50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
84 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
linzzu
Õppematerjali autor
1. Värvide harmoonia 1.1 Harmoonia, simultaankontrast ehk samaaegsuskontrast Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja.
Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta nimetas need algpunane (Urrot), algkollane (Urgelb),algroheline (Urgün) ja algsinine (Urblau). Neile neljale algvärvile tugineb kaks antagonistlikku füsioloogilist süsteemi: punase- rohelis- ja kolla- sini- süsteemi. Sekundaarvärvid ehk 2 astme värvid saadakse põhivärvide omavaheliselt segamisel ja need asuvad värviringis põhivärvide vahel. Teise astme värvideks on roheline- segatud kollane ja sinine, violett- segatud sinine ja punane oranz- segatud punane ja kollane. Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid.
pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas. Punapäine tuuli on särtsakas, juustetooni tõstab esile pluusi roheline, kotisanga sinakasroheline Teise pildi pru un suhtleb porgandiga tunduvalt omamehelikumalt., juustetoon ei pinguta,et võistelda ja uudis jääb sündimata Aga näeme värve ka kinnisilmi, kujutlustes ning unes. V ärviaisting võib tekkida, kui silmamunadel rõhuda. Ja vahel
ESIMESED MAASTIKUD, mis on inimese poolt teadlikult välja mõeldud, ilmusid ligi 40...20 tuhat aastat tagasi koopajoonistena, neid on leitud Hispaaniast Altamirast ning Kagu- Prantsusmaalt, kus avastati kromanjoon-inimeste poolt loodud Lascaux-maalingud (joonistatud 15 000...10 000 a tagasi e.Kr). Neil kujutati peamiselt loomi härgi, lehmi, hirvi, hobuseid arvatavasti seetõttu, et jahiloomadel oli ürginimeste jaoks eriline tähtsus. Materjal ning värvid, mida kasutati, olid pärit loodusest. Joonistused on instinktiivsed, tehtud enne, kui õpiti üldse tundma geomeetriat. Kunstiga tegelemise põhjusteks arvatakse olevat religiooni (ürginimese usundiks oli tõenäoliselt a n i m i s m , millega kaasnes m a a g i a , ning näiteks loomade kujutisi loodi maagilistel eesmärkidel), samuti vajadust end väljendada, üles märkida igapäevast elu ja jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid