LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõi
vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse langetamisega. RK Nõukogu esimehe Molotovi ettepanekul lihtsustati kohtupidamist veelgi - süüdimõistmine nimekirjade kaupa. DEMOKRAATIA KRIIS EUROOPAS 20-AASTATEL TINGITUD MAJANDUSKRIISIST 1918. a järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks sellistes riikides nagu Itaalia, Saksamaa ja Austria /---/ Demokraatia on keerukas valitsemisvorm. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval ei olnud eelnevat demokraatiakogemust. Demokraatiad, mis tundusid täiuslikena paberil - näiteks Weimari vabariik - tõid endaga sageli kaasa nii palju erinevaid parlamendiparteisid, et stabiilse valitsuse moodustamine osutus võimatuks ja koalitsioonide moodustamine vältimatuks. Võimulpüsimise nimel vältis
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR By: Greetel Kala DEMOKRAATIA TUNNUSED · Kodanikkonna osalemine poliitikas · Võimude lahusus · Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment ·
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uus majandusp
2 erakonda: Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Mõlemad pooldasid vabaturumajandust. Pärast sõda valitsesid vabariiklased, kes kaotasid ära majanduspiirangud. Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust,
AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6
· Ida-Eur sõjavägi ainus süsteem, kust midagi kvaliteetset saada oli · eriti kehv olukord NSVL-s--->USA abipakid · Sm elas vallutatud alade arvelt algul üsna hästi-->sakslaste elatustase ei tohtinud väheneda, saksa naised pidid kodus püsima; kuid sõja edenedes pidid ka hakkama tsiviilelanike arvelt elama · kõige kergem USA-l: majandus arenes sõja tõttu kiires tempos, õitses põllumajandus, Eur-sse levisid ka ameerika filmid, muusika · tekkis kultuurivahetus: lauldi vastaste laule 23.Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine: · Sm positsioone nõrgendas tema vastaste konsolideerumine---> Atlandi harta 1941 aug Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla, lubati taastada kõikide okupeeritud riikide iseseisvus, NSVL suutis aga välja pressida, et ei laieneks MRP-ga NSVL-le läinud aladele
loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimum töötasu ja max päeva pikkus, tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi. Inimeste majanduslikuks toetamiseks- riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi. Dawesi plaan- tegi ettepaneku kergendada sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaegu. Ameerika andis saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Mõjus elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus pöörudus ülesmäge kogu Euroopas. 3. Millised olid Itaalia Fasistliku Partei võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused? Millal ja kus see partei tekkis, millised olid selle peaeesmärgid, kuidas tuli võimule? Majanduslikud: sõjalised majandusraskused- vabrikute sulgemine, inflatsioon, tööpuudud, streigiliikumine- ametiühingud ja
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
33 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid