• Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kvaliteedikontrast 4. Kvaliteet ehk hulgakontrast (tuletamine toon, hele-tumedus, küllastus, puhtus) 5. Simutankontrast –silm segab (hall+toon) 6. Järelkontrast (vibra, 50:50 suhe) Kontrast on üliharmoonia. Igas tervikus on vastand. Vastand on ALATI kontrast. Kontrast ei pea alati olema vastand, nad peavad olema erinevad VÄRVIHARMOONIAD
VÄRVIÕPETUS Kunstilises loomingus on esmase tähtsusega värvi omaduste tundmine ja kasutamine. hele Värviõpetus põhineb päikesevalguse lahutamisel spektriks. (N: vikerkaar). Keha värviks loetakse tema värvust päevavalguses. Põhivärvid on: kollane, punane ja sinine 1. Nendest tulenevad ja need moodustavad kromaatiliste värvide rühma. Kromaatilise värvi iseloomustavad omadused on toon, küllastus ja heledus. Toon saab iseloomustada sõnadega punane, kollne, sinine, nende segamisel saab üha uusi värvitoone. Toon aitab ärve omavahel eristada (oliivroheline, ooker, ultramariin sinine. Küllastus nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka värvi üldises tunnetuses. Väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes, milles avaldub akromaatilise värvi hulk, võrreldes kromaatilisega
energiast. · Väljalennanud elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes. · Fotovool ei tekki igasuguse lainepikkusega valguse puhul. Alates punapiirist voolu ei teki. Punapiir max laine pikkus millepuhul suudab valgus ainest elektrone välja lüüa. · Fotovoolu tugevus (If) sõltub rakendatud pingest (U) ja valguse intensiivsusest (I) · Fotovoolu sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest tekkib fotovoolu küllastus (kõik e- jõuavad anoodile) · Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel (kaob, kui rakendatakse vastu pinge) 2 If I3 Graafik näitab, et teatud pinge juures voolutugevus enam ei tõuse. Tekib fotovoolu I2 küllastus. Uf näitab et valguse intensiivsuse (I) olemas olu
Heledus on värvi pinna võime temale langevaid kiiri suunata ja suuremal või vähemal määral peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks.
kroonilise bronhiidi tagajärjel), 2) armistumisemfüseem (kopsukoe ülevenitus kootunud kopsupiirkonna ümbruses), 3) ülevenitusemfüseem (jääkkopsu ülevenituse tõttu pärast kopsuresektsiooni). 2. Kas patsiendi elulised näitajad ja SpO2 on vastavuses? Miks? Patsiendil on kõrge vererõhk 162/84 mmHg (norm. AVR on alla 120/80 mmHg) ja kõrge kehatemperatuur 38.9C (norm. on 36-37 C). Pulss on üle 100 korra minutis (tahhükardia) - 124 x’, HS 36 x’. SaO2 88% - küllastus hapnikuga on madal. Normaaltase on 95% - 100%. Vere hapnikusisalduse (CO2) määrab Hb kontsentratsioon (Hb ), selle küllastus hapnikuga (SaO2) ja veres lahustunud hapniku hulk. Nii hemoglobiini hapnikuküllastus kui veres lahustunud hapniku hulk sõltuvad hapniku osarõhust (PO2). Hemoglobiini ja hapniku ühendi – oksühemoglobiini – teke sõltub hapniku osarõhust ja on pöörduv protsess. Hemoglobiini hapnikuküllastuse (SaO2) all mõistetakse
Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine. Näiteks saab tuua auto suunatule, mis paistab orazin, kuna klaasil on filter, mis neelab endasse kõik lainepikkused v.a oranzi. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade. 1.2 Värvuse omadused ja tekkimise põhjus Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse muutumist puhtast värvitoonist hallini ehk kõrgest madala intensiivsuseni. Värvitoon määrab värvuse paiknemise värviringis, samuti on värvitoon värvi nimi. Küllastus näitab ära värvuse tugevuse kui ka kromaatilise kauguse hallist värvitoonist. Heledus näitab ära
tm = 20°C h2=130 kJ/kg tkp=13°C p2=4200 Pa Arvutused: W 1−W 2 20 −14 kg g Δm=M1· 100−W 2 = 10· 100 −14 = 0,698 s = 698 s Entalpiate muut: Δh=95 kJ/kg Leian niiske õhu diagrammilt tehnilise niiskuse ja selle muudu: d1=9,6 g/kg d2=29,5 g/kg Δd=19,9 g/kg PH O 2 1400 ϕ1= P küllastus = 32000 · 100 =4,375% ϕ2=38% t2k=31°C Kuivatusõhu kulu: ΔM 698 · 1000 L= Δd = 19,9 = 35075,3 kg/s Kuivati soojusvõimsus: Q=L·Δh Q=35075,3 · 95 = 3,332 MW Vastus: Kuivati soojusvõimsus 3,332MW ja kastepunkt 31°C
värvitooni kirjeldada lainepikkuse kaudu või vastava värvitooni karakteristiku nt värvinimetuse kaudu. Visuaalselt on värvitoon kvaliteet, mille abil eristatakse üht värvi teisest. Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja mustaga säilib nende värvi toon, kõige muude segamiste puhul see muutub. Värvi küllastus (saturatsion) tähendab eredust või tuhmust, heledust või tumedust. Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilisi värvi osahulka kromaatilises värvis. Küllastus on värvitooni erinevus maksimaalse puhtusega spektrivärvist. Eredus väheneb vastavalt sellele, kas segada värvi hulka valget, musta või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone- värvivarjundeid.
Seaduspärasused: 1. Vool ahelas ei teki igasuguse lainepikkusega valgusega valgustamisel sõltumata valguse intensiivsusest I. Igale metallile on omane kindel maksimaalne lainepikkus p, mille puhul veel tekib fotovool, mida nimetatakse fotoefekti "punapiiriks". 2. Fotovoolu tugevus If sõltub rakendatud pingest U ja valguse intensiivsusest I. 3. Fotovoolu tugevuse If sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest, tekib fotovoolu küllastus. 4. Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel, mis kaob teatud vastupinge juures. If I3 I2 I1 1 2 III 3 U 0 Einsteini valem fotoefekti kohta: me v 2
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
Võimendustegur=väljundsuurus/sisendsuurus(Näide:Ku=Uout/Uin) 24. Millised on opvõimendite populaarsed kasutusalad? Analoogelektroonika( , .) 25. Kuidas võib võimendeid liigitada voolu järgi? Mitte linearsed, linearsed, vahelduv voolu võimendid 26. Kui kaks toitepinget on 15 V, milline on siis tipust-tipuni suurus ideaaljuhul? 30 27. Opvõimendil on avatud kontuuri võimendustegur 100000 toitepingega ±12 V. Milline on minimaalne vajalik sisend (V), selleks et tekiks küllastus? -0,00012 28. Milline on opvõimendi võimendustegur, milles kasutatakse sisendtakistust 100 ja tagasisidetakistist 100 k ? 1000 29. Nimetage negatiivse tagasiside eeliseid. Negatiivne tagasiside parandab võimendusteguri stabiilsust, vähendab moonutusi ja suurendab keskriba. 5.4. Küsimused impulss- ja digitaalelektroonikast 1. Milline on põhiline erinevus lineaarse ja lülitava lülituse vahel? Erinevalt lineaarskeemidest, kus transistorid ja IC-d ei saavuta kunagi küllastust normaalsete
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
Lahused ja elektrolüüdid Lahus koosneb lahustist ja (vähemalt ühest) lahustunud ainest. Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad Küllastamata lahus - ainet saab veel antud tingimustel lahustada Küllastunud lahus – antud tingimustel ainet rohkem ei lahustu (küllastus) 2. Kolloidlahused 10-7 – 10-5cm (molekuli või iooni läbimõõt) Osakeste mõõtmed ja tõeliste lahuste e. pihuste vahepealsed Näiliselt...
Teras
Teras on paljude komponentide sulam, mille põhikomponendid on Fe ja C, 00,3
Kahepoolse piiramise abil. Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles võivad olla dioodid, Sagedus:Ehk perioodi pöördväärtus.Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, stabinitronid või ka transistorid kui neid tüürida sulge või küllastus reziimi. Diood piirikud jagunevad voolu või võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad kahte liiki sõltuvalt sellest kas piiramist teostav diood on tarbijaga järjestiku või paralleelselt. Nii positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelat läbimisel impulside kuju nimetatud järjestik piirikus saadakse piiramine siis kui diood sulgub. Paraleel piirikus siis kui diood sageli moonutub
............................................................19 9.2. Temperatuur.......................................................................................................... 21 9.3. Elektrijuhtivus...................................................................................................... 22 9.4. pH.......................................................................................................................... 23 9.5. Hapniku sisaldus ja küllastus................................................................................ 23 9.6. Kas metaaniauk või allikas?..................................................................................24 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 27 Trükised/raamatud ...................
o. basil pole vahelduvsignaali) ik transistori kollektori vool Ube Ube on transistori koll ja emitterivaheline pinge. Kui Ibe = 0, siis reziim A1 Kui Ibe = 200mA, siis reziim A2 Kui Ibe = 100mA, siis reziim A3 Kui Ibe = 300mA, siis reziim A4 Analoogelektroonikas sobib reziim A3. Digielektroonikas on süsteem 0 ja 1 ehk siis juhib(A4, kuid see on küllastus) ja ei juhi(A1). Küllastuse puhul transistori välja lülimine on aeglane. Kiiretes digilülitustes küllastus keelatud!!! Õige juhib reziim on kuskil A2 A4 vahel n. ö. küllastuse piiril. Küllastus on omane vaid bipolaartransistoridele! 1.25. Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur Mõõtmised ja mõõteinfo edastamine, töötlemine, salvestamine, esitamine jmt. Primaarne signaal on reeglina analoogsignaal, pidevatoimeline signaal, seda tuleb võimendada. Peale võimendamist saab selle muundada digisignaaliks. Seda ka tehakse. Ja kõik edasine käib digisignaalidega. Side raadiolainete
relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga madal või ka liiga kõrge relatiivne niiskus võivad selleks mittekohanenud organismile mõjuda kahjustavalt. 4. Niiskuse defitsiit ehk küllastusvajak (tähis d) on hetkel õhku küllastava ja olemasoleva veeauru rõhu vahe. d=E-e Niiskuse defitsiiti mõõdetakse samades ühikutes, milles veeauru rõhku. Niiskuse defitsiit näitab kui palju on vaja veeauru rõhku suurendada, et saabuks küllastus. Niiskuse defitsiit iseloomustab kuivamisprotsesside intensiivsust, mida suurem on defitsiit seda kiiremini toimuvad kuivamisprotsessid (puidu kuivamine, heina või põhu kuivamine jne.). 5. Kastepunkt (tähis τ) on temperatuur, mille juures õhus tekiks küllastus. Õhu temperatuuri langedes väheneb õhku küllastava veeauru rõhk ja kasvab relatiivne niiskus ning temperatuur, mille juures õhu niiskus jõuab 100 % -ni ongi kastepunkt.
*toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4. 1 f. "0" alaldi 5. emitterijärgija 1. faasinihet fo puhul ple
2 25x 20/500ml 20,9 8,8 20,5 0,1 3 50x 20/1000ml 21,0 8,8 20,5 2,7 4 100x 10/1000ml 20,8 8,9 20,5 5,5 Hapnikutarve lahjendatud proovis leitakse: O2 konts. enne inkubatsiooni O2 kontsentratsioon pärast inkubatsiooni. Saadud tulemustest selekteeritakse välja sobivad lahjendused. Täidetud peavad olema kolm tingimust: 1) proovi küllastus õhuhapnikuga enne katse algust. Selleks tuleb mõõta hapnikusisaldus enne inkubatsiooni. 2) hapniku kontsentratsioon peab inkubatsioonil vähenema 2mg O2/l ja enam 3) 7 päeva möödudes ei tohi hapniku sisaldus langeda alla 2mg O2/l Sobilikud proovid arvutamiseks on 3 ja 4. Proovid 1 ja 2 puhul hapniku sisaldus on langenud 7 päeva jooksul alla 2mg O2/l. BHT7 arvutatakse valemist: BHT7(mg O2l) = (a-b)*R kus a hapnikusisaldus enne inkubatsiooni
tegelikult on. a=m(H2O)/V (g/m3) ❏ Absoluutne õhuniiskus ehk veeauru tihedus - ühes kuupmeetris õhus sisalduva vee mass ❏ Küllastunud veeauru sisaldus sõltub temperatuurist (näiteks kui õhk muutub veekogudest aurustumise tõttu niiskemaks, siis tekib küllastunud veeaur). Küllastus - nii palju, kui molekule läheb üle gaasi faasi, läheb neid ka tagasi vedeliku faasi. Kõrgem temperatuur = suurem küllastunud auru tihedus; madalam temperatuur=küllastunud auru tihedus väiksem. Küllastus=tegeliku auru tihedus - suhteline niiskus 100%. Saab tabelist vaadata! ❏ Kastepunkt - temperatuur, mille juures hakkab veeaur kondenseeruma. Kui kastepunkt alla
kasutatavatel värvidel on selgelt erinevad heledusastmed/tumedusastmed. Kasutada võib erinevaid värve. Tugevaima kontrasti saab kasutades sama lähtevärvi erinevaid heledustumedusastmeid soodne võimalus roa esile tõstmiseks. Lihtsaim on valida ühe värvi (nt punase või rohelise) erinevad heledusastmed segades neid tinglikult valge või mustaga. Värvi küll säilub, kuid värvide kirkus, küllastus ja tumedus vahelduvad. Tekib kergesti märgatav ja väga rahulik mulje. Heleduste hulk peab olema dünaamiline (heledaid toone palju, tumedaid vähe või vastupidi). 1.1.6 Toonikontrast ehk kulöörkontrast Toonikontrast tekib täiesti erinevate värvide koos kasutamisel (nad ei pruugi olla vastandvärvid, kõrvuti olevad värvid värviringil). Toonikontrasti kasutamisel on võrdsed võimalused kooskõla ja
kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis. 8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³ 9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse
Nendest klassikaline 1. filtriga võimu ehitamine _"Wien`i sild". faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu 2. mahtuvuslik filter alaldis külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist 3. väljatransistor inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. PROM 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal 5. High-Z (kõrge-oomiline) ja metall. Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut 1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv. kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. 2. tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt)
Hinnad konkurentsile orienteeritud. Turunduskommunikatsioon disaini arendatakse intensiivselt edasi. Hinnad konkurentsile orienteeritud. Turunduskommunikatsioon veenev, lojaalsuse kinnistamine. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). veenev, lojaalsuse kinnistamine. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). Küllastus (): Eesmärgiks positsioonide kaitsmine. Konkurentide arv kahaneb. Toote disaini Küllastus (): Eesmärgiks positsioonide kaitsmine. Konkurentide arv kahaneb. Toote disaini ei panustata. Hinnad madalad. Turunduskommunikatsioon meenutav ja konkurentsile orienteeritud. Jaotus ei panustata. Hinnad madalad. Turunduskommunikatsioon meenutav ja konkurentsile orienteeritud. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega).
55 (37 meeskond, 8 HYPER-DOLPHIN tugi Majutus personal, 18 uuringute personal) Peamine käivitus süsteem Diisel mootor: 625kw × 2 Peamine käivitus meetod Vint sõukruvi × 2 6 4. Uurimislaev KAIYO KAIYO ehitati aastal 1985 ning teda kasutati veealuste operatsioonide laevana New Seatopia projektis, mis tõi kaasa eksperimente süvamere küllastus sukeldumistel ja täitis arvukaid operatsioone kõrgemääralise täpsusega kuni 1990. aastani. Teda kasutati peamiselt veealuste uuringute laevana, mis peamiselt kandis välja merepõhja struktuuri uuringuid. Missioon: · Toetus uurimissukeldumised süvamerepõhja uurmissüsteemile DEEP TOW · Süvamerepõhja strukturaalsed uuringud · Merepõhja topograafia uuringud Poolsukeldumise katamaraan: KAIYO on poolsukelduv katamaraan või vaal-tüüpi laev. See on
const. ja väljundtunnusjooneks IK = f(UKE) kui IB = const. (joonis 3.21). Bipolaartransistor võib töötada kolmes põhitalitluses: 1. Võimenditalitluses (aktiivtalitluses) on emittersiire avatud (takistus väike) ja kollektorsiire suletud (takistus suur). 2. Sulgetalitluses on peale kollektorsiirde ka emittersiire suletud, s.t. mõlemal siirdel on vastupinge. 3. Küllastustalitluses on mõlemad siirded avatud. Baasivool võib tugevuselt muutuda võrreldavaks emitterivooluga. Küllastus tekib, kui pinge kollektoril muutub npntransistoris baasi suhtes negatiivseks; seejuures emitteri suhtes võib ta olla veel positiivne. Tulemused Sisendtunnusjooned Kui UKE=0 Kui UKE=5,2 V UBK, V IB, mA UBK, V IB, mA n C nC n C nC n C nC n C nC
valguse energiast. · Väljalennanud elektronide arv suureneb valguse intensiivsuse suurenedes. · Fotovool ei tekki igasuguse lainepikkusega valguse puhul. Alates punapiirist voolu ei teki. Punapiir maksimum laine pikkus millepuhul suudab valgus ainest elektrone välja lüüa. · Fotovoolu tugevus (If) sõltub rakendatud pingest (U) ja valguse intensiivsusest (I) · Fotovoolu sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest tekkib fotovoolu küllastus (kõik e- jõuavad anoodile) · Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel (kaob, kui rakendatakse vastu pinge) Fotoefektile andis seletuse A.Einstein 1905 a.Einstein täiendades Plancki senist hüpoteesi väitega ,et valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. See tähendab kui elektron neelab footoni ,siis elektronienergia suureneb hf võrra. Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks elektroni ainest vabastama.Footon
· Detailid valmistati kohapeal 2 · Tänu konveiermeetodile tootmine kiiremnes ja muutus odavamaks · Masstootmise võtsid kasutusele ka teised firmad · Suurkombinaatide masstootmise harudes hakati nimetama Fordismiks · Tekkisid hiigellaod ja igaksjuhuks tootmine · Turule jäid vaid suuremad ettevõtted · 70ndatel aastatel lääne turg enamvähem küllastus · edukaks osutusid jaapani autod · energiasäästlikud autod · Jaapani edu USA ees · Odav tööjõud · Uus tootmiskorraldus · Eelnevad 2 on toyotismi tunnusjooned · Tugitootmine võimaldab toota suurtes kogustes samal ajal pakkudes toodete suur varieerivust ja paindlikust · Tööjõud : · Kõrgelt haritud · Osalevad ka toote arenduses · Juhtimissüsteemis ülemusi vähem · Tehas töötab kui ühtne meeskond
· Niiske õhu küllastusaste [%]
· Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
· Niiskeõhu erimaht v või tihedus [kg/m3]
· Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
· Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
· Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
Niiske õhu kolm erinevat olkekut:
· Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus.
Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast
küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk
pa
See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone ehk värvivarjundeid.
4. Tarbija valikuteooria alused lk 79-100 4.1 Kasulikkuse teooria lk 79-83 Piiranalüüs, mille aluseks on piirkasulikkuse teooria, lähtub eeldusest, et tarbijad teevad hindade või sissetuleku muutudes oma tarbimisvalikutes pigem väikeseid kui suuri muutusi. Kardinaalne kasulikkus(cardinal utility) H.H.Gossen - Tarbimisest saadava rahulolu mõõt. Rahulolu on suurim siis, kui piirkasulikkus võrdub nulliga ja kogukasulikkus on maksimaalne. Gosseni seadused: I Küllastusseadus: Ühe ja sama hüvise kasulikkus kasvab seni, kuni on saavutatud küllastuspunkt. Küllastus- või rahulolu punkti leidmine põhineb piirkasulikkusel (marginal utility, MU). Piirkasulikkus on rahulolu ehk kogukasulikkuse (total utility, TU) juurdekasv, mida saadakse hüvise X iga täiendava ühiku tarbimisest. Piirkasuli...
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus - Korduvesituste vaheline aeg - Ajavahemike täidetud muude sündmustega - Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus
Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents meeldivustunne võib asenduda nt tüdimusega. See, kui ruttu positiivne tendents negatiivsega asendub, sõltub järgmistest teguritest: - Objekti tähtsus inimesele, nt sellele omistatud tarbimisväärtus - Korduvesituste vaheline aeg - Ajavahemike täidetud muude sündmustega - Objekti keerulisus (ambivalentsus, mitmetasandilisus, ...) - Esitatud reklaamiargumentide veenvus
Ilmastiku- ja veeringe protsessid toimuvad troposfääris, kuhu on koondunud 75% kogu atmosfääri massist. Veeaur tekib õhku aurumise kaudu ning kantakse tuultega intensiivse auramise piirkondadest ka sinna, kus auramine on vähem intensiivne. Vee hulk atmosfääris on keskmiselt suurim troopilistes piirkondades ning väiksem polaaraladel. Teiselt poolt, troopiliste piirkondade kõrgem õhutemperatuur võimaldab seal õhus suuremat absoluutset niiskust enne kui tekib küllastus. Pilvede ja sademete moodustumisel on oluline roll tõusvatel õhuvooludel, kus õhu ja veeauru segu temperatuur langeb. Kondenseerumistemperatuurini (= normaalrõhu korral kastepunkt) jõudmise korral algab kondenseerumine ning pilvede moodustumine. Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid.
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika Instituut Automaatjuhtimine Tunni tööde aruanded Õpilane Juhendajad: Tõnu Lehtla Rainer Kährik Tallinn 2008 Lineaarsete süsteemide tüüplülid Töö eesmärk: Tutvuda integreerimis-, võnke- ning aperioodilise lüliga alljärgneva kava alusel. Integreerimislüli: 1)Teoreetiline ülevaade: Integreerimislüli nimetatakse ka astaatiliseks lüliks ning I-lüliks. Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefu...
Arteriaalse vere O2 osarõhutõus on (1p) a) hüpoksia b) hüperkapnia c) düspnoe Hingamisteede hulka kuuluvad (2p): ninaõõs (kooskõrvalurgetega), neel, kõri, hingetoru, bronhid, bronhioolid Parem bronh (2p): a) on pikem kui vasak bronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb paremasse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) kõhuõõs b) marjand c) tüümus d) kopsutüvi Sama hapnikuosarõhu juures oleneb hemoglobiini küllastus hapnikuga (2p): PH-st, temperatuurist, süsihappegaasi (CO2) osarõhust, 2,3DPG kontsentratsioonist Keskseinand (4p) e mediastiinum seal paiknevad süda, aort, söögitoru Pleura on (1p) a) kõhukelme b) mediastiinum c) serooskelme Atmosfääriõhust (2p) a) madalama b) kõrgema õhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses a) väljavenitatud b) kokkusurutud ja järgivad rindkere mahu muutusi.
Csat =E/RC I C0 A I B Sulge Lineaar Küllastus IBsat=ICsat/h21E Joon.1.11 Sulgereziimis on transistori olek lähedane väljalülitatud lülitiga. Ainult selle erinevusega, et tarbijat läbiv vool ei ole rangelt võetuna null. Kuid enamikul juhtudes võime sellist olukorda lugeda tarbija väljalülitatud olukorraks. Lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks, sest selles reziimis on
43. Mis on absoluutne õhuniiskus? Kui palju on maksimum grammi kuupmeetri kohta. 44. Mis on aururõhk? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus? Nähtus, mis seisneb selles,et peenes torus vedelik tõuseb üldisest tasest ülespoole. (kahe nähtuse koos mõjul) 47. Mis on kastepunkt ja kuidas seda saab määrata? Temperatuur, mille juures tekib küllastus. Kui võtame külmkapist õllepudeli ja kui pudel läheb pealtpoolt niiskeks, võime väita, et pudeli temperatuur on allpool kastepunkti. Nt: Hingame peeglile, kui peegel läheb niiskeks, on peegel allpool kastepunkti. 48. Mis on küllastunud, mitteküllastunud aur? Küllastunud 100% niiskusest Mitteküllastunud - niiskus pole 100%-ne. 49. Mis on relatiivne e suhteline õhuniiskus? Mida näitab suhteline õhuniiskus? (eespool) 50
TALLINNA EHITUSKOOL EHITUSVIIMISTLUS Riina Saar PLAATIMINE Referaat Juhendaja: Meeta Heinaste Tallinn 2010 PINNA ETTEVALMISTUS Enne plaatimist on vajalik pind ette valmistada. Puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kontrollida sirge latiga pinda ja kõrvaldada ebatasasused. Cyprocile plaatimisel kontrollida kinnitust karkassile. Vajaduse korral katta pind niiskustõkkega, kui plaaditakse värvitud pinnale tuleb liivapaberiga ennem üle lihvida. LOODIMINE Seinte plaatimisel on tähtis alumise rea loodi panek. Selleks tõmmatakse kõige alumise plaadirea ülemise vuugi kohale joon ja selle järgi kinnitatakse sirge puulatt, mille peale jäävad plaadid esi...
Kui ähvardab mahajahtumine, siis saadetakse hüpothalamusest impulsid lihastele, kus soojusteket suurendatakse. Samal ajal lähevad närviimpulsid naha ja siseelundite veresoonde. Naha veresooned ahanevad ja siseelundite veresooned laienevad, et mitte kaotada rohkem soojust. Termoregulatsiooni keskus reguleerib ka kilpnäärme ..., mis omakorda reguleerib ainevahetust. Hüpothalamuse asub toitekeskus, millele on kaks keskust: nälja keskus ja küllastus keskus. Nälja keskus asub hüpothalamuse lateraalses (välimises) osas. Küllastus sisemises osas. Keskus on närvirakkude kogumik, mis vastavalt kujutavad nälja või küllastustunde teket. Üksteist vastastikku mõjutavad. Üks domineerib. Keskused saavad püsivalt informatsiooni erinevatest keha piirkondadest. Eelkõige seedekulglast. Informatsioon ajju võib jõuda, kas närvisüsteemi kaudu, seega siis seljaaju vahendusel, mõõda ülenevaid juhteteid või vere kaudu
Tööstus Tööstus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus. · Vanad harudtoiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said LääneEuroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida Euroopa ja Hiina) · Uued harudautotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökor...
miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm ja http://en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea ) Joonis 3: Soolasambad Surnumeres (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Kuni 1978- 1979 aasta talveni oli Surnumeres kaks kihti vett, eri temperatuuri, tiheduse, vanuse ja soolsusega. Pealmise kihi, umbes 35 meetrit, soolsus oli 30-40 protsenti, temperatuur 19 kraadi kuni 37 kraadi. Alumise kihi temperatuuriks oli 22 kraadi, seal valitses täielik naatriumkloriidi (NaCl) küllastus. Alates 1960 aastatest on sissevool Surnumerre vähenenud, kuna Jordani jõe veelanguse ja vihma vähesuse tõttu. 1975 aastaks oli pealmine kiht isegi soolasem kui alumine veekiht. Ülemine veekiht ei vajunud allapoole, sest see oli siiski soojem temperatuurilt ja väiksema tihedusega. Kui see kiht lõpuks jahtus nii, et tihedus suurenes, segunesid kaks veekihti. Esimest korda oli järv ühtlane veekogu. Sellest ajast alates on Surnumere vesi taas hakanud kihistuma.
8.1) Opvõimendi võimendustegur on väga suur vähemalt 20 000 kuni miljon ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitteinventeerivasse MI sisendisse üsnagi väike sisend pinge näiteks 10mV, siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljundpinge on ligilähedane positiivse toitepingega. Kui aga anda sama pinge inventeerivasse I sisendisse siis tekib väljundis negatiivne küllastus kus väljund pinge on lähedane negatiivse toitepingega. (joonisel 2.8.2). Kasutatava toitepinge väärtus määrab ühtlasi maksimaalse väljundpinge amplituudi. Sagely vaadeltakse opvõimendit ideaalse võimendus elemendina mille sisendtakistus on lõpmata suur (tegelikult 10oomist 10koominin), väljund takisus 0 tegelikult mõnest oomist kuni mõne 10 oomini, võimendustegur lõpmata suur tegelikult 20 000 kuni miljon, tema
Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Mulla küllastusaste - Näitab mitu % mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud osakesed (tähis V). Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest . Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus (aktiivne ja potentsiaalne) - vesinikioonide dissotseerumine mullast Tähtsamad happed: huumushapped ehk fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl =
kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus olev veeauru hulk, mida mõõdetakse grammides/kilogrammides õhu ruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega, saabub kastepunkt ja sajab vihma. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhutemperatuuri muutusega. Mida kõrgem temperatuur, seda intensiivsem aurumine ja seda rohkem veeauru õhus. Relatiivset niiskust väljendatakse protsentides, ta sõltub samuti õhutemperatuurist. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeauruga suureneb ja relatiivne niiskus tõuseb. Absoluutne niiskus on suurim poolustel ja langeb pooluste suunas. Pooluste ümber on relatiivne niiskus kõrge madala temperatuuri tõttu, 30. laiuskraadidel on relatiivne niiskus madal. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. Eristatakse kolme suure pilvisusega vööndit, need asuvad ekvaatoril ning põhja- ja lõunapoolkera 50-60 laiuskraadidel. Pilvede hulka taevavõlvil mõõdetakse
moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte. Need näitavad kolesterooli molekulis toimuvaid transformatsioone, milles positsioonis C17 paiknev süsivesinikuradikaal ei osale: 1. Toimub areenituuma oksüdeerumine 2. Küllastus suureneb 3. Sulfoneerumine erinevates punktides 4. Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu TÖÖ KÄIK: 1. Võtsin kolm katseklaasi. 2. Panin 2 ml kolesterooli 2. Panin 2 ml oliiviõli 3. Panin 2 ml võid 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
