avamängu,17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati + väikepalad, 7 ooperit, erinevad kooriteosed vokaallooming- ta kujundas välja soololaulu zanrile iseloomulikud jooned, tema lauludega algab Saksa professionaalne lauluajastu, teda peetakse lääne-euroopa suurimaks laululoojaks Laulud jagunevad kahte rühma 1)lihtsakoelised(seotud rahvamuusika teemadega) nt tsüklist "Talvne teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" 2)läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestri partiiga klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmekülgsemaks nt "Margrete voki ääres" "Muusikale" "Forell" Kirjutas ka soololaulutsükleid "Ilus möldrineiu" koosneb 20 laulust, lihtsad palmilaulud samas mõni ka läbikomponeeritud "Talvine teekond" koosneb 24 laulust, seal Schuberti eluraskused, 3-osalised "Luigelaul" koosneb 14 laulust INSTRUMENTAALMUUSIKA
Ooper on muusikaline ____________.See ühendab endas paljusid kunstiliike:__________, __________,_________________,_________ja___________.Ooperis kõnelemise asemel ___ _______.Ooperi muusika on lahutamatult seotud_________, mis on teose sõnaliseks aluseks. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Mis on : a) numbriooper a)______________________________________________ _______________________________________________ b) läbikomponeeritud b)_____________________________________________ ooper _______________________________________________ 1.Mida tead ooperi ajaloost? 2.Keda peetakse ooperi ,,isaks" ? 3.Mida tead barokkooperist ? 4.Nimeta mõned maailma kuulsad ooperid. 5.mida tead eesti ooperist? Helerin Laaniste 8b.
koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1. Teda ei võetud konservatooriumisse, sest peeti andetuks Giuseppe Verdi 2. Suri enne, kui tema ooper maailmakuulsaks sai Georges Bizet 3. Suurim ooperiuuendaja 19.sajandil Richard Wagner 4. Libretode aluseks on kuulsate (näite)kirjanike teosed G.Verdi 5
2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes)
2. Mis on romantismiajastu heliloojate loomingus sarnast baroki- ja klassitsisimiajastu heliloojatega? Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid: 3. Nimeta romantismiajastu muusikavorme ja žanreid. 5 klassikaline sonaaditsükkel, klaverisaatega soololaulud, sümfooniline poem, lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes)
Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed Ooperid "Nibelungide sõrmus","Reini kuld", "Valküürid", "Siegfried", "Jumalate hukk""Lendav hollandlane", "Tannhäuser","Lohengrin"',"Tristan ja Isolde","Parsifal"
Laululooming Schuberti soololaulud on tema loomingu kaalukaimad osad. Kokku on tal üle 600. laulu umbes 90. luuletaja tekstidele sealhulgas Goethe, Schiller, Shakespeare. Schubert kasutas lauludeloomisel 3 laulutüüpi (neid kasutasid ka teised heliloojad) 1. Lihtne salmilaul Salmid ja viisid korduvad kogu aeg. See tüüp sarnaneb Austria rahvalaulule. 2. Varieeritud salmilaul Salmid on alles aga muusika muutub vastavalt teksti meeleolule. 3. Läbikomponeeritud laul Salme pole, muusika muutub ja areneb pidevalt. Muusika on otseselt seotud tekstiga. Schuberti laulud räägivad surmast, õnnetust armastusest, õnne otsimisest ja loodusest Meloodiad on küllaltki lihtsad kuid väga laulvad, tundelised. Klaveripartiid on erakordselt tähtsad, harmooniad ja karakter on sageli laulu mõtte tegelikud avajad. Laulude hulgas on 2 tsüklit ja 1 kogumik. Tsüklid ,,Ilus möldrineiu" , milles on 20 laulu, kirjutati 1823.
alatooniga tundelisest lüürikast traagikani ulatuvad meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated, mis polnud enam pelgalt harmooniataustata funktsioonis, vaid kujutasid endast iseseisvaid, sageli tehniliselt küllaltki keerukaid partiisid, mille faktuur peegeldas teksti tundemuutusi. Schuberti mõned teosed: ,,Metshaldjas", ,,Ilus möldrineiu" ja ,,Talvine teekond".
vaevles rahapuuduses. 2. LOOMINGUPERIOOD See oli reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde.Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. 1843.aastal esietendus ooper "Lendav Hollandlane" Esietendus ei leidnud publiku poolehoidu.Tema rütm ja muusika olid liiga uudsed. Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. 1845. aastal esietendus ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. Ooper on särav, tegevusterohke, efektsem ja teatraalsem kui "Lendav Hollandlane" 3. LOOMINGUPERIOOD 1854-1882 1864
· Retsitatiiv Aariale eelnev kõnelaul. · Ansambel Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett Nelja solisti kooslaulmine. · Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos.
13. Millised muutused tõi romantismiajastu sümfooniazanrisse? Nim selle zanri tuntumad esindajad sümfooniaorkestri koosseis kasvas, võeti kasutusele uusi pille. sümfooniates muutus tsükli ülesehitus ja neile hakati ka panema programmilisi pealkirju. meistrid olid hector berlioz, johannes brahms. 14. Kirjelda lühidalt 19.sajandi ooperizanri arengut ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid katkematult. 15. Miks nimetatakse Giuseppe Verdit 19.sajandi ooperikuningaks? Nim. tema tuntumaid oopereid Ooperite kangelasteks olid ühiskonna poolt põlatud inimesed ning nende traagiline saatus. Verdi otsis oma ooperite aluseks kirjandusteoseid, mis sisaldaksid tugevaid konflikte ja karaktereid. Et Itaalia publik polnud sellisteks ooperiuuendusteks valmis, vilistati "Traviata"
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega
inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeline ja kare meloodia põhineb kõne ja rahvaluule elementide sünteesil, see ongi originaalne." Sellest tulenevalt on Mussorgski teosed on läbikomponeeritud. Mussorgski alustab sotsiaalse ja satiirilise teema käsitlemist. Selle teema peidab ta laululoomingusse. Sügava tundeküllusega kirjutab ta laulu "Vaeslaps", kellest mitte keegi maaimas ei hooli. Pilkav satiiriline teema väljendub laulus "Kirp". Ei rumalusele ja lipitsemisele. Mõtte sai ta aga Goethe "Faustist", kus Mefistofeles lipitseb ja poeb. Uuenduslikuks on ooperis koorid. Koor ei ole enam passiivne kõrvalt vaataja, kes laulab ilusaid,ümaraid kooristseene kauni alguse ja lõpuga
Oluline roll tämbril, dünaamikal. Kokkuvõte Erkki-Sven Tüüri looming on väga mitmekesine, teoseid on paljudes zanrides ning neid esitavad erinevad koosseisud. Tema loomingut iseloomustavad dünaamika muutused ning ilusa meloodia olemasolu, rütm kõigis teostes nii suurt rolli ei mängi. Tüüri looming on ka uuenduslik, näiteks ,,Arhitektoonika" V, kus on ühendatud elektrikitarr ning võimendatud klaver. Samuti on mitmetes tema teistes teostes läbikomponeeritud instrumentaalteosed, kus rokistiil on ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Selline uus lähenemine muusikale on toonud Tüürile ausatajaid nii roki kui professionaalsete muusikute seas. Tüüri muusika on väga emotsionaalne, kaasakiskuv ning meisterlikult komponeeritud. Minu jaoks läbis kõiki kuulatuid teoseid mõni aspekt, mis jättis palale optimistliku alatooni, isegi
Et seda kavatsust ellu viia, kutsub ta appi oma parima sõbra Martini, kes on vastu tahtmist sunnitud kolima paarikese juurde elama. Aga ainult nädalaks, mitte rohkem. Nii käivitub vägagi plahvatusohtlik, kuid naljakas situatsioon, mis lõpuks leiab lahenduse läbi koomika ja musta huumori. Clément Micheli ,,Nädal aega kolmekesi." on tõeline maiuspala nii head situatsioonikomöödiat kui absurditeatrit armastavale vaatajale. Hästi läbikomponeeritud tekstis annab tooni tundlik, vahel absurdini viidud, veidi nihestatud huumor. Lugu, mis esmapilgul võiks tunduda veidi ehmatav või isegi küüniline, osutub hoopiski ühtaegu nii naljakakas kui ka liigutavaks. Lemmik näitleja Jan Uuspõld Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973 Tallinnas. Ta on eesti näitleja ning töötab aastast 1998 Eesti Draamateatri näitlejana. 1998. aastal lõpetas EMA Kõrgema Lavakunstikooli. Jan on hea näitelja, ta alati elab enda rollides. Ta
