Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ladina-ameerika - sarnased materjalid

sandinistid, pinochet, juan, ppes, mahaj, vaesust, vabaneda, tsiili, parandasid
thumbnail
12
pptx

Ladina-Ameerika

osatähtsus riikide siseeelus. Selline olukord kestis kuni 1980. aastateni pea kõikides LadinaAmeerika riikides. Sõjaväelaste diktaatorlikud valistused(hundad) üritasid riigis ümberkorraldusi teha. Nad lubasid pärast korra loomist taastada demokraatia, kuid lubaduse täitmiseks läks kaua aega ja võimu ei loovutatud sugugi vabatahtlikult. Peronism Argentiinas Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdast toetust leidnud peronism e. Kindral Juan D. Perón de la Sosa õpetustel põhinev massiliikumine. Tema unistus oli see, et Argentiina muutuks LadinaAmeerika juhtuvaks riigiks. Pärast Perón'i presidendiks saamist kehtestas ta diktatuuri, ning lõi 9 aasta jooksul palju reforme, mis parandasid inimeste eluolu. Pärast ekspordihindade langemist muutus majanduslik seis halvemaks ja korraldati riigipöörde, millega president kukutati ja sunniti maalt põgenema. Tagasi demokraatia teele said argentiinlased pärast 1982. aastal

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel ­ Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) ­ eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis parlamentarismi ja sellest sug

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR

Konstantin Pätsi valitsuse juures 1930. aastal TOTALITAARNE DIKTATUUR · Range kontroll kodanike mõtteavalduste üle · Sagedane inimõiguste rikkumine · Võim diktaatoril · Idealoogia keskne ja kindla missiooniga · Ainuõige ühiskonnakorraldusega · Reziim on agresiivne · Suunatud teritoriaalsele suurenemisele TUNTUMAD DIKTAATORID · Jossif Vissarionovits Stalin (Nõukogude Liit) · Benito Mussolini (Itaalia) · Augusto Jose Ramon Pinochet Ugarte (Tsiili) · Adolf Hitler (Saksamaa) · Kim Jong II (Korea) · Mao Zedong (Hiina) · Than Shwe (Myanmar) ADOLF HITLER · Elanud 1889 ­ 1945 · Üks teise maailmasõja algatajatest · Lasi tappa juute, moslemeid, homoseksuaalseid inimesi ja puuetega inimesi · Enda vastased inimesed lasi ta tappa või saata koonduslaagritesse · Lõi sõjalis-tööstusliku kompleksi · Kui Hitler ja tema järgijad hakkasid kodusõda kaotama tegi Hitler Berliinis enesetapu

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
21
docx

DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL

1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism ­ Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia)­ Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon ­ Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik li

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
6
doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid ­ territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan ­ jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud ­ maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast n

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

7. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine Vm-l: · rahutused sõjaväes ­ 1917. veebr-ks kaotanud üle 6 mln sõduri, vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist · majanduslik kaos ­ tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud, võis oodata näljamässe · keisrivõimu autoriteedi langus ­ õukonnas moraalne laostumine, sümboliks sai "pühamees" Grigori Rasputin, kelle mõju keisriperele vähendas autoriteeti-->1916 Rasputin mõrvatakse, aga ei suutnud mainet taastada · rahulolematuse üldine kasv ­ põhjustasid kõik eelnevad, lõhestasid rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, sõda oli elu segamini paisanud: maaelanikud linna kolinud, sai rahutustes määravaks jõuks, isevalitsuse vastu astus ka haritlasi, kodanlasi ja aadlikke--->1916 plaan teostada paleepööre ja seada sisse Ingl tü

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei konkurents, juhtide vahetumine;

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatiad ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilis

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2 Sissejuhatus: Mis on diktatuur? Diktatuur- see on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on rangelt keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusus puudub täielikult. Terves ühiskonnas valitseb üks partei ja üks ideoloogia. Eristatakse kaht t

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191  Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.).  Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191  Pariisi rahukonverentsi algus. 9  Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192  Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus.  USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192  Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192  Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2  Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192  Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna;

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Demokraatiad ja diktatuurid

Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju v�

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Demokraatia, diktatuur, kommunism

Demokraatia: 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele suuremad maksud ja seda raha tuleks kasutada kõigile võrdsete tingimuste loomiseks. 4.Tähtsamad olid kommunistlik, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunism oli hirmuvalitsemine mille eesmärk oli hävitada rahvavaenlased ja anda võim vaestele. Fasistid ja natsionaalsotsialistid oid sammuti hirmuvalitsemise poolt. Nemad aga ülistasid oma rahv

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kolmas maailm

diktaatorlikud valitsused ehk huntad. 10) Argentiina: president Peron- tema reformid-maalt põgenemine ­ naasmine- Faulklandi sõda. Reformimeelse rahvusliku liikumise eredaks näiteks on Argentiinas laialdaselt levinud Peroni õpetusel põhinev liikumine ehk peronism. 1946 valiti Peron presidendiks ning Peron kehtestas kohe diktatuuri. Ta juhtis riiki 9 aastat. Sellel ajal tehti mitmeid reforme, mis parandasid inimeste elu. Olukord muutus kui 1950.aastate keskel langesid ekspordihinnad ning riiki tabas majanduskriis. Rasket olukorda kasutasid ära Peroni vastased, kes sooritasid riigipöörde ja sundisid Peroni maalt põgenema. 1970.aastate esimesel poolel õnnestus Peronil kodumaale naasta ja ka veidi rohkem kui aastaks presidendiks saada. Tagasi demokraatia teele said argentiinlased asuda peale 1982.aasta kaotust SRB vastu sõjas Falklandi saarte pärast. Sõjaväeline

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasi

Vanaaeg
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Euroopa kaart. Kaardiülesanded

Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome,

Ühiskonnaõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS​​: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane​ terror​​- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
56
docx

Hispaania uurimustöö

mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest. Üldandmed Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 745 800 (2009) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2 Kuningas Juan Carlos I Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik Euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg Tippdomeen .es ROK-i kood ESP Telefonikood 34 Lipp: Vapp: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Kahe üliriigi konkurents

Pol Pothi juhitud diktatuur oli 1970-aastate veriseim. Üritades kehtestada maapealset paradiisi, kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid. 1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ning kukutasid Pol Pothi diktatuuri, kehtestades enda võimu. Hiina pingutustele vaatamata okupeeris Vietnam Kambodza. Dzunglis algas partisanisõda. Tsiili Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti sõjaväeline riigipööre ja kehtestati diktatuur, Allende tapeti. Pinochet koostas noortest USA majandusteadlastest meeskonna, kellega alustati radikaalset majandusreformi, arendades vabaturgu

20. sajandi euroopa ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lähiajalugu II

Kasulik peamiselt NSVLile. Tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas. Teisest küljest aitas see akt kaasa dissidentluse levikule sotsialismileeris. Kogu see akt õõnestas NSVLi seestpoolt, ebaotstarbekate laenude näol. Külm sõda. NSVLi toetusel Fidel Castro juhtimisel Angolas MPLA ­ Angola Rahvavabastusliikumine. Edukas. USA suhete paranemine Hiinaga. Kambodzas Pol Pothi juhtimisel veriseim diktatuur. Tsiilis Salvador Allende teostas ebatõhusaid reforme, ta lasti maha. Augusto Pinochet tegi riigipöörde 1973. ning kehtestas enda diktatuuri. Nicaragua. Sandinistlik Vabastusrinne. Sandinistid asendasid aastakümneid troonil olnud Somozade diktatuuri.Natsionaliseerimine, NSVLi-likud ümberkorraldused. Tekkis kontrate liikumine, seda ttoetas aga USA, kodusõda, sandinistid said lüüa. Araabia. Vastasseis Iisraeliga. 1964. Palestiina Vabastusorganisatsioon PVO, mille eesmärgiks Iisraeli kaotamine ja Palestiina loomine. Kuid juudid andsid ennetava löögi 1967. kuupäevane sõda

Ajalugu
260 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

taganes, ÜRO liikus nende järel *1950 nov tungisid Hiina üksused, varustatud NSVL relvadega, Lõuna- Koreale kallale *ÜRO taandus *1951 jan jäi rinne 38. Laiuskraadile 2 aastaks seisma *1953 sõlmiti vaherahu Tulemus: Korea jagunes 2 riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Suurim kaotaja oli NSVL, autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. BERLIINI ÜLESTÕUS Aeg: 1953 Osalejad: Nõukogude väed vs sakslased Põhjused: *Sakslaste lootus võõra võimu alt vabaneda *Rahulolematus viletsate elutingimuste üle Käik: *1953 avalik vastuhakk *Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streikimassimeeleavaldusteks *Rahutused haarasid Ida-Saksamaad *Lääneriigid polnud abistamiseks valmis + ülehindasid NSVL tegevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks *NSVL surustid ülestõusu kiiresti maha *kuulutati välja sõjaseisukord, tankid tänavatel *meeleavaldajad aeti jõuga laiali

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tsiili

Sissejuhatus Tsiili Pealinn: Santiago Pindala:756 950 km Rahvaarv:13 231 803 Riigikeel: hispaania Peamised usundid: 100% kristlus Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Tsiili peeso Täiskasvanute kirjaoskus: 94% Keskmine eluiga: 72 aastat Inimesi 1 arsti kohta: 2170 Telereid 1000 inimese kohta: 205 Tsiili on pikim riik maailmas, ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetrit. Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit.Andidest kaitstuna oli see ala viimane osa Ameerikast, mille hispaanlased okupeerisid, aga 1818. aastal sai Tsiili uuesti iseseisvaks.Pärast aastatel 1973-1990 kestnud sõjaväelise diktatuuri lõppu on riigi poliitiline

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti �

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

§25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid ­ Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika ­ Brasiilia Aasia ­ Iraak, Kuveit Okeaania ­ Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea ­ 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietnami ­ 1960-1970

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Külm sõda

mille tagajärjel pidid ebameeldivusi taluma tuhanded inimesed. Sõjajärgsetel aastatel olid USAS võimul demokraadid.1945 sai presidendiks Harry Truman, keda peeti esialgu nõrgaks presidendiks. Trumani valitsusaega jäi Korea sõda mistõttu pidi ta raskeid otsuseid vastu võtma. Kommunistlik süsteem oli pealetungil ja haaras oma mõjusfääri ühe maa teise järel. 1970 sai Tsiilis presidendiks Salvador Allende, kelle valis ametisse poliitilise kriisi käigus Tsiili parlament. Allende aga ei pidanud lubadustest kinni vaid natsionaliseeris kollektiveeris ning asutas oma relvastatud üksusi. Puhkesid rahutused protestiti ja ühiskond lõhenes. 1973 kukuti Allende ametist. Sõjavägede juhataja Augusto Pinocheti surus maha igasuguse vastupanu. USA toetas Pinocheti riigipööret. USA saatis tsiilisse ka oma majandusnõunikud. Pinochet andis täieliku vabaduse teha radikaalseid reforme. Tsiilis oli sündimas tõeline majandusime.

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused

Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui muu kultuuriruumi osa ja miski, mis pole neile sobilik, vajalik

Euroopa poliitilised režiimid...
62 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Haiti

Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011.......................................................................................................

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
30
docx

II MS ja Külm sõda

Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin, mille kaudu oli mõlema riigi liidritel võimalik kiiresti üksteisega ühendust saada. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma sõja viimise näol kolmandasse maailma. Tšiili ja Salvador Allende, Nicaragua ja Ortega, sandinistid ja kontrad. Mis arengud toimusid prantsuse Indo-Hiinas lisaks Vietnami sõjale, näiteks Pol Pothi genotsiid Kambodzas, selle põhjused? Kes suurtest kommunistlikest riikidest keda seal toetas? 15. Muutused Lääne-Saksamaa poliitikas 1970. algul. Willy Brandti tegevus ja suhete normaliseerimine idaga? Pingelõdvenduse olemus, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Mis rada viis nn Helsinki lõppaktini ja kes võitis sellest ning pingelõdvendusest kõige enam

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

kommunistid. o Korraldati valimised, kus sotsiaaldemokraadid ühinesid kommunistidega, teistest parteidest jäid alles vaid need, kes allusid kommunistidele. o Ühiskonda hoiti pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressiooni (ehk karistused).  Albaania erandlikkus seisis VLO’st lahkumises, soovis saavutada iseseisvust Praha Kevade näitel.  Jugoslaavia erandlikkus seisis soovis vabaneda Moska võimust ning mitte alluda nende korraldustele, seetõttu ei kujunenud riigist ka täielikku satelliitriiki. Sealne valitseja,Tito, soovis enda riigi ümbruses suuremat rolli mängida, kuid Stalinile see ei meeldinud ja nad läksid tülli, seejärel näitas Jugoslaavia, et hakkab enda oma asja ajama ning võttis vastu Marshalli plaani. Valmistuti ka Stalini rünnakuks Jugoslaavia vastu, kuid enne Stalin suri. 9. Mis toimus NSVLis II MS järel? Mis oli GULAG

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
16
docx

1960.aastad lootuste ja mässu aeg, kahepooluseline maailm

1.HEAOLUÜHISKOND Mis on heaoluühiskond? Sotsiaalne turvatunne ja lihtinimeste ostujõu kasv. Rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks.(sotsiaaltoetused, võrdne võimalus haridusele) John Maynard Keynesi –inglise majandusteadlane , tema ideed donimeerisid , majandusteooria: Seati eesmärk sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks, pöörati tähelepanu vaestele, töötutele jt, saavutati edu- vaesus jäi Põhja ja Lääne-Euroopas vähemaks. Iseloomusta keynesi õpetust?-raha devalveerimine on õigustatud, kui see elavdab majandust 29. Heaoluühiskonna neg, küljed? Leiti, et kodanikust on saanud tarbija, kujunes massikultuur(-keskklassi ostuvõime), polnud rahul, et kekklass sai endale palju osta. Reklaamid mõjutasid inimesi. LIIKUMISED: Bohheemlaslik liikumine e löödud põlvkond e biitnikud-ei olnud rahul sellise heaoluühiskonnaga. 30. 1960.aastate massiliikumised: põlvkondade konflikt: noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, moe, viisakusreeglid

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

Kuivõrd Pr revolutsioon oli rahvuslik revolutsioon? Üle poole elanikkonnast Prml ei osanud pr keelt. Lisaks keldi, saksa, oksidaani (lõuna-prm olev keel), katalaani, itaalia ja flaami keel. 19. saj jooksul rahvastiku pilt paranes. Prantsuse revolutsiooni ajendiks finantskriis, millega nõrk valitsus ei suutnud toime tulla. Halduskorraldus oli väga pillav, sellel lisandus kuninga ja tema õukonna pillav eluviis. 1789ks aastaks riigil suur võlakoorem. Üheks lahendiks sellest vabaneda oleks olnud maksude tõstmine, kuid ka sellel olid oma piirid. Püüti sisse viia Louis XVI poolt uusi reforme, toimusid pidevad ministrite vahetused, kuid need reformikavad ei õnnestunud. Möödapääsmatuks muutus generaalstaatide (seisuste esinduste) kokkukutsumine. See polnud koos käinud Prm 17. sajandist. Louis XVI nõustus generaalstaate uuesti kokku kutsuda, et finantsprobleeme lahendada. Generaalstaatide esindus valiti. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles

Ajalugu
287 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun