Investeeringud 300000 Muutus puhaskäibekapitalis 500 -500 1500 700 -200 Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibekapita investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu 3% ke alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte määr on 8%. Ettevõtte laenukapital ulatub kud sisendnäitajate prognoosid aastateks 2022 150000 80000 1000 umiga, puhaskäibekapitali täiendavaid asta inflatsiooni tõttu 3%.
8 riskivaba tulumäär 5% tururiskipreemia 5% Omakapitali suurus 168 SH puhaskasum (EBIT) 28 Laenukapitali suurus 280 Laenukapitali hind (laenukapital 8% Laenukapitali koguhind 302.4 Tulumaks 0% Omakapitali hind(omakapitali ku 9% OMAKAPITALI TULUSUS 16.7% KAASATUD KAPITALI TULUSUS 6% EVA -9.52 mln WACC 8.38%
Finantsanalüüs 1. Kapitali hind on seda madalam, mida kõrgem on risivaba intressimäär Jah EI 2. Finantshierarhia teooria kohaselt on finantseerimisallikate paremusjärjestus tüüpiliselt Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab: 0% 60% ei ole kindel mis 20% 80%
4 40000 20000 20000 5 20000 20000 0 NPV 36,057.52 10% FCFF 58 -16 46 30 WACC 10% Prognoosiperioodi rahavoogude nüüdisväärtus Jätkuperioodil loodavate rahavoogude väärtus prognoosiperioodi lõpuks Jätkuperioodil loodavate rahavoogude nüüdisväärtus Äritegevuse väärtus Äritegevuses mitteosalev vara Ettevõtte väärtus Laenukapital Omakapitali väärtus 19 106.35 125.00 77.62 183.97 3.00 186.97 80.00 106.97
re = (80%)x800 000 x1.04/5.25 milj + 4% = 16.7% Sama tulemuse oleksime ka saanud kui oleksime teinud arvutused ka ühe aktsia kohta b) Eelisaktsiad (P) Eelisaktsiaid emiteeritakse selliselt et need pakuvad investoritele tootlust 5% aastas (rp). Sellise tootluse juures on eelisaktsia eest makstav hind järgmine: Vp = 10%*100 / 5% = 200 eurot. Kokku on eelisaktsiaid väärtuses 10 000 * 200 = 2.0 milj eurot. Eelisaktsiatelt nõutav tulumäär r p on seega 5% (juba ülesandes antud) c) Laenukapital (D) Ettevõte on emiteerinud võlakirju: 1 1 1000 V =4 % ×1000 (− 3 % 3 % ( 1+3 % ) 6)+ ( 1+ 3 % )6 =1 054 . 2 väärtusega. Kokku seega D = 5 000 x 1 054.2 = 5.27 milj eurot. Võlakirjadelt nõutav tulumäär (rd) on 3% on seega juba antud
0 0 0 Kokku 0 INVESTEERIMISVAJADUS EUR Projekti maksumus kokku 0 sellest omakapital 0 mitterahaline sissemakse 0 rahaline sissemakse 0 Laenukapital 0 4 aasta 5 aasta 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 6. 0 0 5. 0 0 33%+1.0% 0 0 0 0 0 0 0 0 sisestatavad 0 0 andmed 0,0 0,0 0 0 0 0 0 0
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
Telefon 3000 mitterahaline Kaubad (varu) 30000 Remondikulud 15000 Kokku 210000 INVESTEERIMISVAJADUS Projekti maksumus kokku 210000 sellest omakapital 40000 mitterahaline sissemakse 27000 rahaline sissemakse 13000 Laenukapital 170000 kokku 460000
Telefon 3000 mitterahaline Kaubad (varu) 30000 Remondikulud 15000 Kokku 210000 INVESTEERIMISVAJADUS Projekti maksumus kokku 210000 sellest omakapital 40000 mitterahaline sissemakse 27000 rahaline sissemakse 13000 Laenukapital 170000 kokku 460000
Riskikapitali pakkujad soovivad teenida suurt tulusust. Enamik alustavatest firmadest osutuvad ebaedukaks, seetõttu teenivad business angels keskmiselt 15-20% oma investeeringutelt. Riskikapitalistid osalevad tavaliselt aktiivselt ettevõtte juhtimises. Andres Laar 2008 2007 LAENUKAPITAL Olulisemad liigid: Pangalaen Liising Võlakirjad Laenukapital on üldjuhul tähtajaline, st. kokkulepitud hetkel tuleb see tagastada. Intressmäär fikseeritud (fixed rate) või ujuv (floating rate). Teisel juhul seotakse intressimäär mingi baasintressiga, näiteks Euribor või panga baasintressimääraga. Laenu tegelik intressimäär sõltub lepingulisest intressimäärast, intressimaksete sagedusest ja intressimaksete arvutamise alustest ning muudest tingimustest (näit
Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 1830 · Käibevara: 1700 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2500 · Laenukapital: Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Ettevõte omanikeks on Sten Lepamaa ja Gert Sarapuu. Gert Sarapuu ja Sten Lepamaa on juhatuse liikmed . Kaks inimest töötab ettevõtte jaoks. Sten Lepamaa- treener, raamatupidaja Gert Sarapuu- treener, juhataja,psühholoog 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile)
Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1. jaanuar 2014 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 10. jaanuar 2014 Põhikapitali suurus kokku: 2500 · Rahalisi sissemakseid: 2000 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): 4 arvutit : 1500 2 telefoni :500 Printer : 500 Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: Esimese aasta lõpuks 2596,1 Finantseerimise allikad · Omakapital: 4000 · Laenukapital: 2550 Juhtkond 5 6 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE Peamised tegevusvaldkonnad Minevikus: - Praegu: Peamised tooted/teenused, kuidas rahuldatakse tarbijate vajadusi Tootmiskorraldus Majandustegevuse tulemused . Peamised arengusuunad/eesmärgid tulevikus Põhikapital ja olemasolevad laenud 5 aastaga on tagasi makstud kogu laenusumma, 3000 . 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 6 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS
Turuväärtustel põhinevad suhtarvud (market-value based ratios) on aga volatiilsemad ja raskemini leitavad, kuid enamasti kajastavad korrektsemalt võetud finantsriske Bilansipõhised suhtarvud 19 Võlakordaja (debt ratio - DR): , Kõik ettevõtte võlad(passivas), A- Ettevõtte kohustused + varad (kogu passiva) Pikaajaline võlakordaja: E=omakapital; LD= Pikaajaline laenukapital Laenukordaja: D = Intressi kandvate kohustuste kogumaht (Intressi ei kanna nt võlad töövõtjatele jms) Netolaen = Laenukapital - (raha ja ekv. + põhitegevusega mitte seotud finantsinvesteeringud) Laenu ja omakapitali suhe DER= D/E Bilansipõhiste suhtarvude miinused: - Erinevad instrumendid (eelisaktsiad, omanike laenud) ei oma selget liigitust, kas on E või D - Kui bilansiline omakapital on ajutiselt negatiivne, ei ole võimalik tulemusi
Kasumiaruanne Tabel 4 2013 2014 2015 2016 2017 Müügitulu 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 Tooraine -4 811 -5 811 -10 611 -15 612 -22 102 Jooksvad kulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Palgafond -182 964 -182 964 -203 964 -203 964 -203 964 Laenukapital 0 0 0 0 0 Ärikasum -115 374 -42 348 153 741 173 369 438 366 tulumaks (21%) -24 229 -8 893 32 286 36 407 92 057 Aruandeaasta kasum -91 145 -33 455 121 455 136 962 346 309 2013 2014 2015 2016 2017 Pangafond Direktor 24 192 24 192 25 800 25 800 25 800
Ettevõtte omakapitali osatähtsus on suhteliselt stabiilne, kuid siiski kergel tõusuteel. Kui teisel aastal tõusis osakaal võrreldes esimesega 2% ja kolmandal võrreldes teisega samuti 2%, siis neljandal aastal kasvasid küll nii omakapital kui kogukapital, osatähtsus aga jäi samale tasemele nagu kolmandal aastal 3.2.2. Võlakordaja (Rebet Ratio) Võlakordaja tähendus on vastupidine soliidsuskordajale. See näitab, kui suur osa kogukapitalist on laenukapital. Võlakordaja = kogu võlgnevus / kogu vara. 3.2.3. Intresside kattekordaja (Times Interest Revenue) Intressi kattekordaja näitab, kuidas ettevõte suudab tasuda intressikulusid kasumi arvelt, ehk mitu korda kasum intressikulud ületab. Kuna intressid kuuluvad maksmisele enne tulumaksu, on suhtarvu lugejas kasum enne intressikulu ja tulumaksu, mitte puhaskasum. (EBIT). 12 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine
Eralasteaiaks arenemise plaani pole. Omandivorm: Eraomand Organisatsioonilis-õiguslik vorm: Osaühing Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 1.aprill 2012 2.2. UUS ETTEVÕTE Tegevuse alustamine: 9.aprill 2012 Põhikapitali suurus kokku: · Rahalisi sissemakseid: 2555 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): - Ettevõtte vahendid · Põhivara: 2500 · Käibevara: 2555 Finantseerimise allikad · Omakapital: 2555 · Laenukapital: - Aktsionärid (osanikud või partnerid) Nimi Aktsiate (osade) liik, suurus Märgitud aktsiate arv Sissemaksed Kristiina Aun 51% 1 1277,5 Kadri Arm 49% 1 1277,5 Juhtkond (nimi, vastutus/ tegevusala, amet, haridus) Kristiina Aun üldjuhtimine ja raamatupidamine, haldab ka veebilehte, üks osanikest ning
jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 20. Milles väljenduvad finantsraskustesse sattumise kulud ja kuidas see mõjutab ettevõtte kapitali struktuuri Finantsraskustesse sattumise kulud on kulud mis kaasnevad kui ettevõttel tekivad raskused oma kohustuste täitmisega. Mõned näited kuludest: Mitte optimaalsete otsustega kaasnevate kulude mõju ettevõtte väärtusele
Lisaks on meie eelis see, et müüme kinnisvara täielikult möbleeritud seisukorras. See tõmbab ligi rohkem kliente, kes ei pea hiljem muretsema sellepärast, et hankida ja teha lisakulutusi mööblile/tehnikale. Siimax OÜ pakub müüki stiilis ,, võtmed kohe kätte". See seab meie ettevõttele eelise teiste ettevõtete ees, kes üldiselt müüvad kortereid tühjana. Siimax OÜ eeliseks konkurentide ees on ka see, et nendel kahel konkreetsel meie konkurendil on suur laenukapital ja seega ka suured kohustused. Meie ettevõte alustab null laenukapitaliga, mis jätab meile võimaluse teostada müüki korralikult ja kui vaja, siis pikemaajaliselt. Konkurentidel on vaja kulutuste minimaliseerimist. Müük peab olema võimalikult kiire, seega müüakse koheselt pakutava hinnaga objekt maha. Meie eeliseks jääb sel juhul see, et saame määrata natukene suurema müügihinna, sellest tulenevalt teenib ettevõte suuremat kasumit.
=net profit) 2 000 2 000 1 000 Muud (Intressimäär = võõrkapitali hind) 5,0% 5,0% 10,0% Missioon on avaldus äri või Bilanss Omakapital = EQUITY (E) 100 000 100 000 100 000 tegevuse olemuse kohta, Võõr- ehk laenukapital = koguvõlg (D) 0 20 000 20 000 mis näitab organisatsiooni Kogukapital = koguvara = Total Assets (A) 100 000 120 000 120 000 olemasolu põhjenduse. Omakapitali rentaablus = ROE = EBT / E 2,0% 2,0% 1,0%
lihtaktsiatega proportsioonides, mis vastaks kõige paremini investeerimisturule. Kui see koosseis on leitud, on firma lihtaktsiate kurss muude tegurite muutumatuse korral maksimaalne.Võõrkapitali kaasamise suurus sõltub firma finantsvõimendusest.Soodsa finantsvõimenduse juures teenib ettevõte laenuvahenditelt rohkem kui ta maksab nende kasutamise eest.Finantsvõimenduse taset mõõdetakse järgmiste suhtarvude abil(12) : Võlakordaja Näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = 100% kogupassiva (11) Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Võlakordaja ei tohiks olla rohkem kui 60% - 70% ( e. 0,6 - 0,7)
oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Mõisted: fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost ja rahaline dividend. Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 44. Fondiemissioon, aktsiasplit, aktsiate tagasiost, cum-dividend, ex-dividend Fondiemissioon - aktsiakapitali suurendamine (ka vähendamine võimalik!) omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid. Ettevõtte finantsseisund ei muutu.
vastupanu pohimottest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse koigepealt (sailitatud tulu), siis voimalusel laenukapital ning alles seejarel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekoike suurte ja stabiilsete ettevotete kapitalistruktuuriotsuseid. 45. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus
Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest. Kujunesid välja rahvusvahelised ettevõtted. Raha oli erinevat päritolu. Oma tootmise kaitseks rakendati kaitsetolle. Neomerkantilism, sest see oli ka absolutismi ajal, aga et saaks vahet teha. Autarkia oli iseloomulik Saksamaale
summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb 24 Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja
Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku-lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga? Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma piisavalt lisaväärtust investeeringuteks? Kas firmad on võimelid kandma maksu-koormust? Kas maksud on tasutud õigesti? Ettevõttesisesed kasutajad. Otsuste tegemiseks: Finantsotsustes (kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital ja omakapital); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulatsioon Eestis - International Accounting Standards Board IASB: Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid
o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile
o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb · Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile
o Üld- ja juhtimiskulude tase = üld- ja juhtimiskulude summa/müügitulu*100% o Saadud tulemust võrreldakse möödunud aastatega selgitamaks, kas ettevõtte juhtimise efektiivsus väheneb Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad: o ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuuri o Võlakordaja näitab kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital o Võlakordaja = kohustused / kogupassiva o Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. o Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul o Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga o Omakapitali osatähtsus = omakapital / kogukapital o Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on risk omanikule ja kreeditorile
suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka. 21 Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka. 21 Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka. 21 Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
suhtarvud, siis kuulub üld- ja juhtimiskulude taseme näitaja nende hulka. 22 Tallinna Tehnikagümnaasium Kapitali struktuuri suhtarvud iseloomustavad oma- ja võõrkapitali struktuuri ning ettevõtte võimet tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi. Võlakordaja näitab, kui suure osa kogukapitalist moodustab laenukapital kohustused võlakordaja = kogupassiva Mida suurem on laenukapitali osatähtsus ehk mida kõrgem on võlakordaja, seda suurem on risk laenuandja poolt vaadatuna. Tavaliselt seavad laenuandjad piiri võlakordajale, millest alates rohkem laenu ei anta. Mida kõrgem on võlakordaja, seda kõrgem on intressimäär iga uue laenu puhul. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
Reitinguagentuuris kasutavad erinevaid reitingu märgistusi. Tavaliselt on kõrgemad reitingud AAA (Aaa), madalamad D või C. Teatud tasemeni nimetatakse võlakirju investeerimiskõlblikeks (investment grade), alla selle piiri võlakohustused on spekulatiivsed ehk rämpsvõlakirjad (speculative grade). Eestis on reitingud vaid mõnel ettevõttel (Eesti Energia, Hansapank, Ühispank). Kapitaliallikate individuaalsed hinnad: Võõr- ehk laenukapital (võlakirjad): Laenukapitali tulumaksujärgne hind = [Tulumaksueelne hind*(1-Maksumäär)] K d = k d (1 - T ) T -- firmale rakendatav maksumäär Kd -- võlakirja tulu tähtajani (YTM) Võlakirja ligikaudse tulu tähtajani leidmise meetod: 31 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm
laenumahule. 2. Tehingukulu vaade (transaction cost approach) – laenu peaks kasutama mittespetsiifiliste varade soetuseks ning omakapitali spetsiifiliste varade seotuseks (Williamson, 1988) Empiirika kinnitab. – Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida, sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. – Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem omakapitali tase. 3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise strateegiaid (Jensen & Meckling, 1978), st diversifitseeritud ettevõttes kõrgem laenu osakaal. Empiirika vastuoluline: rahvusvahelistumine suurendab laenu kasutamist, aga finantsvõimendus on rahvusvahelistes ettevõtetes väiksem. 20. Kuidas mõjutab konkurents kapitali struktuur otsuseid? Kapitali struktuur ja konkurents: 1. Konkurentsi mõju kapitali struktuurile (eriti majanduslanguse kontekstis) – väikese
firmadele üheselt sobivat optimaalset kapitali struktuuri pole olemas, et iga ettevõte peab määrama võimaluse korral just temale kõige sobivama. Kapitali struktuuri kavandamisel on esmalt vaja kindlaks määrata laenukapitali kasutamise määr. Mida kõrgem see on, seda madalam on aktsiate turuhind, sest aktsionäride risk on suurem. Samal ajal võib firma laenukapitali mõistliku kasutamisega viia alla oma kapitali kaalutud keskmise hinna, sest laenukapital on odavam kui aktsiakapital. Kui valitakse oma investeeringute finantseerimiseks finantseerimisallikaid ning on võimalus kasutada selleks nii laenukapitali kui aktsiakapitali, siis tuleks lähtuda finantseerimisotsuste vastuvõtmise põhireeglist: head on need otsused, mis aitavad aktsiatulu suurendada. Järelikult tuleb analüüsida ühele lihtaktsiale kujuneva tulu taset erinevate finantseerimisplaanide korral. Analüüsi põhiliseks eesmärgiks on
aktsionäridega jagada ettevõtte oodatavat kahjumit või siis ära kasutada hetke soodsat turulukorda. Eeltoodust tulenevalt võivad investorid oodata täiendavat kompensatsiooni madalama aktsia hinna näol. See omakorda aga tõstab omakapitali hinda ettevõtte jaoks. Ettevõtted priotiseerivad finantseerimisallikaid tulenevalt nn väikseima vastupanu põhimõttest tulenevalt. Sisemised allikad kasutatakse kõigepealt (säilitatud tulu), siis võimalusel laenukapital ning alles seejärel emiteeritakse uusi aktsiaid. Kirjeldab ennekõike suurte ja stabiilsete ettevõtete kapitalistruktuuriotsuseid. 45. Mis on faktooring, mis eesmärgil seda kasutatakse, mis on selle toote eelised ja puudused? Faktooring - tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused). Sisuliselt ettevõtte varapõhine finantseerimine , kusjuures tagatiseks on debitoorne võlgnevus
Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku-lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga? Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma piisavalt lisaväärtust investeeringuteks? Kas firmad on võimelid kandma maksu-koormust? Kas maksud on tasutud õigesti? Ettevõttesisesed kasutajad. Otsuste tegemiseks: Finantsotsustes (kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali laenukapital ja omakapital); Ressursside paigutamine ( millises koguses ja kuhu investeerida); Tootmisotsustes (millist toodet toota, millisel moel ja millal); Turundusotsused (Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuidas). 3. Raamatupidamise seadusandlus ja regulutsioon Eestis International Accounting Standards Board IASB Töötab välja rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (International Financial Reporting
annaabi.ee 
