2-14-18828. Tartu, 25.oktoober 2017. a 2
pettust 7.3. Abikaasade varalsied õigused ja kohustused Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara) Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut
ksutada. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse hisvara valdamise vi kasutamise le kohus abikaasa nudel. Seega kui ks abikaasa teeb tehingu abikaasade hisomandis oleva vallaasja vrandamiseks, eeldatakse ka teise abikaasa nusolekut. 6.)Abieluvaraleping on leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses stestatust.Abieluvaralepinguga vidakse kindlaks mrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised igused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast lal pidama, vib taotleda,
kokkuleppeliselt, kinnisvara peab olema teada abikaasale, vallasvara korral kirjalik nõusolek. Ühisvara: abielu kestel om. vara, kasut ja käsut kokkuleppel. Lahusvara: enne abielu kuulunud vara, abielu ajal saadud kingiks, abielu ajal päritud, iskilikud tarbeesemed. Vara võib jagada ka abielu ajal. Abieluvara leping: sõlm notariaalsel teel, sõlmida saab abielu ajal ja enne, võidakse märkida: varaline seisund enne abielu, milline abielu kestel omandatud vara jääb ühis/lahusvaraks, ühisvara valdam, kasut, käsut, kuidas ühisvara jagada, võidakse fikseerida ülalpidamiskohustused. Lepingus võib muudatusi teha, lõpetamine- kokkuleppel, kohtu kaudu, kui on inimene teadmata kadunud/surnd, kui on välja kuulutatud teise inimese pankrot, kui abikaasa kahjustab vara. Ülalpidamiskohustus- üks abikaasa on kohustatud teist abikaasat ülal pidama, kui see on vajalik. Kehtib siis kui kohustatud isik on selleks võimeline. Ka peale lahutamist kehtib see kohustus kui vaj on
lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Ühisvara valitsemine Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt. Abikaasad võivad abieluvaralepinguga anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale. Ühisvara
poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara. Enne abiellumist omandatud, samuti abielu kestel kinke või pärimise teel saadud vara ning abikaasa isiklikud tarbeesemed on kummagi abikaasa lahusvara. Selgita, kuidas abieluvaraleping kaitseb osapoolte õigusi. · Abikaasad võivad omavahel teha tehinguid
Ühisvara Ühisvara on: abielu kestel abikaasade omandatud vara, samuti võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Lahusvara on: abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti on lahusvaraks abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed. Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Nad võivad teha seda kokkuleppel, vaidluse korral jagab ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa nõudel. Vabaabielus poolte ühisvara ei teki
(4) Abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. 5. Mis on abieluvaraleping? Abieluvaraleping on abikaasadevaheline kokkulepe, milles mõlemad võivad: valitud varasuhte asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega, valitud varasuhte lõpetada, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale, tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. 6. Abielu lõppemise alused ja tagajärjed. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. § 66. Abielu lõppemise aeg Abielu lõpeb: 1) abikaasa surma korral tema surma hetkel;
Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvestab ja ei lähe pooleks vara. Abieluvara leping notari juures omavahel abielus olevad isikud saavad seda endale Lubada abielulepingusse kuuluvad : Missugune vara kuulub enne abielu mõlemale misssugune vara jääb lahusvaraks, milline ühisvaraks , kuidas ühisvara kasutada ülalpidamiskohustuste määramine peal abielu lõppemist kuid need pole kohustuslikud 1 . abikaasade vastastikune ülalpidamine Kui töövõimetus oli abilelu ajal siis on võimalik alatus rahasid saada 2. vanemad ja lapsed kohustused kuni 18 aastani lapsed kes on üle 18 ja abi vajavad vanemad siis peab neid aitama Vanavanemad on samuti kohustatud oma lapsi ülal pidama Abielu kehtetuks sõlmimine : rikutud abielu sõlmimist korda
Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on
Ei saa abielluda see, kes juba on abielus Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga Teovõimetud inimesed 24. abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada Ülalpidamiskohustus Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 25. abikaasade ühis- ja lahusvara. Selle kasutamine ja jagamine Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on
1. Võib jääda kandma abielu ajal kantud nime. 2. Võtta tagasi abielu eelne perekonnanimi. 3. Võtta tagasi enne esimest abiellumist kantud perekonnanimi. · Varasuhete valik: 1. Vara ühisus: ühisvara ja lahusus. Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara. Ühisvara kasutatakse ja jagatakse kokkuleppeliselt. Ühisvara jagatakse pooleks. Lahusvara on vara, mis kuulub ainult ühele poolele(kõik asjad mida igapäeva elus oma tarbeks kasutab). Lahusvaraks on see vara, mis on saadud kingituseks või päranduseks abielu ajal. Need asjad, mis on enne abiellumist.mPärast abieluliste suhete lõppu saadud vara on lahusvara. 2. Vara lahusus. Vara lahususe puhul käitutakse nii, nagu ei olekski abielus, igaüks toimetab oma varaga ise. 3. Vara juurdekasvu tasaarvestus. Mõlemad on oma vara ainuomanikud. See vara, mis abielus olles juurde tuleb, see jagatakse võrdselt pooleks. · Abieluvara leping: Notari juures saab ainult sõlmida
abielus *Lähedased sugulased ei saa omavahel abielluda *Ühte perre lapsendatud lapsed ei saa abielluda *Ei tohi lapsendaja abielluda lapsendatuga *Teovõimetud inimesed. 22.Abieluvaraleping, sisu ja sõlmimine. Abieluvara leping on võimalik sõlmida ainult notariaalselt tõestatuna. Seda võib teha enne abiellumist või abielus olles ükskõik millisel ajal. Lepingusse kirja: *Milline enne abiellumist olnud vara jääb lahusvaraks ja milline jääb ühisvaraks *Milline abielu ajal saadud vara jääb lahusvaraks ja milline saab ühisvaraks *Kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada *Ülalpidamiskohustus. Lepingut saab kehtetuks tunnistada, kui üks abikaasadest on teadmata kadunud või hakkab halvasti kasutama 23.Abikaasade ühis- ja lahusvara, selle kasutamine ja jagamine. Abielu juures on ühisvara ja lahusvara. Ühisvara on abielu kestel soetatud vara. Lahusvara on *enne
perekonnaseaduses toodud üldreeglist. Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel, kuid igal juhul tuleb see tõestada notariaalselt. Enne abiellumist sõlmitud lepingust tekivad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused abielu sõlmimise ajast. Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: · milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; · milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; · kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; · kuidas abikaasade ühisvara jagada; · abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; · abikaasade muud vastastikkused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega . 20
7) Abielu sõlmimine Mehe ja naise vaheline seaduslik liit. Sõlmitakse kirikus ja perekonnaseisuametis. Kirikus vaja: ristitud, leeritunnistus. Perekonnaseisuametis: 1 kuu ooteaeg (30 päeva), max 3 kuud, mõlemad osapooled peavad kohal olema üheaegselt. 8) Abieluvaraleping Sõlmitakse/muudetakse kahekesi notari juures. Kehtiva abielu puhul saab sõlmida lepingu, kus on kirjas, et mis vara enne abielu kellele kuulus, mis vara jääb lahusvaraks ja mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik
käsutuse, sh. kinke alusel või pärimise teel omandatud esemed, esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Lahusvara valitsemine: abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks/ lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte. Ei kohaldata testamendi või pärimislepinguga tehtavatele
varalised õigused ja kohustused erinevalt käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud või kui leping ei hõlma abikaasade kogu vara, kohaldatakse abikaasade vara või abieluvaralepinguga hõlmamata vara suhtes käesoleva peatüki 3. jaos (ühis-ja lahusvara) sätestatut 1) Abieluvaralepinguga võidakse kindlaks määrata: 1) milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada; 4) kuidas abikaasade ühisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 10. Abieluvaralepingu sõlmimine
abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus; - sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale). Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik: - tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk); - anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos; - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses
oktoobril 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-5-09, p 8. Ühisvara jagamine, maksejõuetus, pankrotihalduri võimalused, abieluvaralepingu isiklikkuse nõue: 21.05.2014 3-2-1-38-14; 11.04.2013 3-2-1- 36-13 Enne 1. juulit 2010 kehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse järgi on nii abieluvaralepinguga kui ka ühisvara jagamise kokkuleppega võimalik saavutada see, et ühisomandis olev ese jääb ühe abikaasa ainuomandis ole vaks esemeks (lahusvaraks). 24 Abikaasad ei saa kehtiva õiguse järgi kokku leppida, et tunnistavad ühisvara jagamise lepingu kehtetuks. Iseenesest saavad abikaasad küll sõlmida PKS § 27 lg 4 järgi sellise abieluvaralepingu, millega lepivad kokku, et enne 1. juulit 2010 toimunud ühisvara jagamise käigus ühe abikaasa ainuomandisse jäänud ese tunnistatakse uuesti
abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus; - sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale). Varaühisus Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik: - tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk); - anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos; - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses
2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. · Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. · Abieluvaraleping sõlmitakse isiklikult ja kirjalikult ning notariaalselt tõestatud vormis. Leping jõustub alates selle notariaalsest tõestamisest. · Abieluvaralepingu andmed kantakse abikaasa nõudel abieluvararegistrisse. · Abieluvaralepinguga võib nt tunnistada ühisvara puhul üksikuid esemeid lahusvaraks. 8. Abielu lõppemine. Abielu lõppemise alused. Abielu lahutus. Perekonna eluase abielu lahutamise korral. Abielu lõpeb, kui: 1) abikaasa sureb: 2) abielu lahutatakse. · Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures abikaasade ÜHISE kirjaliku avalduse alusel. · Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.
Kui ei ole ka kokkulepet, et üks abikaasadest on kodus ja korraldab majapidamist) · ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel (just kui 100% on omandatud lahuvara arvel) · abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel (nt ühisvara palk, investeeritakse lahusvaraks olevasse korterisse, seda võib arvestada) 44 Lepinguline abieluvarareziim Abieluvaralepingu mõiste Leping, millega abikaasad määravad kindlaks vastastikused varalised õigused ja kohustused erinevalt seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus seadusega (PKS § 8) Selle võivad sõlmida abikaasad
17.-18. Kinnisomandi omandamine ja lõppemine; ulatus; korteriomand Põhimaterjal: Kommentaar I: § 641-66; § 119 -134. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-14-04, pöörata eelkõige tähelepanu p 10-15 (10) Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et kinnistu, mille jagamist hageja taotleb, on kostja lahusvara. Seadusel ei põhine ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlusalune kinnistu tuleb lugeda kostja lahusvaraks, sest kostja tasus kinnistu eest enne abiellumist ja oli kinnistul asuva ehitise omanik (11) Perekonnaseaduse § 7 järgi määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduses või abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Kui abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, kohaldatakse abikaasade vara suhtes perekonnaseaduse kolmanda peatüki 3. jaos sätestatut. Selle jao § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud
Teatud tähendus on perekonnaõiguses antud siiski ka abielusuhete faktilisele lõppemisele ja seda perekonnaseisuametis registreerimise momendist. Viimane toiming jäi aga vahel tegemata, näiteks abikaasade varaliste suhete kindlaksmääramise seisukohast. Nii loetakse PkS § 14 lg 2 järgi abikaasa kasvõi põhjusel, et lahutuse registreerimise eest tuli maksta riigilõivu. Kuid registreerimata jätmise lahusvaraks muuhulgas ka vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. põhjus ei ole siin oluline, oluline on see, et seaduse silmis on sellised inimesed ikka veel abielus ja järelikult ka õigustatud üksteise järel pärima. Abielu ei tohi olla ühe abikaasa surma hetkeks lahutatud.
Kaalepi võlausaldajate nõuete rahuldamist korteri suhtes, näitavad poolte soovi korteriomandi omandiõiguse üleminekuks M. Priile. Isegi kui pooltevaheline võlaõiguslik ostu-müügileping (kohustustehing) oleks näilik või teeseldud, ei muudaks see võlaõigusliku lepingu täitmiseks sõlmitud asjaõiguslepingut näilikuks ega teeselduks. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-164-05 Vastavalt PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvaraks päritud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 14 lg 1 sätestab, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuivõrd vaidlustamata asjaolude kohaselt omandas kostja H. T kõnealuse korteri
või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka 249. Mis on sugulus? Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased
abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. 381. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Seadus võimaldab abiellujatel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida kolme varasuhte liigi vahel: 1 Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaeseme kuuluvust ühisvara hulka eeldatakse. Lahusvaraks loetakse abikaasade enne abielu omandatud vara, samuti abielu kestel tasuta käsutuse alusel sealhulgas kinke alusel või pärimise teel saadud vara. Abielu lahutades jagatakse ühisvara pooleks. Vara juurdekasvu tasaarvestus - Näiteks: Matil oli abielludes 250 000 krooni ja Katil 200 000 krooni. Lahutamise ajaks oli Matil vara 150 000 krooni ja Katil 100 000 krooni võrra rohkem. Seega