Ladina keele põhitegusõnad ja eessõnad (0)

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Ladina keel

sa are-as; ere-es; ere-is; re-s ta are-at; ere-et; ere-it; re-t me are/ere/ere/re-mus te are/ere/ere/re-tis nad ma are-/ere-nt; ere/re-unt käskiv kv- re võtan ära ­ spectare-specta Vanasõnad:1)per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole;; 2)cogito ergo sum-mõtlen järelikult olen olemas(R.Descart);; 3)fiat lux-saagu valgus;; 4)carpe diem-kasuta aega;; 5)o tempora,o mores-oh ajad,oh kombed(Cicero);;; Rooma numbrid:10-XM;40-XL;50-L;90-XC;100-C;500-D;1000-M;;; Ladina keele ajalugu(üle 3000a):1)algas 10.saj eKr,Itaalia maakonnast Latium(tänap Lazio),räägiti lingua Latina,elasid latiinid;;;2)Rooma linna rajamine 753eKr;keele levitamine:rahvas vallutas ümbritsevaid alasid(sõjad);nim roomlasteks;;;3)1.saj eKr Klassikaline Antiikaeg;Rooma Impeeriumis(väga suur) ladina keel(va kreeka);õiget keelt levitasid:Caesar,Cicero;;;4)5.saj pkr Klassikaline Rooma lagunenud;valitseb ristiusk;kasut ametlikult ladinakeelt,inim ei räägi;;;5)10

Ladina keel

24

doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ­ ablativus (ablatiiv) num. distr. ­ numerale distributivum acc. ­ accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. ­ adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. ­ participium (partitsiip, kesksõna) adv. ­ adverbium (adverb, määrsõna) pass. ­ passivum (passiiv, tehtavik) arh. ­ arhailine (sõna v vorm) perf. ­ perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. ­ cum ablativo (ablatiiviga) pl. ­ pluralis (pluural, mitmus) c. acc. ­ cum accusativo (akusatiiviga) praep. ­ praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. ­ cum comparativo (komparatiiviga, praes. ­ praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel

3

pdf

Ladina keele konspekt

Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e(x), a(b), de Italia- Itaaliast h

Ladina keel

28

docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel ­ lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus

6

docx

Ladia keele arvestus

Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re näg

Õigus

19

docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel

44

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

Privatim - eravisiidiliselt 14. Passim – kõikjal, igal pool, laialt 15. Quis, quid, ubi, quibus auxiliis, cur, qumodo, quando? - Kes, mis, kus, kelle abil, miks, kuidas , millal? Aastad ja kuud ja kuupäevad ja nädalapäevad a.d. XVII Kal. Nov 12 TEKST 5 LK 21 1. Contractus est quasi actus contra actum. - Leping on just nagu tegevus akti vastu. 2. Manus manum lavat – käsi peseb kätt 3. Est modus in rebus – Asjades on mõõt. 4. Lapsus linguae – keele vääratus 5. Casus belli – sõja ajend 6. Ad litem – kohtuprotsessiks Ad rem – asja juurde 7. Casus foederis – lepinguline juhtum 8. Ex lege – seadusest Ex contractu - lepingust 9. Per capita – pea ehk elaniku kohta per annum – aasta kohta Per diem – päeva kohta 10. Ab usu - tavakohaselt 11. In casum – juhuks, puhuks In re – (mingis) küsimuses või suhtes 12. In spe - lootuses 13

Õigusteaduskond

14

docx

keeletupoloogia kordamiskysimused2022-1

Tüpoloogia on keelte või keeleelementide liigitamine struktuurist lähtuvalt. Eesmärgiks on leida keeltes erinevate nähtuste varieerumise piirid. Laias laastus võib tüpoloogiat jagada grammatiliseks ja leksikaalseks. Grammatilise keeltüpoloogia kese on grammatiliste kategooriate võrdlemine. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes sama nähtus/kategooria, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikakategooriale. Põhimõtteline küsimus- kas keele kategooriad on universaalsed (nt. keskaja modistid, Chomsky), või on igal keelel oma kategooriad (nt Saussure strukturalism + paljud tänapäeva tüpoloogid). Matti Miestamo (2013) > universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategooriate eeldamist. 2. Keelte liigitamise põhimõtted.  Genealoogiline  Tüpoloogiline

Keeletüpoloogia

Kommentaarid (0)