püsivkulud (~ tootmise kaudkulud), ühiskulud – Kulud sõltuvad järgmistest: reisijateveokäive (sõitjakm); QM - kaubaveokäive (neto tonnkm); T - kauba kaal; N - transpordivõrgu kogupikkus; L - keskmine veokaugus. Jaotus- ja terminalikulud (nt: iseloomustage terminalikulude olemust ühe lausega – ressursikulud, mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus)- Jaotuskulud – pakkimis- ja korjekulud + ladustamiskulud+ kauba kaod. Terminalikulud – ressursikulud,mis tekivad iga reisi alguses ja lõpus. Cd=Cp+Cs+Cl, kus Cp – pakkimis- ja korje-(tagasutuste) kulud; Cs – ladustamiskulud Cl – kauba kaod (veakulu). Jaotus- ja terminalikulude suhteline suurus erinevate veoviiside korral- maanteetranspordi puhul – mida pikem tee, seda kõrgem keskmine kogukulu, raudteetransport madlam kui maantee omal aga kõrgem kui siseveetranspordi puhul.
c. on võrdne kõrgemaga vara kaetavast väärtusest ja õiglasest väärtusest d. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest Question 18 Varude soetusmaksumusse ei lisata järgmisi kulusid: a. ostujuhi palk b. administratiivhoone amortisatsioon c. normaalsed tootmiskaod d. tootmisjuhi palk e. müügijuhi palk f. turustuskulud g. normaalsest suuremad tootmiskaod h. valmiskauba ladustamiskulud Question 19 Raha ekvivalendiks on näiteks a. lühiajalised nõuded b. võlakirjad c. paigutused rahaturufondidesse d. aktsiad Question 20 Kasutusväärtus on a. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude väärtus b. vara soetamisest eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus c. vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude tulevikuväärtus d
Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne koostöö. Infotehnoloogia eesmärk on minimaalsete kulutustega tagada kvaliteetne
Arvutada kui palju maksab vedu alternatiivsetel pakkujatel kuus ja otsustada millist varianti eelistada. 1) Kaubaveo maht kuus (m3): toodete arv (tk) * ruumala(m3) 2) Vajalik treilerite arv (tk) : kaubaveo maht kuus (m 3) / treileri mahutavus (m3) 3) Veo maksumus vedajalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/treiler) 4) Veo maksumus ekspedeerijalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/treiler) ABC-ÜLESANNE (LADUSTAMISKULUD) 11 1. Keskmine ladustamiskestvus (reservmäär) päevades= (A-rühm % rakendamisest * A-rühma ladustamiskestvus päevades) + (B-rühm % rakendamisest * B-rühma ladustamiskestvus päevades) + (C-rühm % rakendamisest * C-rühma ladustamiskestvus päevades) 2. Ladustamiskulud = varude norm (päevad) * aastased ladustamiskulud (%) / 100 * ühepäeva käive (eurot päevas)
Parim logistiline lahendus on tihti selline, milles tullakse toime ilma kauba vahepealse lattu paigutamiseta Vahel öeldakse, et ladu on märk halvast logistikast ehk parim ladu on olematu ladu. Laos kaup peatub ja peatumine ei too juurde lisaväärtust. Kui logistika üks eesmärke on kulude minimeerimine, siis igasugune ladustamine ainult suurendab logistilisi kulusid tarneahelas. Ladude arv tarneahelas peab olema minimaalne, ladustamisperiood võimalikult lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 5. Millised on peamised RFID-tehnoloogia rakendusvõimalused tarneahelates? (4p) RFID (Radio Frequency IDentification) on raadiolaineid kasutav tehnoloogia toodete (ka elusolendite) identifitseerimiseks ja nende automaatseks jälgimiseks. RFID tehnoloogia võimaldab panna igale üksikule tootele kiibi, mis sisaldab oma unikaalset koodi. Näiteks noppe korraldamisel laos võib aluse,
Suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus. 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatsest aastatest muutunud? 1970: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud. 1990: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Kauba säilituskulud · Ladustamine · Pakkimine · Tellimuste täitmise korraldus · Administreerimine/haldus · Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud · Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud 24
