Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ladina keele põhitegusõnad ja eessõnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spectare, tegusõnad, audire, kuulma, ruttama, dare, pidama, dicere, ütlema, ducere, juhtima, ludere, mängima, meeldima, tulema, eessõnad, anteTegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-l
acerbus, a, um kibe, mõru; karm, vali õiglane, erapooletu acis, f tera; teravus; nägemine, pilk; aes, aeris n vask, pronks; vasest v pronksist lahingurivi; lahing valmistatud ese; raha ad praep. c. acc. juurde, poole, -le, -ni; aests, tis f suvi juures, -l; ajal, paiku; kuni, -ni aestim, v, tum, re hindama; arvama, add, did, ditum, ere lisama pidama addc, dx, ductum, ere juurde v poole aestus, s m kuumus, leitsak; suvi tõmbama; kaasa viima, saatma; (mingisse aets, tis f iga; sugupõlv; aeg, ajastu seisundisse) viima, muutma, mõjustama aeternus, a, um igavene, püsiv, kadumatu, I ade adv. nii, niivõrd; koguni, lausa; just, surematu nimelt affer, attul, alltum, afferre juurde v kaasa
Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast h
õigusega. LK 87 harjutus 29 Condemnatus sum (condemno, condemnavi, condemnatum, condemnare) condemnata, condemnatum sum / es / est; condemnati sumus, condemnatae sumus, consemnata sumus / estis / sunt. Perf.ind.pass. Sg1. Mind on süüdi mõistetud. Mutamur muto, mutavi, mutatum, mutare. Praesens ind. pass. Pl1. Meid muudetakse. Spectatur specto, spectavi, spectatum, spectare. Praes. ind. pass. Sg3. Teda vaadatakse. Puniuntur punio, punivi, punitum, punire. Praes. ind. pass Pl3. Neid karistatakse. Defensi estis ( defendo, defendi, defensum, defenere) Defensus, defensa, defensum sum/es/est. Defensi, defensae, defensa sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass Pl2. Teid on kaitstud. Promittitur promitto, promisi, promissum, promittere. Praes. ind. pass. Sg3. Teda lastakse vabaks. Comprobatae sunt ( comprobo, compravi, compratum, comprare) comprobatus,
- ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re nägema respondeo, spondi, sponsum, re vastama, vastust andma (st juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta) - ere accipio, cepi, ceptum, ere saama, vastu võtma ago, egi, actum, ere hagema; (asja) ajama (st nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks)
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ
16. Aliud est vendere, aliud emere; aliud est merx, aliud pretium – Teine on müümine, teine ostmine; teine on kaup, teine on hind. 17. Vim vi repellere licet – Jõudu võib jõuga tagasi tõrjuda. 18. Errare humanum est – eksimine on inimlik 19. Utile dulci miscere – Kasulik ühendada meeldivaga 20. Fraus est celare fraudem – Pettust on pettust varjata 21. Accipere quam facere iniuram paestat - Parem on ülekohut kannatada kui seda teha 22. Iudicis est ius dicere non dare – Kohtunik peab kohust, mitte ei loo õigust 23. Iudex aequitatem semper spectare debet - Kohtunik on kohustatud alati õiglust järgima. Celc – ius est ... 20 Harjutus 14, lk 84: • lex de imperio – seadus riigi kohta Kääne, arv, lähtevormid ▪ imperio – abl, sg, Imperium, ii n • conditores iuris – õiguse asutajad Kääne, arv, lähtevormid ▪ conditores – nom, pl, conditor, oris m ▪ iuris – gen, sg, ius, iuris n
Nil inultum remanebit mitte miski ei jää ilma kättemaksuta. Nil nisi bene mitte midagi peale hea. Nimitur in vetitum semper, cupimusque negata alati püüdleme keeletau poole, ihaldame lubamatut. Non enim paranda nobis solum, sed fruenda sapienta est ei tule mitte üksnes endale koguda tarkust, vaid ka seda kasutada.. Non omnia possumus omnes me kõik ei suuda kõike. Non progredi est regredi mitte edasi minna tähendab tagasi minna. Non pudeat dicere, quod non pudet sentite ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Non refert quam multos, sed quam bonos habeas (libros) oluline ei ole mitte see, kui palju sul on (raamatuid), vaid kui head nad on. Non, si male nunc, et olim sic eritsee, mis on halb praegu, ei jää selleks igavesti. Non sum qualis eramma pole enam see, kes olin enne. Noscitur a socio turpive probove hominis mens halva või hea kaaslase järgi saab ära tunda
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohalikud oma keelt sõnaga romani. Rom
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemu
ARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47
vahekohtuniku tööd. Puudus sacramentum nõue20. Käesoleva hagi juures olid kindlad vormelid, mida tuli lausuda ja kui seda ei tehtud, siis oli terve menetlus kehtetu. Näitena võib tuua järgmised vormelid, mis on pärit XII tahvli seadustest: Per iudicis postulationem agebatur, si qua de re ut ita ageretur lex iussisset sicuti lex XII tabularum de eo quod ex stipulatione petitur. Eaque res talis fere erat. Qui agebat sic dicebat: EX SPONSIONE TE MIHI X MILIA SESTERTIORVM DARE OPORTERE AIO: ID POSTVLO AIAS AN NEGES. Aduersarius dicabat non oportere. Actor dicebat: QVANDO TV NEGAS, TE PRAETOR IVDICEM SIVE ARBITRVM POSTVLO VTI DES /.../. G. 4, 17a.21Hagi, millega nõutakse kohtuniku määramist, esitatakse sellisel juhul, kui seda on seadusega kästud, näiteks XII tahvli seadustega selle kohta, mida taotletakse stipulatsioonist tulenevalt. Ja see toimub järgnevalt. See kes hages, ütles: MINA VÄIDAN, ET PÜHALIKU TÕOTUSE ALUSEL OLED SA
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eelda
Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
Das Mädchen – Türdruk Das Tier – Loom Der Hund – Koer Die Kater – Kass/pohmell Das Telefon – Telefon Der Name – Nimi Die Adresse – Aadress Die Strasse – Tänav Die Stadt – Linn Der Staat – Riik Das Reich – Riik Die Postleitzahl – Postiindeks Heute – Täna Morgen – Homme (suure tähega Täna) Gistern – Eile Alles Klar – Kõik selge Was ist los? – Mis viga on? Buchstabieren – tähthaaval ütlema Lesen – lugema Sprechen / Lesen e = i, ie Du Sprichst/Lisest Er Spricht/Liset Fahren/Schlafen a=ä Du Fährst/Schläfst Er Fährt/Schläft Schlafen – Magama Sagen – Ütlema Fremd – Võõras Voll – Täis Klein – Väike Gross – Suur Alt – Vana Jung – Noor Hell – Hele Dunkel – Tume Gut – Hea Schlecht – Halb Schwarz – Must Wiess – Valge Dick – Paks Dünn – Peenike Schön – Ilus Hässlich – Kole Kaputt – katki
Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80
freuen - rõõmustama warten ootama AN + akk denken mõtlema glauben uskuma ÜBER + akk. diskutieren arutama erzählen SEDA MA EI TEA freuen rõõmustama lachen naerma nachdenken järele mõtlema schreiben kirjutama weinen nutma wissen teadma ärgern ärrituma beschweren kaebama aufregen ärrituma sprechen rääkima informieren - informeerima FÜR + akk. interessieren huvituma brauchen vajama entschuldigen vabandama NACH + dat. fragen ütlema, küsima suchen otsima BEI + dat. anrufen helistama bewerben taotlema arbeiten töötama informieren informeerima entschuldigen - vabandama MIT + dat. spielen mängima telefonieren helistama sprechen rääkima vergleichen võrdlema einverstanden sein nõustuma aufhören lõpetama Põhivormid I PV II PV III PV
Eksam (55% hindest) Kaasuse tekst Ladinakeelsed allikatektsid (2-3): Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ..............................................................
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive). Formaalne v kõrgstiili pr k: Il était nécessaire qu'il parlât (imperfect subjunctive). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k sufiks ne, *men+ne+e mennee "tõenäoliselt ta läheb" Kvotatiiv e kaudne kõneviis, eesti vat kirjakeeles ja pidi suulises kõnes Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, näiteks on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd nt võrke merre laskma, hobust kinni pidama). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) > deontiline (luba) > episteemiline (tõenäosus). On läbinud muutuse verbi alguses oli verb On palju tähendusi Dünaamiline ma suudan Deontiline tähtaeg sunnib mind tegema Kuidas modaalid tekivad?
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi soomeugri tüvevara
u - ü jung jünger Selliseid täishäälikute teatud muutusi saksa keeles nimetatakse "Umlaut"-iks. Need muutused toimuvad sõnade ja vormide moodustamisel. Eriti segav on a - ä"täpistumine": meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana. 8 TEGUSÕNA(das Verb) Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik):
ning sellega elustatud järelemõtlemine, probleemide püstitamine ning lahendamine. Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. II. Tahtekasvatus Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!" Mis kord on keelatud, peab selleks ka jääma.Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!". Sõnad ,,sõnakuulmine", ,,käskimine" ja ,,kohustus" ei kuulu Émile'i sõnastikku. Mõisted moraalist ei ole lastele kohased, sest nad pole arusaadavad enne mõistuseiga. Ainuke mõjuv kasvatusvahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus.Vabadust ei korraldata aga mitte loengute ega karistusega, vaid kogemustega
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
2. Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis tappa v müüa orjusesse. Võlgniku võis vabastada teine isik- vindex- vabastab võlgniku ja võtab vastytuse. 3. Per pignoris capionem – isik, kelle oli teise vastu ming i nõudmine, lausus mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba- ja võttis mingi
Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40 Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50
Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
2-aastased 2-aastase lapse sõnavaras on minimaalselt umbes 50 sõna. Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps
üksi, et on ka õpilasi, kes teda armastavad. Kuidi poisid pidasid õpetajat nohiklikuks, väitsid nad siiski, et õpetaja meeldib neile tõesti, sest on inimlik. Enne Toodri juurde minekut otsustasid Riks ja Jaak veidike kohvikus istuda. Riks ei saanud jätta mainimata, et poleks pidanud Plebsi kohta niiviisi valetama. Jaak mõistis rivaalitsemist ning pahvatas näkku, et mismoodi ta oleks siis pidanud ütlema . Korraga astus kohviku uksest sisse Virve, kes kutsus poisse enda poole kohvile Aino kodusoleku puhul. Jaak oli kohe nõus, ka Riks oli päri (eriti veel Virve kiire vastuse peale, et jah, Juhan on ka kodus). Jaagule tundus, et Virve tahtis, et Riks tuleks seepärast vastaski nii kiirelt, et Juhan on kodus. Virve tahtis, et temal oleks kohvilauas 2 austajat . Härra Toodri juures said poisid samuti oma andekspalumise-märgi üle antud. Tooder soovis teada, miks poisid
teab, et mees ei jää maailma üksi, et on ka õpilasi, kes teda armastavad. Kuidi poisid pidasid õpetajat nohiklikuks, väitsid nad siiski, et õpetaja meeldib neile tõesti, sest on inimlik. Enne Toodri juurde minekut otsustasid Riks ja Jaak veidike kohvikus istuda. Riks ei saanud jätta mainimata, et poleks pidanud Plebsi kohta niiviisi valetama. Jaak mõistis rivaalitsemist ning pahvatas näkku, et mismoodi ta oleks siis pidanud ütlema . Korraga astus kohviku uksest sisse Virve, kes kutsus poisse enda poole kohvile Aino kodusoleku puhul. Jaak oli kohe nõus, ka Riks oli päri (eriti veel Virve kiire vastuse peale, et jah, Juhan on ka kodus). Jaagule tundus, et Virve tahtis, et Riks tuleks seepärast vastaski nii kiirelt, et Juhan on kodus. Virve tahtis, et temal oleks kohvilauas 2 austajat . Härra Toodri juures said poisid samuti oma andekspalumise-märgi üle antud. Tooder soovis teada,
annaabi.ee 
