Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Maa mõõtmed Pindala on 510 065 284,702 km² Ruumala on 1,0832×1012 km³ Mass on 5.9736×1024 kg Keskmine raadius on 6372,795 km Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes.
maavärinad. Näit. Baikali järv. 2) Nihkumine e. küljetsi liikumine: Tekivad murrangulõhed, maavärinad, vulkaanid. Näit. San Andrease murrang. 3) Laamade põrkumine a) Ookeaniline ja mandriline põrkuvad: sukeldub vahevöösse => subduktsioonivöönd , Tekivad süvikud, Moondekivimite teke, kivimite sulamine, Kurdmäestiku teke, Vulkaanid ja maavärinad. Näit. Nazca laam põrkub Lõuna – Am. Laamaga. B) Ookeaniline ja ookeaniline laam põrkuvad : Üks laamadest sukeldub, tekivad süvikud, moondekivimite teke, kivimite sulamine, maavärinad, vulkaanid. Näit. Aleuudi saared, Mariaani saared (Marianas Trench) c) Mandriline ja ookeaniline laam põrkuvad Tekivad : Kurdmäestikud, maavärinad. Näit. Himaalaja mäestik
koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, moodustab juurde maakoort või hävitab seda. Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfäärist üleval (3-75km paksune) osa, koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovicici eraldus pind. 16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit, kvartsporfüür Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18
· Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. 4. Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 5. Maa mõõtmed Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. · Pindala on 510 065 284,702 km² · Ruumala on 1,0832×1012 km³ · Mass on 5.9736×1024 kg · Keskmine raadius on 6372,795 km
tõusmas suureks probleemiks. Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa
Seadus ei luba enam alpakasid tappa liha saamise eesmärgil ega ka kaubelda sellega. Alpakad /Auchenia pacos/ on kõige arvukamad neljast Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] 3 (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 4 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides
Litosfääri laamad LITOSFÄÄR Nikita Gushtshin Mis on litosfäär? Litosfäär (kreeka keeles 'kivi' + 'kera') on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Litosfäär Litosfääri mõiste töötas välja USA geoloog Joseph Barrell, kes suri 1919. See kontseptsioon põhines suurte gravitatsioonianomaaliate olemasolul mandrilises maakoores, millest ta järeldas, et maakoores peab olema kõva
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit
11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro
11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro
MAALE SAABUVA JA SEALT LAHKUVA ENERGIA VAHET NIMETATAKSE ENERGIA PILANTSIKS. Energia pilants võib olla positiivne. (energiat tuleb rohkem kui läheb) Energia pilants on negatiivne. (kui energiat lahkub rohkem kui juurte tuleb) Energia palants on, 0 siis on maa energia pilants tasakaalus. LITOSFÄÄR ehk KIVIMID Laamade liikumist käsitleb laamtektoonika. (teadus mis räägib laamade liikumisest) Maapind koosneb: KIVIMITEST MIS MOODUSTAVAD MAA KOORE. Maakoor koosneb: KIVIMI PLOKKITEST EHK LAAMADEST LAAMA KOKKUPUUTE KOHTATES TOIMUVAD PROTSESSID: VULKAANI PURSKED JA MAAVÄRINAD KIVIMID: Kivimid jaotatakse tekke järgi kolme suurte rühma. Esiteks sette kivimid(LUBI). Teisek tard kivimid (PIMPSKI). Kolmanndaks moonde kivimid (MARMOR). MAAVÄRINAD Maavärin on maapinna liikumine mis tekib maapõue kivimitest tekkinud või kuhjunud pingete tõttu. Maavärin levib koldest eemale seismeliste lainetena. Laineid jaotatakse: Pikkilaineteks- liiguvad kiiresti (kõige kiiremad nagu
AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text ALPAKA LIIGID Second level
mandrilaama alla. Ookeanis tähistab vajumiskohta süvik. Tekib kurdmäestik. Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. · mandriline ja ookeaniline maakoor mandriline maakoor on väga vana. (kuni 4 miljardit) aga ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega,mis takistab tal vahevöösse tagasi sukeldumist. · Litosfäär- maa väline tahke kivimkest. Koosneb suurtest laamadest, mis moodustavad või hävitavad maakoort. · Astenosfäär-maa vahevöö ülemises osas vahetult enne litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Seal ''ujuvad'' litosfääri laamad. Osaliselt ülessulanud kiht. · Vahevöö- kiht maa sisemuses,mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. · Sise- ja välistuum-Välistuum koosneb rauast ja niklist ja on vedel kiht. Sisetuum on maa tuuma keskosa ja ka kõige kuumem osa.Koosneb raua-nikli sulamist.
Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel. Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km-mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku tardumisel. Lasuvad süvamere setted.
omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on tähtsamaid üldistusi keemias (tuntud mendelejevi tabelina). Murrang geoteadustes Alfred Pangea Wegener ( 1880-1930), meteoroloog Mandrite triiv on hüpotees mandrite liikumisest üksteise suhtes Laamtektoonika teooria Harry Hess ( 1906-1969), geoloog: merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena) Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja
On tõestatud, et alpakad kodustati ligikaudu 6000 aastat tagasi. Loomad elutsevad peamiselt Peruus, Boliivias, Ecuadoris ja Tšiilis mägedes 3000–5000 meetri kõrgusel. Loomi kasvatavad kohalikud talunikud ja karjused Andides aastaringselt. Metsikuid alpakasid ei ole olemas. Alpakade vanimaks tänaseni elusaks eellaseks loetakse vicunjasid (vt lisa 2.). Alpakad on suuremad kui vicunjad, kuid väiksemad teistest kameliididest: kaamelitest ja laamadest. Alpakadel puuduvad ülemised lõikehambad ja isastel kasvavad täiskasvanuks saades võitlushambad. Täiskasvanu ikka jõuab emane alpaka 18 - 24 kuu vanuselt, isane 2 - 3 aastaselt. Emased alpakad on tiined umbes 11,5 kuud ja juhul kui näiteks ilm ei ole sobiv, omavad nad võimet poegimist edasi lükata. Reeglina sünnib üks järeltulija korraga ja teda nimetatakse kria´ks. Alpakad elavad umbes 20 aastat vanaks.
raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (2) Maa Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 110 000km/h. Kaugus Päikeseni on 150milj.km. Maa kaugus Päikesest on parajasti sellne,et vesi saab olla vedel. Õhu olemasolu. Maad ümbritseb atmosfäär, mis on segu mitmest gaasist. Üks gaasidest on hapnik, mida elusolendid vajvad hingamiseks. Maakoor koosneb paljudest suurtest kiviplaatidest-laamadest, mis on pidevalt pisut nihkuvad ja üksteise vastu hõõruvad. Laamade järsud kokkupuuted tekitavad maavärinaid. 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Marss Marss on neljas planeet. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes
o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist o Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik) Moondekivimid, kivimite sulamine Tekivad vulkaanid, kurdmäestikud (mandriline) Maavärinad o Ookeaniline ja ookeaniline üks laamadest sukeldub Süvikud Moondekivimid, kivimid sulavad Vulkaanilised (saare)kaared Maavärinad Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared o Mandriline ja mandriline Kurdmäestikud Maavärinad Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 9
o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist · Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik) o Moondekivimid, kivimite sulamine o Tekivad vulkaanid, kurdmäestikud (mandriline) o Maavärinad Nt: Nazca laam põrkub L-Ameerika laamaga · Ookeaniline ja ookeaniline üks laamadest sukeldub o Süvikud o Moondekivimid, kivimid sulavad o Vulkaanilised (saare)kaared o Maavärinad o Vulkaanid Nt: Aleuudi saared, Mariaani saared · Mandriline ja mandriline o Kurdmäestikud o Maavärinad o Vulkaane ei teki Nt: Himaalaja mäestik 1. 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil; tead, kuidas leitakse
Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel · Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast) o Laamtektoonika teadus laamadest, nende liikumisest ja põhjustest. Maakera katab 50 200 km paksune jäik kiht, mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ning on lõhustunud laamadeks. o Litosfääri all asub osaliselt üles sulanud astenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris liiguvad laamad erineva kiirusega, erinevates suundades
Temperatuur maakoore sees tõuseb, küündides 13 km sügavusel 200ºC. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad. Vedela osa ruumala ei ületa ilmselt paari protsenti astenosfäärist, seetõttu läbivad teda nii piki- kui ka ristilained, kuigi viimased märgatavalt nõrgenevad ja aeglustuvad. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia
Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid - hõlmab ka vahevöö ülemist osa kuni astenosfäänini. Maakoore paksus tehti kindlaks seismiliste meetoditega. Maavärina ajal pandi tähele et umbes 30 km sügavusel lainete liikumiskiirus tunduvalt suureneb. Ka teised seismoloogid tõendasid, et igal pool toimub peaaegu sama, see tähendab, et on mingisugune piir, mis eraldab maakoort alumisest kihist. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Eristatakse ookeanilist (54%), mandrilist(40%) ja ülemineku maakoort(6%). Kahte liiki: Ookeaniline litosfäär(seotud ookeanilise maakoorega) ja mandriline litosfäär(mandrilise maakoorega) Ookeaniline maakoor ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Nooem. Suurema tihedusega, seepärast mandrilisest madalamal. Uueneb pidevalt, ahelikes laamad lahknevad.
• Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige levinum viis. Nt. Himaalaja, mis on tekkinud India-Austraalia laama ja Euraasia laama kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid (Euroopas) Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon. Põrkuvad mandriline ja
põhjustada seal suuri kahjusid ja purustusi. Kõige sagedamini esinevad tsunamid just Vaikse ookeani rannikutel. Mis siis aga tegelikult toimub? Lisaks definitsioonile on olemas ka lihtne ja loogiline seletus selle nähtuse tekkimisest. Teatavasti on maa ehitus kihiline. Kõige peal on mõnekümne kilomeetri paksune kivist koor ehk litosfäär, mis nõ. ujub alumise vedelama kihi pinnal. Kuna aga litosfäär ei ole tervik, vaid koosneb plokkidest ehk laamadest ja et need need ka omakorda ujuvad, siis liiguvad nad üksteise suhtes. Sageli aga mitte eriti sujuvalt, vaid järsu nõksakuga. Kui seal kogunenud pinge on jõudnud vajaliku piirini esineb nähtus mida tuntakse maavärina nime all. Tsunami ise kaasneb enamasti vähemalt 6,5 magnituudise maavärinaga, mis toimub ookeani põhjas ja kui laamade vertikaalne liikumine on sealjuures küllaldaselt suure amplituudiga (mõned meetrid), siis on tulemus käes. Sellise laine põhimõttelist
Seal võib kohata fjorde kõrvuti mägedega ning vulkaane ja geisreid, aga ka troopilisi metsi ja liivarandu. Uurimustöö huvitamaks osaks oli Lõunasaare ja Põhjasaare erinevused. Kokkuvõtlikult võiks öelda et Põhjassaar on mõnevõrra soojem kui Lõunasaar, seal on tegevvulkaanid, geisrid ja kuumaveeallikad. Vulkaanid on kujundanud kogu Põhjasaare maastiku. Lõunasaarel on nii vihmametsad, kõrbed kui ka liustikud. Uuringus sain rohkem teada ka laamadest, mis põhjustavad Uus- Meremaal maavärinaid. Kuna Uus-Meremaa asub oma vulkaanide, mägede ja liustikega täpselt laamade murrangujoonel, seal, kus Indo-Austraalia laam kohtub Vaikse ookeani laamaga, ja sellepärast maavärinad tekivadki. Üks murrangujoon jookseb pikkupidi läbi Lõunasaare mägede. Üllatav oli see, et Uus-Meremaal ei olnud kunagi minevikus mitte ühtegi kiskjat, mistõttu linnud arenesid pisut teistmoodi kui mujal maailmas - kuna kiskjaid ei olnud, siis polnud
Tuum on eeldatavasti kas tahke või osaliselt sulatud, ta on ümbritsetud vahevööga. Vahevöö on ka tahke ja koosneb silikaatidest, selle põhielementideks on hapnik, räni, magneesium. Vahevöö aktiivsusest minevikus on tingitud Marsi maastiku kõige märkamisväärsemad detailid, aga praeguseks ajaks vahevöö aktiivsus on sumbunud. Vahevöö on kaetud koorega, mille paksus on keskmiselt ca 50 km. Erinevalt Maast, Marsi koor ei koosne laamadest ja ei näita laamade tektoonika tunnuseid. Samas eeldatakse, et see mehhanism toimis ca 4 mlrd aastat tagasi. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 7. JUPITER Jupiter on suurim planeet Päikese süsteemis: tema mass on 2,5 korda suurem võrreldes teiste planeetide kogumassiga, kuid ca 1000 korda väiksem Päikese omast. Jupiteri raadius ületab Maa oma 11 korda, mass on 318 korda suurem. Nagu teisetki gaasihiiud, koosneb Jupiter enamasti vesinikust ja heeliumist
sukeldumise käigus vulkaaniliste saarte rida ehk saarkaar (nt Jaapani ja Kuriili saared) 4. kahe mandrilise laama põrkumine: kumbki laam ei sukeldu, põrkumise tagajärjel tekib kurdmäestik ning vulkaaniline tegevus on väga piiratud, sest maakoor pakseneb, mis omakorda raskendab magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5. kuumad täpid- paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja sulavad kivimimassid) tõusukohad 1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma väljavooluala) või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik (nt Hawaii saar) Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. A. Kurdmäestik- mäestik kahe laama põrkepiirkonnas, tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla
pikaajaline mõju, mille nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, kas siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 25. Litosfäär- maakoore ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, mis on liigendatud laamadeks. Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. LD50 ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust. LD50 on akronüüm väljendist "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%). LD50-ga märgitakse minimaalset aine kogust, mis on surmav pooltele isenditele testpopulatsioonist. 27. Magnetosfäär maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa
pehmuse ja vastupidavuse pärast. Seda kutsutigi inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. Erinevalt laamadest kasvatatakse neid eelkõige villa saamise eesmärgil. Alpakasid on kolme liiki: Kõige peamisem on teistest selgesti eristuv sirge ja tiheda karvkattega Huacayo. Need loomad on võimelised elama Andide raskeimatel aladel. Nende vill (Alpaca fleece) on tugev ja säbar. Sarnaneb kõige rohkem lambavillaga.
-eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor, pidevalt laienevatest lõhedest tungib välja laava, mis tardudes ookeanialust maakoort järk- järgult juurde kasvatab. Seepärast on maakoor ookeanide all ka kõige noorem, seda vööndit tähistavad ookeanide keskmäestikud. Vulkaanipursked on sellistes kohtades rahulikud ja maavärinad nõrgad. - nihkuvad üksteise alla, kui üks põrkuvatest laamadest on õhukese ookeanilise ja teine paksu mandrilise maakoorega, sukeldub õhem laam teise alla. Allapainduva laama äär on väga sügaval ja seal asub ka süvik ookeanis. Teise laama äär võib vastupidiselt üles painduda ning sellest kerkivad mäestikud. Lisaks on sellistes piirkondades tugevad maavärinad ja vulkaanipursked. Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud. Murrang - Murrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate
ja olek (faas)? Maakoor on Maa välimine kest, mis jaguneb kaheks: kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Ookeanilise maakoore paksus on 3-10km, kontinentaalse maakoore paksus kuni 70km. Maakoor on alt Moho pinnaga piiritletud sfäär. Koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist (O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, N, K) ja ränirikkaist kivimitest. On tahkes olekus. Litosfäär hõlmab maakoort ja vahevöö kõige ülemist osa. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. On tahkes olekus ning samuti kahte liiki: mandriline (40-200km paks) ja ookeaniline litosfäär (50-100km). Astenosfäär poolvedelas olekus. Asub litosfääri all, vahevöö ülemises osas, ei purune, vaid voolab, aga käitub kui tahke elastne keha. Mandrite all on 100-200km sügavusel, ookeanide keskmäestike all 30-60km sügavusel. Astenosfääril "ujuvad" litosfääri laamad
maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 26. Geoloogiline ajaskaala. -Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks. -Geoloogiline aeg on ajavahemik Maa kui planetaarse keha moodustumise lõpust kuni ajaloolise aja alguseni. Geoloogiline aeg on inimesele hoomamatult pikk ajavahemik, mis hõlmab rohkem kui nelja miljardit aastat.
Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad. Varjud tavaliselt puuduvad. Sademeid ega optilisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Alumised pilved, mille alus on madalam kui 2km. Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns)
kaetud veega. Maa mitmepalgelise kliima kujunemisel täidab vesi olulist osa. (1:14) 12 Maa tiirleb ümber Päikese orbiidil, mille läbimiseks kulub 365 ¼ ööpäeva. Maa orbiit pole ringikujuline ning Maa telg on kaldu. Maa on aktiivne planeet, mis on pidevas muutumises. Maakoore tahked kivimid ujuvad sulanud kivimitel, laaval. Maa keskel asub rauast tuum. Maakoor koosneb tohututest plaatidest, laamadest, mis on üksteise suhtes aeglases, kuid pidevas liikumises. Laamade hõõrdumine ja põrkumine põhjustab vulkaanipurskeid ja maavärinaid, mis võivad Maa pinda oluliselt ümber kujundada- moodustada uusi saari ja mägesid, rebestada maapinda tohutute lõhedega. (1:15) Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa
osutatud teenuste kogumaht rahalises väärtuses. rahvatulu, energia tootmine, energia tarbimine, väliskaubandusbilanss, arstiabi, hariduse korraldus, sotsiaalabi korraldus , naiste rakendatus majanduses jne. Pilet 3. 1. Laamtektoonika. Laam, laamide liikumapanev jõud, ookeanide keskahelik, subduktsioonivöönd, kuuma täpi tektoonika, kontinentaalse rifti kujunemine. Laamtektoonika. Maa välimine osa koosneb jäikadest plaatidest litosfääri laamadest, mis on üksteise suhtes pidevas liikumises. Laam on litosfääropank, mis liigub 1 10 cm/a.Laamade liikumist uurivat teadust nim laamtektoonikaks. See teooria sai alguse Alfred Wegwneri poolt välja pakutud mandrite triivi hüpoteesist. Laamad paneb liikuma aine liikumine vahevöös, seda omakorda põhjustab kuum tuum. · Kui kaks ookeanilist laama või üks ookeaniline ja üks kontinentaalne laam üksteisele lähenevad, toimub subduktsioon ehk laama sukeldumine ning