Mida rohkem ladusid, seda suurem varude kulu, aga väiksem transpordikulu. Varudega seotud kulud, sh varudega seotud omamise kogukulu, riski- ja veakulud, loobumiskulu, LiFO vs FIFO- FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. • LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. Varudega seotud kulud on ladustamiskulud, riskiga seotud kulud ning finantskulud ehk loobumiskulu käib selle alla. Ladustamiskulu- laopinna rendikulu,elekter,valve,laopersonali kulu. Riskidega seotud kulud- kindlustus,kauba riknemine,kauba aegumine,vargused,kahjustused. Finantskulud-raha kinni varude all. Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Kulude klassifikatsioon transpordis
Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Materjalidega kaasnevateks kuludeks on tellimis- ja ladustamiskulud, valmistoodangul vaid ladustamiskulud. Varudega kaasnev kogukulu: TIC=TCC+TOC=C*P* (Q/2)+F*(S/Q) Antud valemist on võimalik leida optimaalne tellimuse kogus, võttes kogukulu funktsioonist osatuletise tellimuskoguse järgi ja võrdsustades selle nulliga. Tuletisvõrrandist on võimalik leida varude tellimise optimaalne kogus (EOQ) Teiseks varude optimeerimise mudeliks on ajastatud varude (just-in-time) mudel. Selle mudeli
Jaotuslogistika ülesanne on juhtida mitmeid logistika osategevusi pärast toote valmimist selle jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või lõpptarbijani. Osategevused: ladustamine, pakkimine, vedu, toodete käitlemine, info töötlemine, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine. Jaotuskanali valimine, jaotuse ulatuse kindlaksmääramine, jaotuskanali strateegia valimine ja juhtimine. 14. Jaotuslogistikat mõjutavad tegurid Transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus(kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija suurus(kaupade kättesaadavus-kogus ja sortiment), kaupade riknemine, moraalne vananemine 15. Tootja valikuvõimalused jaotuskanali määramisel, valikut mõjutavad tegurid Valikud: kas tegelda ise jaotuse e. müügiga lõpptarbijale; teostada müüki läbi erinevate vahendajate; kasutada mõlemat kanalit. Tegurid: ostude sagedus ja kogus; tootmiskulude ja
· Tootmishoone amortisatsioon; · Lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused, kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud; · Ostujuhi palk; · Tootmisjuhi palk. 5 Kulutused, mida ei lisata varude soetusmaksumusele vaid need kajastatakse perioodikuluna: · Normaalsest suuremad tootmiskaod; · Administratiivhoone amortisatsioon; · Valmiskauba ladustamiskulud; · Müügijuhi palk; · Turustuskulud. (3, 186-187) 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestusüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodil varude algjääk ja võetakse arvele aruande perioodi lõppjääk).
9 Alla Rajur Tööohutus Käimasolevate uurimistöödega loodetakse vähendada neid kulutusi poole võrra. Pumpamiskulud on suhteliselt mõõdukad: pumpamine torujuhtme kaudu 100 km kaugusele maksab 14 eurot välditud CO2 -heite tonni kohta. Ladustamiskulud sõltuvad peamiselt sellest, kuhu CO2 pumbatakse. Ladustamine põhjaveekihtidesse või ammendatud nafta- ja gaasiväljadesse maksab 1020 eurot CO2 -tonni kohta. Kui CO2 pumpamisega kaasneb mingi lisakoguse nafta või gaasi saamine, võib kulu olla alla null euro CO2 -tonni kohta, st et tulud võivad olla kuludest suuremad ning maassepumpamine muutub kasutoovaks ette-võtmiseks. 3.4 MILLISED ON CO2 KINNIPÜÜDMISE JA LADUSTAMISE RISKID?
jõuda selleni, et ladustamisvajadus oleks võimalikult väike, sest heade ladustamistingimuste loomine ehitusplatsil on tihti raskendatud. Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes.
Näiteks kui tarnajad kõiguvad, peab klientfirma omama ohutuslaovarusid, kaitsmaks end võimaliku tarnete hilinemise vastu. 3) Paindlikkus on organisatsiooni võimekus kohaneda erinevate olukordadr ja klientide ootamatute soovidega, muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega või osutatavaid logistilisi teenuseid. Paindlikkus on see, mida kliendid igalt teenusepakkujalt ootavad. 23. Logistilised kulud 1970-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24
tarneahelas. Erinevate allikate põhjal on teada, et kui toote valmistamise alustamisest kuni selle müügini lõpptarbijale kulub mingi aeg, siis tootmine ise moodustab sellest ajast ca 10%, transport ca 5%, hoiustamine ladudes aga koguni 80-90%. Pika ladustamisperioodiga kaasnevad tavaliselt arvestatavad kulud, mis kanduvad üle toote müügihinda. Siit tulenebki järeldus, et ladude arv tarneahelas peab olema minimaalne, ladustamisperiood võimalikult lühike ja ladustamiskulud võimalikult väikesed. 6 Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid 7. Ladude tüübid 7.1. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: · Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod
Omahinna arvutamine. -Tegevuste piiritlemine -tööpanus -haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses -ruumid -materjalivoog -tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid -kasutusaeg -jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades 49. Laoga seotud kulud ja nende suunamine. Ladustamiskulud. Käsitsemiskulud. Tellimiskulud. Laopidamine põhjustab nii kaupade füüsilist käsitsemisest kui ka lao haldamisest tulenenevaid kulutusi.Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid, mis on
jms) Kauba tihe paigutamine koormaruumi üldjuhul: Vähendab oluliselt veokulusid, kuid suurendab veidi käsitsemiskulusid Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu? Kaupade hoolika käsitsemisega Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? Laoruumi, personali, seadmete, –inventari jms kasutamisest Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemine, moraalsest vananemisest, turvamisest jms Optimaalsete varude tasemeni jõutakse kaubanduses enamasti kogemuslikult, jälgides pikema perioodi jooksul toodete liikumist ja pidades vastavat statistikat Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Kõigist eelpool nimetatud komponentidest
1. Varude kajastamise meetodid finantsarvestuses (raamatupidamises)- · FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. · LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. · FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt. 2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine slaid), Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks. Seega, omamise kogukulu sisaldab lisaks eelnevale: materjalide soetusmaksumus (vt ka eelmine slaid), sh ostuhind, pakkimine, laadimine, vedu jne, loobumiskulu (kirjanduses ka kapitalikulu või intressikulu), inventuuride tegemise kulud (varude
· Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: · transpordikulud; · ladustamiskulud; · ladude ja ettevõtete asukohad; · kaupade laovarude suurus; · kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; · kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud; · pakkimiskulud; · ettevõttesisese transpordiga seotud kulud; · klienditeenindusega seotud kulud. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Integratsioon tarneahelas
• Tegevuste dubleerimine ja madal produktiivsus, liigsed puhvrid Tulemus: madalam konkurentsivõime kogukulu kontseptsioon Eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Logistiliste kogukulude arvestamisel võetakse arvesse järgmised kulud: transpordikulud; ladustamiskulud; ladude ja ettevõtete asukohad; kaupade laovarude suurus; kaubakäsitlusoperatsioonide kulud; kommunikatsiooni ja andmetöötlusega seotud kulud; pakkimiskulud; ettevõttesisese transpordiga seotud kulud; klienditeenindusega seotud kulud. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. Integratsioon tarneahelas
iseloom. Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeva globaalse tarneahela kaudsed logistikakulud suuremad otsestest funktsionaalsetest kuludest mida suurem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda suurem on kaudsete logistikakulude osakaal. Põhimõtted on logistikakulude arvestamisel viimase 30 aastaga põhjalikult muutunud. Kulud 70-tel: veo- ja transpordikulud ning ladustamiskulud (lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud). Mitteotseseid kulusid (nt säilituskulud) arvesse ei võetud. 90- d: veo- ja transpordikulud; kauba säilituskulud; ladustamine; pakkimine; tellimuste juhtimine; administreerimine/haldus; tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemi (MIS) kulud; tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 15. Millised allkulud loetakse logistikakuludesse (vähemalt 5 kulurühma)?
ja temperatuurist. Saetud materjal tuleb ilusti virnastada, liistud vähemalt iga meetri taha, peale korralik katusealune, et tuul hästi läbi käiks. Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel. Puitmaterjali kohaletoomine ajastatakse võimalikult paigaldushetke lähedale, sest nii säilib puitmaterjali õige niiskusesisaldus ja materjali ladustamiskulud jäävad väikesteks. Kui hoiuaeg on pikem, virnastatakse materjal, asetades kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes.
kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud, administratiivhoone amortisatsioon jne); · turustuskulud (müügiosakonna palgad, transport kaupade müügiks) [1: 125]. Vara soetamine tähendab ettevõttele alati ostuväljaminekut (väljamakset), mis kirjeldatakse järgenevalt: a) vara sissetulek: D kaup, tooraine, materjal jne (ostuhind); D käibemaks (ostukäibemaks); K hankijale tasumata arved (kohustus); b) hankijale arve eest tasumine: D tarnijatele tasumata arved;
lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või raudteetranspordi kasutamine asendada lennutranspordiga, hoolimata sellest, et ühiku veohind (euro/kg) on kõrgem. Teatud kaupade puhul on kiirema veoliigi kasutamine vältimatu. Seega tuleb jaotuslogistika protsessi kavandamisel arvestada järgmisi tegureid: transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus (kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija juures (kaupade kättesaadavus – kogus ja sortiment), kaupade riknemine ja moraalne vananemine, Jaotuslogistika juhtimine seisneb muu hulgas kompromissi leidmises loetletud tegurite vahel. Kui on tegemist kallite kaupadega (transpordikulu on oluliselt väiksem kauba hinnast), siis on majanduslikult kasulikum sagedamini vedada ja vähem ladustada.
lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud jaotatakse näiteks alljärgnevateks kululiikideks: · ostukulud, sh. tellimiskulud · veokulud, sh. veovahendite pargi ülalpidamisega seotud kulud · veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud · tollimisega seotud kulud · laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kululiigid jaotatakse kulukontodeks ehk kulukirjeteks, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Kulukontod võivad omakorda koosneda paljudest erinevatest kulukomponentidest. Logistika üks tähtsamaid põhimõtteid on hinnata tegevuste ja protsesside poolt tekitatud kulusid kogukulude seisukohalt. See tähendab, et üldjuhul pole tähtis, kui suur on ühe või 18
1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata
preparation, installing, certifying and authorizing billing) e) arveldamiskulud klientidega (customer invoicing / accounting costs): arvete koostamise, väljastamise ja kohaletoimetamisega seonduvad kulud, klientide maksete töötlemine, klientide rahulolu kontroll. Näide B. Euroopa Logistikaassotsiatsioon (European LogistiKT Association). ELA määratleb logistikakulusid järgmiselt: 1. Transpordikulud 2. Ladustamiskulud (warehousing costs) 3. Laovarude kulud (inventory costs) 4. Administreerimine (administration) Näide C: Saksama Logistika Kutseühing (Bundesvereiningung Logistik). Järgmised logistikakulud: 1. Logistilised tuumkulud (core logistiKT costs): a) Laondus (warehousing) b) Transpordi korraldamine (shipping) c) Kohaletoimetamine ja muud välised transpordikulud (delivery and other external transport costs) d) Juhtimiskulud (management costs) 2
1. toorainemaksumus 2. pakkematerjali maksumus 3. tollimaks 4. normaalsed tootmiskaod 5. tootmishoone amortisatsioon 6. lõpetamata toodangu ladustamisega seotud kulutused kui need on tootmisprotsessi käigus vältimatud 7. ostujuhi palk 8. tootmisjuhi palk 9. tootmistööliste palk Soetusmaksumusse ei lisata vaid kajastatakse perioodikuluna. 1. normaalsest suuremat tootmiskadu 2. administratiivhoone amortisatsioon 3. valmiskauba ladustamiskulud 4. müügijuhi palk 5. turustus kulud Varude arvestussüsteem Varusid on võimalik arvestada ettevõttes kahe erineva süsteemi alusel B. varude pidev arvestussüsteem, mis näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab informatsiooni kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. C. Varude perioodiline arvestussüsteem, selle süsteemi puhul ei kajastata pearaamatukontodel kauba
139. Millest on põhjustatud lao ülapidamiskulud Lao ülalpidamuskulud on põhjustatud kaupade käsitlemise ja hoiustamisega laos. Ladustamise kuludi põhjustavad saamata jäänud intressid käibevahenditelt, kauba kindlustus ja kauba loomulik kadu, vargused, vigastused, riknemised. 140. Kuidas leitakse laokulu koeritsent? Laokulu= ülalpidamiaskulu+ ladustamiase kulu Q=EOQ=2DSC 141. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. 1) Saamata jäänud intress käibevahenditelt 2) Kauba kindlustus 3) Kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemised jne. 142. Mida tähendal laokulu 21%? Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu. 143. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 0,10 0,10 0,15 0,10 0,30 0,20 0,50 14
hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 100 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 0,10 0,10 0,15 0,10 0,30
kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 – 0,10 0,10 – 0,15 0,10 – 0,30
Kui laadimisel selgub, et osa kaubast laevale ei mahu, on prahtijal õigus esitada vedajale kahjunõue kõigi sellega seonduvate lisakulude hüvitamiseks – maha jäänud kaubaosa ärasaatmine teise laevaga, kauba toimetamine teisele kaile või isegi teise sadamasse, ekstra ladustamiskulud jms. Kui lähte- ja sihtsadamas ei ole võimalik tagada laadimist ja lossimist sadamakraanadega või muude laadimisseadmetega, peavad laeva laadimisvahendite (laevakraanad, -poomid, -vint- sid jms) kirjeldus ning tehnilised andmed sisalduma reisiprahilepingus. Tankerite puhul on tähtis
annaabi.ee 