laul. Eesm rajada Venepärane tõsine muus. Tähelep oli pöörat oop.loomingule ja soololauludele. Instr muus üsna vähe ja teosed olid progr. Rühm püsis 70-te alguseni. M. Mussorgski: 1839-1881. autodidakt. Tõuke heliloomiseks sai "V. Rühma" liikmetelt. Kuj üheks tähts kriitil realistiks muus.ajaloos. Püüdis elu näidata nii nagu tegelt oli. Uuenduset helikeeles: eitas harmoonia rangeid reegleid; kujund orig venepärase meloodia; armastas teoste ülesehit vabavormi; sageli teosed läbikomponeeritud. Looming: oop-d olid ajal rahvadraamad, mis kajast möödunud sündm Venemaal (Nt: "Boris Godunov", "Hovastsina"). 5 oop, hulgal kriitilisi soololaule ("Seminarist", "Kirp"). Instr muus tema loomingus vähe, tuntum 10-st osast koosn klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt". A. Borodin: 1833-1887. nooruses tegel paljude aladega. Õppis mitm pille, huvit kirjandusest, joonist, keeltest. Peam huvi keemia vastu, millest saigi elukutse. 29 aastaselt oli keemiaprofessor
Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11.sajandiks Rooma liturgiasse, kreeka päritoluga. Psalmoodia laulmisega SANCTUS-püha, valmistab ette missa sisulise kõrgpunkti, iseloomustab hästi kaunistatud läbikomponeeritud meloodiad AGNUS DEI-tuli hilja Rooma liturigasse, muutuvate tekstidega. GRADUALE-psalmilaul(astmelaul-lauldakse esimesel astmel) muusikaliselt kõige huvitavam missalaul ALLELUIA-koosneb kolmest osast. ABAB-vorm Graduale ja alleluia-missa muusikaline kõrgpunkt, mõlemad juubeldavad laulud. OFFERTORIUM-altarirituaalilaul Missa üles ehitatud rangetele reeglitele ja põhimõtetele katoliku kirikus. Helilaad: Kaheksa, pärineb kreeka omadest, helilaade loetakse ülevalt alla, tänapäevasem
nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks,e t avamängus peab olema ooperiga ühine admosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Sellist ooperit, mis koosneb iseseisvatest, lõpetatud numbritest, nimetatakse numbriooperiks. On ka oopereid, kus puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid ja koorid. Muusika areneb siis katkematultkoos draamaga, sellist ooperit nimetatakse läbikomponeeritud ooperiks. Operett Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud operetiviisid on saanud üldtuntuks. 17
Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri. Karjäär läbi aastate 1897.-1898. aastail, esines Lurich Venemaa linnades, saades suure menu osaliseks ning võites muuhulgas ka kuulsat jõumeest Ivan Poddubnõid. Lurichi edu üheks saladuseks oli oskus oma kavasid rahvale huvitavaks teha, põimides kavasse erinevaid atraktiivseid elemente, mis rahvast elavdasid. Kõik matšid olid läbikomponeeritud, võtted olid efektsed, riietus glamuurne. Mängis taustamuusika, ning esitati trikke. 1899. aastal sõitis Lurich Lääne-Euroopasse oma esimesele turneele. Seal võistles ta nii maadluses kui ka raskuste tõstmises. Võitnud mitmeid tugevaid maadlejaid nii Hamburgis, Riias, Budapestis, Lissabonis jm, sai Lurichi nimi Euroopa maadlusmattidel kuumaks kaubaks. 1912. aasta võttis Lurich vastu otsuse minna Põhja-Ameerikasse, püüdes ka seal end maadlejana läbi lüüa
keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid ,,Suur Tõll" ja ,,Põrgu", mängufilmid ,,Surma hinda küsi surnutelt" ja ,,Naerata ometi". 26. Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tsellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999). 30. Tüüri Reekviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) on saanud ka rahvusvahelise tunnustuse osaliseks sai Unesco poolt korraldataval rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis 1995. a
Nähes, et teda saadab nendes tegevustes suur edu, otsustaski Lurich, et valib lõplikult elukutseks jõumehe karjääri. Karjäär läbi aastate 1897.-1898. aastail, esines Lurich Venemaa linnades, saades suure menu osaliseks ning võites muuhulgas ka kuulsat jõumeest Ivan Poddubnõid. Lurichi edu üheks saladuseks oli oskus oma kavasid rahvale huvitavaks teha, põimides kavasse erinevaid atraktiivseid elemente, mis rahvast elavdasid. Kõik matsid olid läbikomponeeritud, võtted olid efektsed, riietus glamuurne. Mängis taustamuusika, ning esitati trikke. 1899. aastal sõitis Lurich Lääne-Euroopasse oma esimesele turneele. Seal võistles ta nii maadluses kui ka raskuste tõstmises. Võitnud mitmeid tugevaid maadlejaid nii Hamburgis, Riias, Budapestis, Lissabonis jm, sai Lurichi nimi Euroopa maadlusmattidel kuumaks kaubaks. 1912. aasta võttis Lurich vastu otsuse minna Põhja-Ameerikasse, püüdes ka seal end maadlejana läbi lüüa
Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." Kuid Schubert ei loobu võitlusest. Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu. Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega. Kammermuusikas ja sümfoonilistes anrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni. Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ja tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti
Sümfoonia, 9 avamängu, 17 keelpillikvartetti, 22 klaversonaati, 7 ooperit, missasi jne Vokaallooming Alates Schubertist muutus soololaul tähtsaks. Schubert kujundas välja soolulaulu zanrile iseloomulikud jooned. Tema lauludega algab saksa professionaalse lauluajastu. Teda peetakse LääneEuroopa suurimaks laululoojaks. Lihtsakoelised laulud nt. Tsüklist "Talvine teekond" "Üks kask meil kasvas õues", "Serenaad", "Ave Maria" jpt. Läbikomponeeritud laulud klaverisaade on võrdne orkestripartiiga, klaverisaade annab laulule emotsionaalse tausta, muudab laulu mitmepalgelisemaks nt. "Margarete voki ääres", "Muusikale", "Forell" Soololaulutsüklid "Ilus möldrineiu" koosneb 20st lihtsast salmilaulust, "Talvine teekond" 24 laulust, enamasti kolmeosalised, "Luigelaul" 14 laulust Instrumentaalmuusika On välja kasvanud kodusest musitseerimisest, sümfooniate meloodiad on
Oma rokklaulude eest sai ta auhindu juba Tartu muusikapäevadelt.Tema Reekviem sai Pariisis II koha UNESCO helilooming rostrumil.Ta omab ka Eesti Vabariigi kultuuripreemiat 1997 aastast ja Balti Assamblee kunstipreemiat 1998 aastast jne. 4 Looming Erkki-Sven Tüüri looming on olnud alati tähelepanu all.Juba ansambli "In Spe" muusikat tunnustati prfesionaalsete muusikute poolt.Ansamblile loodud palad olid ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteoseid.Rokistiil oli ühendatud vana ja kaasaegse süvamuusikaga.Nende hulgas oli loodud ekspressiivseid laule kuntstiväärtuslikele tekstidele.Rokkmuusika kogemus andis talle võimaluse kogeda kontakti publikuga.See muusika tõi Erkki-Sven Tüürile Tartu muusikapäevadel esimesed loomingupreemiad.Esimese preemia sai ta 1980 aastal "Sümfoonia seitsmele esitajale" eest.Juba 1990 aastal sai ta suuri loomingutellimusi tervest maailmast.Ta on kogu maailma enim
Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka ekspressiivseid laule kunstiväärtuslikele tekstidele. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda
auhinna (1996, 1997) ja on olnud aasta kodanik(2009). Looming Erkki-Sven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Ansamblile loodud palad olid erinevalt tavalistest levilugudest enamasti hoopis ulatuslikumalt läbikomponeeritud instrumentaalteosed (nt "Sümfoonia seitsmele esitajale"), kus rokistiil oli ühendatud elementidega vanast ja kaasaegsest süvamuusikast. Nende hulgas on ka ekspressiivseid laule kunstiväärtuslikele tekstidele. Tüür ise peab oma rokkmuusikakogemust väga oluliseks ja ütleb, et see andis talle võimaluse kogeda ehedat kontakti publikuga. See muusika tõi Tüürile igakevadistel Tartu muusikapäevadel ka esimesed loomingupreemiad. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal,
koor on suurem kollektiiv ühiseks laulmiseks, harvemini orkestripalade esitamiseks koraal on katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul kvartett on neljast lauljast või mängijast koosnev ansambel või neljale häälele või muusikariistale kirjutatud helitöö küüria tähendab ,,issand halasta" lacrimosa on pisaraterohke heliteos, mis koosneb 4 osast leviit on vanaaja kutseline muusik libreto on ooperi tekst mille järgi lavastaja ooperit lavastab läbikomponeeritud ooper puuduvad lõpetatud numbrid, muusika areneb katkematult koos tegevusega lüüdia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn ja intiimne lüüriline tähendab tundeelamuslikku, tundeküllast, lüürikale omast madrigal on (itaalia sõnast madrigale - emakeelne laul) tõsine, itaalia polüfooniline lauluzanr sisuks armastus, loodus masurka on hoogne poola rahvatants kolmeosalises taktimõõdus minnesingerid olid saksamaa lembelaulikud
muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud · Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid tema eluajal ei avaldatud Looming · Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu · Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega Looming · Kammermuusikas ja sümfoonilistes zanrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni · Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning
,,Londoni sümfooniat", ,,Lahkumissümfoonia". Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Paljud meloodiad meenutavad rahvaviise, see oli tingitud sajandi lõpul süvenenud folkloorihuvist. Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Kas see zanr muutus meelelahutuslikuks, suhteliselt primitiivse faktuuriga palast keerukaks läbikomponeeritud kontsertteoseks. Kvarteti väiksem esitajate arv ja kammerlikkus võimaldasid selles zanris rohkem eksperimenteerida ja välja töötada võtteid, mis hiljem jõudsid ka Haydni sümfooniatesse. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat (2). 9 KASUTATUD ALLIKAD 1. Grünberg, L. (2005)
Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." (vt. "Beethoven"). Kuid Schubert ei loobu võitlusest. Tema küpse loomingu periood (elu viimane aastakümme) näitab endise hämmastava viljakuse juures meisterlikkuse ja ideelise sisu pidevat kasvu. Schuberti vokaallüürika, milles juba valitseb dramaatiline läbikomponeeritud laul, saavutab enneolematu psühholoogilise sügavuse, muutub pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega. Kammermuusikas ja sümfoonilistes anrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni. Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ja tema 6 muusikalist hetke
seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Soololaule kirjutati sageli vokaaltsüklitena, kus laulud olid seotud helistikuliselt ja muusikaliste kujunditega. Austrias ei olnud nii kõrgetasemelist romantilise luule stiili kui Saksamaal. Viini lauludes oli tähtsal kohal uudsete võtetega klaverisaade, kohati oli vokaal isegi teisejärguline võrreldes klaveripartiiga. Hakati kasutama eel- ja vahemänge.
kuus Heine värssidele loodud laulu. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Klaverisaade ei ole mitte ainult laulu harmooniline ja rütmiline toetus nagu see oli varem, vaid koosneb tekstist lähtuvatest karakteersetest figuuridest. Laulutüüpidest kasutab Schubert salmilaulu ( näit. "Nõmmeroos"), varieeritud salmilaulu ("Pärnapuu") ja läbikomponeeritud vormi ("Teisik"). Kammermuusika Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti, milledest kolm viimast ( a-moll, d-moll ja G-duur) peegeldavad romantilist helikeelt. Side lauludega avaldub nii kaudselt kui ka otseselt: viie laulu meloodiat on muutumatul kujul kasutatud kammerteostes. Näiteks: "Forellikvintett" klaverile, 2 viiulile, tsellole ja kontrabassile, kus IV osas "Teema variatsioonidega" on aluseks soololaul"Forell". Sümfooniad
Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse
Soololaul on helilooja subjektiivne pihtimus. Ta kirjutas saksakeelsetele tekstidele (Goethe, Schilleri, Heine luule), pidas sõna kõla väga oluliseks. Heli ja sõna seos on väga loomulik, seepärast ei tõlgita tavaliselt tema laule teistesse keeltesse. Klaverisaade on laulu võrdväärne partner, see kirjeldab ümbrust ning annab edasi meeleolu. Teemad: armastus, loodus, rändamine, otsimine, surm (sageli personifitseeritud). K: Metshaldjas 1815 tekst Goethe luuletus läbikomponeeritud laul . Saates hobuse kappamine, isa kannab ratsutades surevat poega . Lõi esimesena süzeelisi laulutsükleid. Iga laul on omaette tervik ning samal ajal lüli sündmuste ahelas, mis kulgeb dramaatilise pingega. Ilus möldrineiu 1823. Noormees on armunud kaunisse möldrineiusse, kuid vaesena ei ole tal mingit lootust. Tema kaaslaseks rännakul on oja, mille kujund läbib kogu tsüklit. Autobiograafiline teos.. K: Das Wandern (rändamine)
vabalt. Ta toob sisse väikseid muudatusi, kohandab muusikat teksti sisule, lisab seostavaid ja ülemineku episoode, retsitatiive ("Uudishimu" jt.), dramaatilisi deklamatsioone ("Pärnapuu" jt.) ja teisi ooperimuusika võtteid. Iga tundemuutus, iga uus samm sündmuste arengus leiab otsese peegelduse muusikas. Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi
LOOMINGUPERIOOD See oli niiöelda reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed. Hakkas püüdlema teksti ja muusika ühtsuse poole Vältis kaasaega, sest kadunud oli inimlikkus. Inimese asemel oli kodanik, kes on rikutud poliitika ja raha poolt. Seetõttu ei saa olla kaasaja kunst tõde. Tuli pöörduda minevikku ja sümbolite kaudu kujutada kaasaja tõde. Hakkas kaotama aariavormi, mille asemele tõi pika, tihedalt läbikomponeeritud monoloogivormi. PÕHINÕUDEKS: Libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1842-- Dresdenis etendus ooper "Rienzi" 1843 -- ooper "Lendav Hollandlane" Dresdenis lavale. Teos valmis 1841, töötas ümber 1853. SISU: see on legend salapärasest mustast kaptenist, maailmamerede igavesest rändurist, kes peab ekslema oma rüütlitegude eest. Lendaval Hollandlasel lasub needus -- kord iga 7. aasta tagant saab ta võimaluse maabuda, et leida naine,
Vajalik ka vastav laulmismaneer. Ka muud väljendusvahendid on lihtsad. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Madrigal tähtsaim ilmaliku muusika zanr Itaalias 16. sajandil. Sünnib 1520. aasta paiku. Tekstid kõrge kunstilise väärtusega. Tõsine temaatika. Autorid itaalia kuulsaimad luuletajad, sh Petrarca, Torquato Tasso (1544 1595). Helilooja peaülesanne on teksti tõsidust, kunstipära tabada. Läbikomponeeritud, puudub refräänilisus (kordused) pidevalt uuenev muusika, mis väga täpselt jälgib teksti nüansse, teksti rütmi. Varasemad, 15201550 4häälsed. Edaspidi 5, 6 ja isegi enamhäälsed. Madrigal oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde.
teaduse uurimisele ja tarkuse omandamisele. Ta vabaneb kiindumusest ilu konkreetsetesse kandjatesse, olgu siis keha, hinge või ühiskonna näol. Sellisel tarkusearmastajal tekib palju kauneid ja hunnituid tundeid ja mõtteid, kuni ta lõpuks silmab ühtainust teadust, mis tegeleb iluga. See ilu on igavene, muutumatu ja absoluutne. Kõik muud kaunid asjad osalevad temas. "PIDUSÖÖK" Platoni „Pidusöök“ on tekstiliselt keerulise ülesehitusega ja kirjanduslikult peenelt läbikomponeeritud nagu suur osa Platoni dialooge. Esiteks paigutuvad jutustatavad sündmused pidusöögist Agathoni juures mitmesse raami: Platon räägib meile, kuidas Phaleroni Apollodoros räägib, kuidas Kydathena Aristodemos räägib, kuidas Phaidros jt. pidusöögil viibinud kõnesid pidasid; kusjuures Sokratese kõne sees tekib veel omakorda raamjutustus, kui Sokrates räägib, mida Diotima talle rääkinud.[1]
organismi kurnanud. "Turandoti" viimased kaks stseeni kirjutas helilooja eskiiside järgi Franco Alfano. "Turandoti" esietendusel La Scalas 25. aprillil 1926 katkestas dirigent Arturo Toscanini etenduse täpselt selle taktiga, kus Puccini töö oli pooleli jäänud. Alates teisest etendusest kuni tänapäevani esitatakse ooperit Alfano kirjutatud lõpuga. Alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi Verdi ja Wagneri stiilidest. See väljendub mitmel moel. Ka Puccini ooperid on läbikomponeeritud tervikud, mitte eraldi soolonumbrite ja ansamblite järgnevused. Samuti kasutas Puccini teose struktureerimisel Wagneri ooperistiili meenutavaid juhtmotiive. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse ja meloodia lihtsuse. "Boheemist" alates ei kartnud Puccini enam lavale tuua tavaliste inimeste lihtsaid probleeme, mis teda enim inspireerisid. Pietro Mascagni (1863 Livorno – 1945 Rooma) oli itaalia helilooja ja dirigent.
Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane. Kirjutanud 630 laulu ligi 90 luuletaja tekstile, Kaks suurt laulutsüklit, "Ilus möldrineiu" ja "Talvine teekond" W. Mülleri tekstile. Peale surma koostatud tsüklis "Luigelaul" 6 kuulsat Heine laulu. Laulutüübid : a) salmilaul-lähedane rahvalaulule b) varieeritud salmilaul- variatsioon vastavalt meeleolumuutusele c) läbikomponeeritud laul- muusika jälgib hingelisi muutusi või sündmuste kulgu, leidub kantaatliku ehitust Instrumentaalmuusikas eeskujuks Beethoven, (klassikaline vormimaailm romantilise sisuga). Teosed.: ooperid laulumängud, 7 missat, vaimulik ja ilmalik koorimuusika, 8 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti, arvukalt klaveriteoseid. 3.Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) Sündinud Hamburgis rikkas perekonnas, noorus Berliinis parimate õpetajate juures, Zelter nende hulgas
Ta on kirjutanud üle 600 soololaulu ligi 90 luuletaja sõnadele, kaks laulutsüklit "Die Schöne Müllerin" ja "Die Winterreise", mis on loodud literaadi Wilhelm Mülleri sõnadele. Schuberti laulude tähtsaim väljendusvahend on meloodia, mis on klassikaliselt lihtne ja romantiliselt väljendusrikas. Laulutüüpidest kasutab Schubert salmilaulu ( näit. "Nõmmeroos"), varieeritud salmilaulu ("Pärnapuu") ja läbikomponeeritud vormi ("Teisik"). Schubert on kirjutanud keelpillitriosid, kvintette, oktette jm. Säilinud on 15 keelpillikvartetti. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse 2 suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Üheksa sümfoonia hulgas on
moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine",
Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon, luule, midagi toimub ka autorilähedases minas, pole kindel, mida autorilähedane mina kõneleb. ,,Trepp" (1996) esimesi Eestis tehtud intertekstuaalseid luulekogumeid, esimene raamat, mis pole raamatukujule taandatav, tekivad hargnevusvõimalused. ,,Meeter ja Demeeter" (2004) eepos. Krulli hakkas tuleviku asemel minevikku vaatama. Põhjalikult läbikomponeeritud, toetub võõrastele tekstidele ja pärimuslikule materjalile. Mõjuv ka ,,Veel ju vist" (2012) peegeldused keskkonnast. Mängitakse sõnadega: veel, ju, vist, mille tähendus tuleb konteksti kaudu, iseseisvalt ei tähenda need midagi. ,,Kui kivid olid veel pehmed" (2014) analoogiline MD, mõjub nagu armastusluuleraamat. (:) kivisildnik (Sven Sildnik; s. 1964) tuli raamatuga ,,Märg Viktor" 1989 (1990)
jõelaev-teatrid. Esimene professionaalne näitekirjanik Bronson Howard (1842 1908). 19. sajandi alguses olid menukad minstrel show'd tahmatud nägudega inimesed esitasid neegrite laule. Veel esitati burleske labased, naerutavad. Sajandi lõpuks said populaarseks vodevillid viisakama maitsega kui eelmised. Need vormid taganesid kino ja raadio mõju ees. Neid teatrivorme iseloomustas kolmevaatuslik vaba ülesehitus, nende järglastena võib näha revüüd ja läbikomponeeritud muusikali. Eksisteeris ka tõsisem teater, see mugandas melodraamasid ja menuromaane Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Tähtsad olid näitlejad, sageli imporditi näitlejaid Inglismaalt ja Iirimaalt. David Belasco (1853 1931) lavastaja, näitleja, dramaturg. Kõige olulisem New Yorgi teatrimees. Kirjutas Brodwayle üle saja näidendi, lõi mitmeid teatreid ja juhtis neid. Tema tähtsus tõi Ameerikasse uut laadi naturalismi, tähtsustas lavastuses pisimaidki detaile. 19
Tundub nagu ta oleks mingi võtme käest kaotanud. 90ndatel võis olla teatav kaotus. Kui üks luuletaja on võtnud idee, et riik mängib talle vastu, siis see võib korraks olukorda sassi lüüa küll. Jätkab samas stiilis, aga ridade vahele pole vaja midagi kirjutada. Ei ole päris hall ja ebamäärane, mis uuemal ajal tuleb. Eristuvad raamatud, mis on teistmoodi, nt "Mõistatused" ja "Sinamu" need on vabavärsilised raamatud, kontseptuaalselt läbikomponeeritud raamatud. Kui Runnelit tuntakse vemmalvärsi autorina, kes võtab sõna poliitilistel teemadel, siis nüüd armastusluulesse, toob värskust, ilmselt kirjutaja enda jaoks. Leiab teistsuguse kirjutamise viisi. Vemmalvärsiraamatuid veel tulnud. Juhan Viiding // Jüri Üdi (1948-1995). Tegemist laulva luuletajaga. Sündis Tallinnas. Märt Laarman, emapoolne onu, peamine autoriteet. Viiding oli kogu aeg kõigi ja kõigega vastuolus, eriti ema autoritaarse võimuga
annaabi.ee 