kokkupuute joont.Takistades niiviisi teineteise liikumist.Tugevate pingete vallandumisel tekivad purustavad maavärinad. - Murrang on sügav maakoorelõhe,mille tekkimisel maakoore osad üksteise suhtes nihkuvad.Tekib ookeaniliste laamade lahknemise alal. - Kuum täpp on vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala.Nad paiknevad vahevöö laamadest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. - Rift on maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe - Vulkaan on koonusekujuline mägi,mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem,mida mööda magma,purustatud kivimid ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Vulkaane esineb: 1.Laamade äärealadel,kus ühe laama serv sukeldub teise alla(nt.Vaikse ookeani nn. Tulerõngas) 2.Laamade üksteisest eemaldumise kohtades(nt.Atlandi ookeani keskahelikud) 3
välimist kivimilist kesta. maakoore ka vahevöö ülemine osa, alates 90 km sügavusel. Maakoore alumiseks piiri sügavuseks maapinnast loetakse u 15-75km, ookeanipõhjas siiski vähem. Maakoor jaotatakse stratisfääriks e settekivimite kihiks ja nn graniidi ning basaldikihiks (moondekivimite kiht). Stratisfääri all mõistetakse settekivimitest koosnevat litosfääri osa, mis harilikult lasub graniitsel kihil. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 2. Maa siseehituse põhijooni, maakoor ja selle ehitus. matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning see ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga.Laamtektoonika.
leviku ning kivimite iseloomu ja koostise poolest. Sageli lasuvad nad üksteisel diskordantselt ehk lahknevalt. Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate. Aluspõhi hõlmab peale vanaaegkonna settekivimite ka kõiki eelkambriumi vanusega kivimeid, seega ka aluskorda Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal Maakera koosneb laamadest, mis omavahel liiguvad. Laamtektoonika väljatöötaja on Alfred Wegener. Eesti asub hiigelsuurel Euraasia laamal. Kui oled laama keskosas, siis mingis mõttes on väga rahulik elada. Aga kui laama piiril elada, siis võib seal esineda erinevaid loodusnähtusi, looduskatastroofe. Meie juurest lahknevad Islandi ja Vahemere juurest. Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni ehk Fennosarmaatia kraatoni platvormsel osal, Ida- Euroopa platvormil
atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). Kõik maailma veed kuni maksimaalse sügavuseni – 11022 m Litosfäär Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid, sest litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad üksteise suhtes väga aeglaselt, moodustades või hävitades maakoort. Litosfääri all asub astenosfäär, ülemise vahevöö vedelam, kuumem ja alumine osa. Litosfääri ja astenosfääri piiri määrab käitumine suurel rõhul: litosfäär jääb jäigaks väga pika geoloogilise aja jooksul, mille jooksul tadeformeerub elastselt ja üksnes aeg-ajalt tekivad hapramatesse kohtadesse rikked, aga astenosfäär deformeerub plastselt ja sel
sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna
sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna
sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise. Harry Hess ja okeanograaf Robert Dietz lõid hüpoteesi, et mere põhi laieneb keskmäestikest kahele poole. Inglise geofüüsik Dan McKenzie oletas, et maakoor koosneb laamadest, kuid nende laamade liikumist seletas ameerika geoloog Jason Morgan. Laamtektoonika tõesust kinnitas ookeanide põhja puurimistöödega USA uurimislaev Glomar Challenger. Keskkonnaprobleeme ja globaliseerumist peetakse tänapäeval üheks suurimateks probleemideks. Nende lahendamine aga eeldab Maad kui terviksüsteemi käsitletavaid üldistavate teaduslikke seletuste loomist. Näiteks Vladimir Vernadski käsitles esimesena loodusvarasid ühtsena ja täpistea- duslikuna
annaabi.ee 
