2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.02. ja 13.08.) aastas võrdsetes osades.Kostja täitis lepingus ettenähtud kohustused 13.02.09, 13.08.09 ja 13.02.10. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta hageja kirjalikku kinnitust ei antud. Hageja saatis 13.09. ja 13.10. 2010 kostjale kirjalikud meeldetuletused täitmatakohustuse kohta. Kokkuvõte
16. Mille eest laenuandja tahab saada intressi? 3 tk. -laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest -laenuandja soovib hüvitust likviidsuse loovutamise eest -laenuandja soovib hüvitust laenuandmisega kaasnevate riskide eest 17. Mis on reaalne intressi määr: -laenude tegelik intressimäär -inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär õige vastus -rahaturgudel pakutav intressimäär -pangahoiuse intressimäär 18. Laenuandja soovib normaalsetes tingimustes pikaajaliselt laenult kõrgemat intressimäära: -makseriski tõttu -tururiski tõttu -inflatsiooniriski tõttu-õige vastus -hajutamisriski tõttu
Mille eest laenuandja tahab saada intressj? 3 tk. -Laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest. -Laenuandja soovib hüvitust likviidsuse loovutamise eest. -Laenuandja soovib hüvitust laenuandmisega kaasnevate riskide eest. 14. Mis on reaalne intressimäär? -laenude tegelik intressimäär -inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär õige hind -rahaturgudel pakutav intressimäär -pangahoiuse intressimäär 15. Laenuandja soovib normaalsetes tingimustes pikaajaliselt laenult kõrgemat intressimäära : -makseriski tõttu -tururiski tõttu -inflatsiooniriski tõttu- õige hind -harjutamisriski tõttu 16. Rahaliste vahendite tähtaegade teisendamisel on teisendamiskasumi aluseks : -pikaajalise laenu ja lühiajalise hoiuse intressimäärade vahe õige vastus -lühiajalise hoiuse ja rahaturu intressimäärade vahe -pikaajalise laenu ja rahaturu intressi vahe -panga baasintressimäära ja pikaajalise laenuintresside vahe 17
Kuidas saaks alandada püsikulusid? Väga oluline on teada, kui suured on sellised igakuised kulud ja võrrelda seda ettevõtte varade jääkväärtusega, et vajadusel mõnedest püsikuludest loobuda kui mingit teenust enam ei vajata. Samuti saab kulusid vähendada valides odavamaid turva, juriidilisi ja kindlustusteenuseid jne Millised on ettevõtte finantskulud ja kuidas saaks neid alandada? Kulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega. Esmajoones laenult või muult võlakohustuselt tasutud intressid. Kui ettevõtte ostab sõiduki, siis kajastatakse seda bilansis põhivarana. Kui ettevõte ostab sõiduki laenuga, siis kajastatakse seda bilansis kohustusena ning intressi osa finantskuluna. Ideaalis finantseeritakse ettevõtte
(__________) aastas vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). Intressi arvestus toimub _________________________ (kuidas - kas laenusumma tagasimaksmata osalt või kokkulepitud konstantse summana arvestusperioodil jne). Intressi arvestamine algab laenusumma Laenusaaja käsutusse üleandmise päevast ja lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel Laenuandjale. Märkus: VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Samas ei tähenda see seda, et näiteks emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen peab olema tingimata intressiga. Oluline on siinkohal poolte kokkulepe nt võidakse laenulepingus kokku leppida, et emaettevõtja poolt tütarettevõtjale antud laen on intressita. Kui pooled ei ole majandus-või kutsetegevuses antud laenu intressi osas kokkulepet sõlminud (nt pole laenulepingus intressi kohta midagi märgitud), kohaldatakse vastavalt seaduse sätteid.
muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid:
Laenusaajale Laenu Tingimused pärast Laenu pikendamist. Laenusaaja peab põhjalikult tutvuma Laenu Tingimustega. Laenusaaja annab Laenuandjale veebilehel www.smslaen.ee kinnituse, et ta on põhjalikult tutvunud Laenu Tingimustega peale Laenu pikendamist ning soovib nendel tingimustel Laenu pikendada. 3.4.6. Laenutähtpäeva pikendamiseks korraga mitmeks 15- või 30-päevaseks perioodiks, peab Laenusaaja tasuma Laenuandjale koheselt peale Laenutähtpäeva pikendamise avalduse täitmist Laenult arvestatavat laenu pikendamise tasu nii mitmekordselt, kui soovitakse Laenutähtpäeva pikendada, lähtudes Lepingu punktis 3.4.3. sätestatud tasudest. 3.4.7. Laenuandjal on õigus keelduda Laenutähtpäeva pikendamisest, ilma Laenusaajale oma otsust põhjendamata. 4. INTRESSIMÄÄRAD JA MUUD ANDMED 4.2. Intress (edaspidi nimetatud ka Intress) käesoleva Lepingu mõistes on tasu, mis katab raha kasutamise kulu, kirjade, SMS-ide ja elektrooniliste kirjade saatmise kulu, ööpäevaringse
36)Tarbijate võimalused kulutusi teha on piiratud,sest tarbijatel ei ole võimalusi kulutusi piirata. 37)Eelarve on tasakaalus,kui kulud ja tulud on võrdsed. 38)Üksikisik võib tulu saada kahte moodi:oma varalt ja muult omandilt ning tööst. 39)Palgad on näide tulu kohta ning palka saadakse tavaliselt igas kuus. 40)Tarbijate kulutused moodustavad suurima osa meie majanduse kogukuludest. 41)Vastutuskindlustus on enda autoomaniku vastutus õnnetuste eest. 42)Kui laenult võetav intress on 2% kuus,on aastane protsendimäär 24% 43)Reklaam toob tarbijatele kasu sellega,et annab infot uute toodete kohta. 44)Kõik,mida jätate oma eelarvest välja selle tasakaalus hoidmise nimel,kujutab endast allesjäävat alternatiivkulu. 45)Kui kasutate pangakontot,peaksite mõtlema selle ohutusele,tasuvusele ja likviidsusele. 46)Eesti tarbijatel on tarbijaprobleemide lahendamisel võimalik pöörduda tarbijakaitseametisse.
puudustest. Ostja peab mõistliku aja jooksul (aeg võib olla sätestatud lepingus) teavitama puudustest ja nõudma, et müüja tagaks asja lepingutingimustele vastavuse, kui ta seda ei tee või see pole võimalik on ostjal õigus lepingust taganeda tehes avalduse mõistliku aja jooksul alates teada saamisest, et puudusi ei kõrvaldata. Viivis 3-2-1-108: Krediidiasutuseks mitteolev isik ei või laenult intresse võtta (TsKMS §182). Ülemäära suurte viivise vähendamine TSKMS §194 lg 1. Igasuguste viiviste ja leppetrahvide nõudmine ei tohi kreeditorile muutuda sissetuleku allikaks ega asetada deebitori äärmiselt raskesse olukorda. Seadus ei piira intressimäära, suuruses lepivad kokku pooled v.a vastuolu heade kommetega TsÜS §66 (72% intressi nt 2a laenu eest+igakuise summa tagastamine koheselt). Tingimused lepingus
Laenulepingu mõiste. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenuintress. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva VÕS §-s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). [5] Laenuna võib kokku leppida ka muu võla. Kui isik võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema
AS YYY ja AS ZZZ on AS Simpel sidusettevõtted. 2008 2007 Tehingud seotud osapooltega Ost Müük Ost Müük AS YYY - - - 420 000 AS ZZZ - 129 000 240 000 - Arvestuslik intressikulu aktsionäri laenult -54 641 - - - Nõuded seotud osapooltele 31.12.2008 31.12.2007 Nõue AS ZZZ vastu 221 582 192 471 Dividendinõue AS YYY vastu 33 118 -
või omandamisest mitterahalise sissemakse teel; 11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? §16 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? § 17 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata.
Tulumaksuga maksustatakse üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu kõrvalkulude ja koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale. 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? Finantsvaralt saadud kasu või tulu maksustatakse tulumaksuga. Teatud tingimuste täitmisel võib finantsvaralt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust ka edasi lükata. 20
2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenu pealt maksta intressi. Nendest kahest normist tulenevalt on põhivõlgniku kohustus tasuda võlausaldajale tagasi laenusumma ning sellelt laenult ka intressimakseid. Laenulepingu p-st 3.3. tuleneb kohustus maksta intresse 1 kord kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks. 2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2 seisneb kohustuse täitmisega viivitamises. Kaasuse asjaoludest tuleneb, et põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189
Võetud laenu eest arvestatakse intressi tekkepõhiselt. Intress on ettevõtte finantskulu ja kajastatakse kasumiaruandes kirjel Finantskulud - intressikulud. Kui laenuperiood hõlmab mingit osa kahest majandusaastast, tuleb intressikulu arvestada mõlema majandusaasta kohta eraldi. Raamatupidamislausendid: Ettevõte saab lühiajalist laenu, mis laekub arvelduskontole D: Arvelduskonto K: Lühiajaline laen Laenult arvestatakse intress ja kantakse kuludesse D: Finantskulu K: Intressivõlg Laenu ja intressi tasumine arvelduskontolt D: Lühiajaline laen (laenusumma) D: Intressivõlg (arvestatud intress) K: Arvelduskonto (laenusumma + intress) Kui pangakontolt tasutakse kohe laenuintress, siis intressikohustust ei ole vaja kajastada, vaid intressikulu kajastatakse kohe perioodi finantskuludesse D: Finantskulu K: Arvelduskonto Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma
tagasi sama rahasumma või tagastab sama liiki asja samas koguses ja kvaliteedis, tulenevalt VÕS § 396 lg 1. Seega laenusaaja maksab tagasi sama summa, mis maksti talle laenuandja poolt välja. Siiski võivad pooled kokku leppida, et laenu tagastamisel peab laenusaaja maksma laenuandjale tasu laenu kasutamise eest. Tasu laenu kasutamise eest seisneb ennekõike intressi maksmises. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lisaks intressi maksmise kohustuse kokkuleppimisel võivad lepingu pooled kokku leppida, et laenu tagasimaksmisel peab laenusaaja maksma tagasi suuremas ulatuses, kui laenuandja poolt algselt välja maksti. Näiteks, kui laenuandja maksab laenusaajale välja 3000 krooni kokkuleppega, et laenusaaja maksab peale kokkulepitud tähtaja
lühiajaliste intresside kujunemist. EP rahapoliitika teostub valuutaturul, avaturuoperatsioonid pole Eesti oludes eriti otstarbekad ega vajalikud. Tagasiostuleping e repo on väärtpaberite müük tingimusel, et müüja need kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga tagasi ostab. Sisuliselt on tegemist laenuga väärtpaberite tagatisel. Repo tähtajad on väga lühiajalised, piirdudes mõne päevaga. 5 Tagasiostulepinguna vormistatud laenult maksab laenuvõtja intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena. NÄIDE! Keskpank algatab väärtpaberi ostu 5 000 000 krooni ulatuses. Tehingu kestvus 1 päev Tehingu intressimääraks 20% aastas Keskpank ostab 5 000 000 krooni eest pangalt väärtpabereid ja annab selle eest vastu raha. Järgmisel päeval peab pank keskpangalt väärtpaberid tagasi ostma, kuid nüüd juba kallimalt ehk: 5 000 000*20% 5 000 000 + = 5 002 778
7 piirangu talumise eest saadud muu tasu (edaspidi renditulu). Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega TuMS § 19 lg 3 p-s 15 nimetatud summa. (TuMS § 16 lg 1) 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud TuMS § 15 lg-s 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata
tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind. Eri hinnaga, erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamiseks tuleb järjepidevalt kasutada kas: 1) FIFI meetodit - võõrandamine sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara soetamismaksumust suurendatakse tulumaksuga maksustatud summa võrra. Investeerimisfondi osakute vahetamine. INTRESS: Maksustatakse laenult, väärtpaberilt, liisingult, hoiuselt, muult võlakohustuselt saadud intress, sh võlakohustuselt arvestatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Viivist (viivitusintressi) ei käsitata intressina. Ei maksustata lepinguriigi residendist krediidiasutuse või krediidiasutuse lepinguriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel makstavat intressi - sätet ei kohaldata kui intress 1) osaliselt või täielikult sõltub
(9) Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. LAENULEPING JA KREDIIDILEPINGUD Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (396 lg 1). Laenuintress Majandus või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (397 lg 1). Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga VÕS §s 94 sätestatud määr. Tähtajatu laenulepingu korraline ülesütlemine
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu
Turutingimused – aktsia ja võlakirjaturgudel leiavad aset lühi- ja pikaajalised muutused, mis võivad oluliselt mõjutada kapitalistruktuuri valikut. 15. Ettevõtte sisesed tingimused – kui investeeringud ei ole veel hakanud raha tootma, võib ettevõte valida võõrkapitali (muidu aktsiahind oleks madal). 22. Miks kasutatakse mõnikord projekti analüüsil NPV asemel APVd? Millal vaja APVd? ● WACC võtab arvesse ainult intressi maksukilbi projektiga võetud laenult, kuid kui esineb muid kõrvalmõjusid, siis tuleb kasutada APV-d. Võimalikud kõrvalmõjud võivad olla projektiga seotud subsideeritud finantseerimine, uue kapitali emiteerimise kulud jms. ● Kui olulised muutused toimuvad projekti eluea jooksul, siis kasuta APV-d. APV = projekti NPV kui ettevõte oleks täielikult omakapitaliga finantseeritud +/- kõrvalmõjud 23. Mille poolest erineb projektifinantseerimine tavalisest finantseerimisest?
kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress Rahasumma, mida makstakse majandus või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis).
(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping – Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress – Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping? Elurendis – Toetamisleping, millega kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta
30000 30000r 30000 Teises veerus olevate arvude summa on siis 1%6 I ' r @ S6 ' 2,25% @ 180 000 @ ' 14 175 2 Vastus: Summarne intress, mis tuleb sellelt laenult maksta, ehk laenukulu on 14175 krooni. Kui laenu tagasimaksmine toimub võrdsete perioodiliste tagasimaksetena, siis laenukulu võib leida valemist 1%n I'kr 2 kus k on laenatud summa, r intressimäär perioodi kohta ja n tagasimaksete arv. ÜLESANDED 4
rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenuintress. Majandus või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva VÕS §s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul
mis on laenuintress? Laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenu intress on intress, mida tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta. 166. Kindlustuslepingu mõiste. Mis on kindlustusjuhutum, -risk, -summa ning soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud
millest intressid moodustasid 78 40437,5-20000 = 20437,5 EURi. Järelikult teise variandi korral makstakse intressi nominaalselt 27081 - 20437,5 = 6643,5 EURi vähem. # Märkus 2.6.3. Eelnevast näitest saab teha huvitava järelduse. Nimelt, kui suurendada laenu osamakset (20 : 230) 100% 8,7% võrra, väheneb laenult tasutav nominaalne intress (6643,5 : 27081) 100% 24,5% , st märgatavalt enam. Lisaks eelnevale väheneb laenutähtaeg kolme aasta ja 7 kuu võrra. Järeldus öeldust võiks olla selline, et kui perekond Pukspuu on osav investeerija ning suudab vähemkulutatud 20 EURi investeerida selliselt, et selle aastane tootlus laenuperioodi jooksul on suurem kui laenulepingu 12% intress igakuise kapitalisatsiooniga, siis peaks ta kasutama võimalust a). Kui aga perekond Pukspuul ei ole
Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Eesti erinevate finantsasutuste intressimäärad on koondatud portaali Intress.ee Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Intress Intress 04.12.2011) · VÕS § 397. Laenuintress (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. (www.riigiteataja.ee VÕS) VÕS § 94. Intress võlasuhtes
konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele. Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks. Laenuintress: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 219. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena
eseme kasutustähtaja lõppemisel. Kasutusse andja vastutab kasutajale tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest üksnes oma tahtluse või raske hooletuse puhul. 8. Laenuleping ja krediidileping. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses või sama kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse
(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohusutb tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 224. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või 79
annaabi.ee 
