Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Planeet Maa (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maa
Liis-Gertrudh Reinsoo
12.C
Maa
Kera kujuline.
Päikesesüsteemi kolmas planeet.
Koduks miljonitele liikidele.
Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast.
Üks kaaslane Kuu
Maa siseehitus
1. Sisetuum
Click to edit Master text styles
Second level
2. Välistuum
Third level 3. Alumine vahevöö
Fourth level
Astenosfäär
Fifth level 4.
5. Ülemine vahevöö
6. Maakoor
Laamtektoonika
Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks.
Litosfäär koosneb suurtest laamadest.
Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat.
Maa mõõtmed
Pindala on 510 065 284,702 km²
Ruumala on 1,0832×1012 km³
Mass on 5.9736×1024 kg
Keskmine raadius on 6372,795 km
Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m
Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.
Aastaaegade vaheldumine
Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi
Maa orbiidi tasandi suhtes.
Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole kõige enam 22.juunil.
Maa liikumine
Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit.
Tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h .
Pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.
Täispöörde teeb maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.
Maa keemiline koostis
Maa koostis(massi järgi) Maakoore koostis
Raud 34,6% Hapnik 46%
Hapnik 29,5% Räni 28%
Räni 15,2% Alumiinium 8%
Magneesium 12,7% Raud 5%
Kaltsium 4%
Nikkel 2,4%
Naatrium 3%
Väävel 1,9% Kaalium 3%
Magneesium 2%
Atmosfäär
Maad ümbritsev kiht.
Umbes 1000 ­ 1200 km kõrgune.
Kaitseb meid päikese kahjuliku mõju ja kiirguste eest.
Kihilise ehitusega :
troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär.
Kolm tähtsat lauset
Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi
Maa orbiidi tasandi suhtes.
Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste
suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda.
Maal on üks kaaslane kuu.
Vasakule Paremale
Planeet Maa #1 Planeet Maa #2 Planeet Maa #3 Planeet Maa #4 Planeet Maa #5 Planeet Maa #6 Planeet Maa #7 Planeet Maa #8 Planeet Maa #9 Planeet Maa #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gertrudh Õppematerjali autor
See on powerpointi fail ja siin on kokkuvõtvalt kirjutatud, lisan ka wordi failis täpsema teksti. Tegemist on ettekandega.

Sarnased õppematerjalid

Planeet Maa
4
docx

Planeet Maa

Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved).

Füüsika
Füüsika slideshow - Maa
7
odp

Füüsika slideshow - Maa

MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse,

Bioloogiline füüsika
Planeet Maa
3
rtf

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune

Füüsika
Planeet Maa
15
ppt

Planeet Maa

Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km

Füüsika
Planeet Maa
3
odt

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks

Astronoomia
Planeet Maa
7
ppt

Planeet Maa

Planeet Maa Koostasid : Tanel ja Ardi Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna. Maa on ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega. Maa kaaslaseks on taevakeha Kuu. Maa mõõtmed Ümbermõõt : 40 075,004 km ( ekvaatoril ) 39 940, 638 km ( poolustel ) Kogupindala : 510 065 284,702 km² Ruumala : 1 083 230 000 000 km³ Diameeter : 12 756,270 ( ekvaatoritasandil ) 12 713,500km ( poolusi läbiv sirge ) Keskmine kõrgus : 623 m, keskmine ookeani sügavus 3,8 km. Andmeid Maa kohta

Füüsika
Füüsika referaat maast
7
doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta

Füüsika
Planeet Maa
6
docx

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa on

Megamaailma füüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

ralka profiilipilt
ralka: aitäh
21:06 17-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun