Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laenud ja laenamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, intress, laenuandja, võlg, laenuvõtja, intressimäär, kuumakse, laenusumma, põhisumma, laenab, rahasumma, võlausaldaja, tasuks, tagatis, hüpoteeklaen, liising, kiirlaen, arvelduskrediit, krediitkaardid, intressid, laenumakse, ajaperiood, koguda, summast, kuldreegelÜlesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4: Miks ei saa Jürgen laenu, kui tal on kõik kohustused täidetud? (uuri lepingu punkti 18). Täpsema info saamiseks külasta aadressi www.krediidiinfo.ee Jürgen ei saa laenu, kuna tema eelmise laenu maksmisega oli probleeme ja raskusi, ning pank ei saa teda 100 protsendiliselt enam usaldada
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem
proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid
120 100 93 80 70 60 40 20 0 2010 2011 2012 Joonis 1. Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa (mln EUR). Allikas: Äriregister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on viimasel kahel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on keskmise laenusumma suhtelist väiksust (turuosaliste hinnangul alla 300 euro) ja laenude lühikesi tähtaegu arvestades väga kiire tempo. Võrdluseks, kommertspankade (sh BigBank) poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid andmeid arvestades 726 mln euroni, millest 118 miljonit ehk 16% moodustas
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav mahaarvatis; võlakohustuse tähtpäevaväärtuse ja tema eest enne tähtpäeva saadava väljamakse vahe. Diskontomäär – Protsentides väljendatud osa veksli summast, mille diskonteeriv pank nõuab endale, kui ta ostab veksleid enne nende maksetähtpäeva saabumist. Diskontomäär – Intressimäär, mida kasutatakse teatava suurusega tulevikukapitali nüüdisväärtuse leidmisel. Dividend – Osa äriühingu kasumist, mis makstakse välja selle osanikele/aktsionäridele. Dividendimäär – Aktsia pealt saadava aastadividendi ja aktsia turuhinna jagatis protsentides, mis näitab aktsia jooksvat tulu. Dotatsioon – Rahaline annetus; riiklik toetus ettevõttele või organisatsioonile kahjude katteks või kindlaks otstarbeks. E
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval
Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: 1) mandri-euroopa põhitüüp 2)anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem 3)jaapani cross-holding-süsteem 13. Finantsvahendajad (ingl k financial intermediary)- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu
Lisaks tuleb allika valikul arvestada kindlasti veel teatud asjaoludega, nendeks on : Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting
kokkuleppe perioode. Kkui ettevõtte funksioneerib normaalsetes tingimustes, on kaubakredii hästi etteplaneeriav, kuna tootmismahud on ettevõttes suhteliselt täpselt fikseeritud. 2. Vekslilaen sammuti üks levinud laenutulu liik. Veksel on väärtpaberi kujul võlakiri, mille võlgnik annab võlausaldajale laenu saamisel. Vekslilaen on lühilaenu üks võimalus ja peamine erinevus teistest lühilaenudest on selles, et intress makstakse laenu võtmisel ette ära, hiljem võib võlausaldaja sisse nõuda vekslil märgitud esialgse nimiväärtuse. Laenu võtmisel saab võlgnik oma käsutusse vähem raha, kui vekslile märgitud võlasumma. Küll peab võlgnik veksli eest tasumisel maksma tema nimiväärtuse, seega kasutatakse veksli tehingutes nn diskonteerimist. 3. Lühiajalised pangalaenud ehk ka eksplatatsioonilaenude eesmärk on tagada käibevara ringkäigu katkematus
Üks soovitus töökoha valikul on ka see, et alati tuleks tööle minna valdkonna parima juurde. See tagab, et alati on kelleltki õppida. Kunagine maailma rikkaim mees J. P. Getty on öelnud: "Leidke oma erialal maailma parim spetsialist. Makse talle mida iganes vaja, et töötada tema otseses alluvuses ja õppida temalt kõike. Paari aasta pärast olete teie ise uus number üks!" Kuidas saada lahti võlgadest? (Lumepallistrateegia) 1. Reasta kõik oma laenud laenusumma järgi, alustades kõige väiksemast. 2. Maksa kõikide laenude puhul vähemalt igakuine miinimumsumma. 3. Suuna kogu ülejäänud rahaline võimsus kõige väiksema laenu tagasimaksmiseks. 4. Kui väikseim laen on tagasi makstud, siis liigu järgmise laenu kallale. 5. Iga tasutud laenuga läheb tempo kiiremaks, sest lumepall kogub suurust. Võimendus Antud teemal on investorite seal väga palju lahkhelisid. Osad ütlevad, et seda on tark teha, aga teised teevad seda maha
· hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud)
- kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine - finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs - finantssüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele. Raha- ja krediidisüsteemi õiguslikust korraldusest sõltuvalt on keskpank täitnud (ja võib mõnel juhul ka täna täita) veel mitmesuguseid muid ülesandeid: Olla pankade pank, viimase võimaluse laenuandja, korraldada riigieelarve täitmist, olla valitsuse pank, täita pangajärelevalve funktsioone jne. Selle tõttu on enamiku riikide keskpangad riiklikud s.o põhinevad täielikult riigile kuuluval kapitalil. 6. 'Maastrichti kriteeriumid. Maastrichti nominaalsed konvergentsikriteeriumid: - Riigi rahandus- riigi suhtes ei ole alustatud ülemäärase eelarve menetlust. Selle üle otsustamisel on kontrollväärtusteks valitsussektori eelarve
kursi tõstmine diskonteerimine - veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega; tulevikus teostatava tehingu oleviku väärtuse määramine; hinnaalanduse saamine ostja poolt diskontoga emiteeritavad võlakirjad on võlakirjad, mille emiteerimishind on nimiväärtusest madalam diskontomäär e. ootusemäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega), võlakiri, millelt võlausaldaja saab tulu ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa, või ka omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist.
Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu- laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud. Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja
Kui tagatisraha maksmises on kokku lepitud, võib üürnik tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, kuid esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel võivad lepingupooled ka antud põhimõttest kõrvale kalduda ja kokku leppida näiteks üürniku kohustuses maksta kolme kuu tagatisraha ühekordse summana. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Saadav intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. See nõue peab tagama tagatisraha säilimise üürilepingu lõppemiseni. Kuna tagatisraha on kõrvalkohustus, siis võib üürileandja rahuldada oma nõuded, mis on suunatud üürniku vastu, rahuldada tagatisraha arvel. Kuid enne tagatisraha arvel nõuete rahuldamist, tulen üürileandjal üürniku vastavatest nõuetest teavitada ja anda üürnikule võimalus kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kui üürnik omapoolseid
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Nimi Nimi ............ ISLAMI LAENU INTRESS JA SELLE MÕJU MAJANDUSELE Kursusetöö Juhendaja: ................., majandusteaduste magister Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Valisin Islami kodulaenu intressi käsitluse oma kursusetöö teemaks, kuna
· Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart. · Laenu eelised: kohene omandamine, paindlikkus, ohutus, ettenägematute asjade puhul. · Laenu puudused: ülekulutamine, kõrgem maksumus. · Laenuandja analüüsib: isikuomadusi, maksevõimet, vara.
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud, edasilükatud maksud) Kapitalikulutused Lisandunud puhas käibekapital + Muutused pikaajalises laenukapitalis (lisa juurdetulnud laenud, lahuta tagasimaksed) = Puhas rahavoog omakapitalist (net cash flow on equity) Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub kauplemine juba olemasolevate väärtpaberitega. Kapitaliturul müüakse kõige rohkem võlakirju -- 65%
Ülekurssi võib kasutada: 1)aktsiaseltsi kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvel; 2) aktsiakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Aktsia väljalaskmisel peab märkija tasuma selle väljalaskehinna täielikult. 25. Võlakirjad ja laenud. Lihtne definitsioon ütleb, et võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi ehk kokkulepitud tasu laenu kasutamise eest. Erinevalt aktsiatest ei kaasne võlakirja ostuga osalust selle emitendis (ettevõtete võlakirjade puhul). Veel üks oluline erisus aktsiatega võrreldes rakendub ettevõtete võlakirjade puhul ettevõtte pankroti korral. Nimelt rahuldatakse esmalt võlausaldajate, seejärel eelisaktsiate omanike ning kõige viimases järjekorras lihtaktsiate omanike nõuded. Seega
muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10 Raha loomise protesessi mõjutavad(pidurdavad) tegurid 1
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
investeerimispangad. 3.Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist(keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). 18.Tooge välja finantseerimise vormid. MA EI TEA KAS TA TAHAB SIIN SAADA KA SELETUST KAASA NENDELE VORMIDELE VÕI MITTE, AGA MA PANIN IGAKSJUHUKS! Otsene finantseermine Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberimissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul Poolotsene finantseermine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Kaudne finantseermine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske. Tüüpiliseks näiteks on finantseerimine kommertspankade
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
annaabi.ee 
