kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas
Käsitööliste meistriks saamine Käsitööliste organisatsioonid tsunftid olid üles ehitatud põhiliselt samadel printsiipidel kui gildidki. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14. Mõnda tsunfti kuulusid mitme eriala meistrid. Nii näiteks kuulusid ühte tsunfti maalrid, klaassepad ja tislerid. Arvatakse, et kõige varem ühinesid tsunftidesse rätsepad, kingsepad ja lihunikud, hiljem tekkisid kullaseppade, seppade, puuseppade ja kangrute tsunftid. Tsunftide ja rae suhted kujunesid lõplikult välja 15
Arengule aitasid kaasa väga erinevad nähtused. Eelkõige olid siin alal elavad inimesed töökad, mis aja möödudes ära tasus. Nad suutsid luua kokkuleppeid ja olla töökad. Samuti tehti õigeid reforme ja poliitilisi otsuseid, mis aitasid kaasa inimeste elujärje paranemisele. Millised aga olid kitsamalt need aspektid, mis avaldasid majanduselu elavnemisele enim mõju ja tõstsid eesti ala muu Vene impeeriumi seast esile? Naturaalmajandus kaotati ja üha enam kasvas käsitööliste osatähtsus majanduse arengul. Enam ei olnud vahetuskauplemist, vaid asju sai osta raha eest. 18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents, mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted.
Käsitöö keskajal Puudusid masinad Kõik tuli valmistada käsitsi. Palju eri ameteid. See et töötati käsitsi, raskendas ja pikendas töö valmimise aega. Käsitöö erialad 20st kuni 100 ametialani. Nürnbergis tegutses 16. sajandi paiku isegi 141 käsitööharu. Üks tänav või linnaosa koondas enda alla ühe eriala meistreid. Hinnatimad ametimehed olid näiteks rätsepad, pagarid või maalrid. Käsitööliste kutseühingud Tsunft käsitööliste kutseorganisatsioon, millel on oma põhikiri Oldermann tsunftijuht Skraa tsunfti põhikiri Tsunftiusundus kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistritel Vusserdajad ja pööningujänesed mittekuuluvad ja salaja ametit pidavad käsitöölised Tsunftid Tsunftideks nimetati käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid
Miks kujunesid keskajal taas linnad? Inimesed hakkasid tootma rohkem kaupu kui ise jõudsid tarbida, seega tekkisid linnad, millest said käsitöö- ja kaubanduskeskused. Kui Rooma riik hävitati, kadusid ka vanaaja linnad. Kuid rahvaarv kasvas, põlluharimisviisid ja tööriistad täiustusid ning uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kaubavahetus elavnes ning tekkisid kaupmehed, kes vahetasid tooteid käsitööliste ja põllumeeste vahel. Kaupmeestel oli aga tulusam elada liiklusteede sõlmpunktides ning sellistesse piirkondadesse hakkasidki kujunema linnad. Linna erinevus külast: linnas olid majad lähestikku (tulekahju korral häving suurem), linn oli rohkem rahvastatud ja üldiselt antisanitaarsem kui küla (palju inimesi koos, haigused levisid kergemini), linna võimuorganiks oli raad, linna elukorraldus toimis linnaõiguse alusel. 1. Millist mõistet on selgitatud:
masinaid, vabrikuid, tehaseid ja et kõik, mida vajati, tehti käsitsi. Veelgi enam kogu töö, alates tooraine hankimisest ja lõpetades eseme valmimisega, tegid enamjaolt ühed ja needsamad käed. Keskajal kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd keskajal tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Ajapikku mitmekesistusid inimeste vajadused, suurenesid käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju
põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild. tsunft - käsitööliste kogu, kuhu kuulusid üheala käsi töölised. Tsunftisundus-käsitööliste kohustus kuuluda tsunfti. Tsunfti jänes ehk vussermeister käsitööline, kes ei kuulunud tsunfti. Skraa - tsunfti põhikiri. Hansa liit-kaubalinnade liit. 11. 1208-1227 muistne vabadusvõitlus1343-1345 Jüriöö ülestõus 1346 - Taani
Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu. 1-adramaalise talu nädalateo norm 17.-18. saj-l oli 6 päeva. Linna õigus- linnale antud õigus ennast ise valitseda. Raad e magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. Tärkavatesse linnadesse tuli elama käsitöölisi ja kaupmehi Saksamaalt. Eestlaste osaks linnades jäi lihtsama töö tegemine. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Linnades elasid orduajal peamiselt sakslased, kes moodustasid käsitööliste ja kaupmeestena elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Usun siiski, et eestlaste elu sellel ajal ei olnud küll kiita, kuid kõige halvem see ka ei olnud. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada ning oma maa peale tagasi tuua
nende kujutamine kunstis Püha Kanut Kanuti-nimelisi pühakuid on kaks Kanut tuleneb taani keelsest nimest Knud Esimeseks Püha Kanutiks on Knud IV Kanuti Gildi hoonega on seotud nii Knud IV kui ka Knud Lavard Kolmandaks Knudi-nimeliseks pühakuks on Knud Lavardi mõrvanud Magnuse poeg Knud Lavard Pühakupäevaks on nuudipäev ehk kanutipäev Algselt peeti seda päeva 7. jaanuaril, pühaku surmapäeval Hiljem viidi see päev üle 25. juulile Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV
See on raekojast umbes 500meetri kaugusel. See pole suurem asi maja, kuna see on päris väike. Nagu alguses ikka. Praegu olen ma sell. Selle aasta lõpus peaksin ma saama õpipoisiks. Siis, peale seda, peaksin ma saama meistriks. No meistriks saan ma ainult siis, kui ma eksamilt läbi saan. Viimasel ajal on meie linnas väga palju käsitöölisi ja ma eriti ei usu, et ma eksmamist läbi saan. Kui ma eksami läbi teen liitun ma kohe tsunftiga. Tsunf on käsitööliste ühing. Ma proovin sellega liituda juba õpipoisina. Niiviisi igaks juhuks. Ma teen juba praegu kausse ja teisigi nõusidja homme plaanin ma need kaupmeestele maha müüa. Mul tuli meelde üks lugu, kuidas ma eeslinnas ühe teise käsitöölise tehtud nõusid käisin ostmas. See käsitööline oli väga kuulus ja kui ma ütlesin, et ma olen ka käsitööline, tahtis ta näha ka minu tehtud nõusid. Ma näitasin. Ta tahtis minuga kausse vahetada. Nii me siis tegimegi
osteti käsitöölistelt kangas riided õmmeldi ise, Riietus või valmis riideese, võis tavaliselt tehti linast olla või villast linaese/villaese/siid/samet 16. Linnade tekke eeldused ja põhjused. Paigad, kuhu linnad tekkisid. Inimeste soov saada kvaliteetset kaupa. Käsitööliste koondumine ühte kohta, et paremini oma kaupa müüa ja end kaitsta Ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse eraldumise Rahvaarvu kasv 17. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed: Kitsad tänavad Kanalisatsiooni puudumine Mustus Positiivsed: Kvaliteetne kaup Suurem valik tooteid 18
olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kõige lugupeetavamad linnakodanikud olid keskajal jõukad kaupmehed, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Keskajal olid moes mitmesugused ametiühingud: abielus kaupmeeste ühenduseks oli Suurgild, vallalistel Mustpeade gild. Käsitööliste ühendusi kutsuti tsunftideks ja neid oli väga palju. Ühe eriala käsitöölised, kes elasid ühes ja samas linnas, moodustasid ühingud - tsunftid, kus valvati selle järele, et igaüks teeks korralikult ja eeskirjade järgi oma tööd. Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik
mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Käsitööliste valmistatud esemed olid talupoja tehtud esemetest ilusamad ning vastupidavamad. Elavnes kaubavahetus ning kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed (Kõiv, Raudkivi 1996: 72-73). Käsitöölistel ja kaupmeestel oli feodaali võimu all elamine kulukas, palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides. Käsitöölised ning kaupmehed hakkasid elamiseks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linnad kasvasid järk-järgult. Sageli kasvasid
sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Kameti gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid sakslased. · Oleviste gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid eestlased. · Toomgild - Toompea käsitööliste selts. · Skraa põhikiri; · Tsunft - käsitööliste selts. · Gild - kaupmeeste ühendus. · Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. · Sinod - vaimuliku järelvalve viis. · Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. · Kanoonik toomhärra;
Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda). Käsitööliste gilde nimetati Riias ja Tartus Väikegildiks, Tallinnas oli neid 2: Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Nii rae kui gildide tähtsamad pidustused said juba eelpool mainitud. Autor toob välja ka ühe erinevuse kaupmeeste ja käsitööliste gildide pidustuste vahel, nimelt puuduvad andmed käsitööliste maikrahvipeo pidamise kohta. Kui Läänemereäärsete maade pidustustekalender sarnaneb, siis Lääne ja Lõuna-Euroopas oli
TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB! Töövõtted uuenesid keskajal väga aeglaselt. Selle põhjus- tsunftikord ! · TSUNFT = käsitööliste organisatsioon, kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid. · Tsunfti ülesanded: kaitsta oma liikmete huve reguleerida tootmist ja toodete müüki toodangu kvaliteedi kontroll · SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused · Reklaam ja konkurents olid keelatud; kasutatavad töövõtted olid fikseeritud; seaduste rikkumine tõi kaasa trahvid või tsunftist väljaviskamise = meister rikkaks ei saanud, aga seisusekohaselt elas ära! · NB
sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid Hansa Liit - Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft - käsitööliste vennaskond gild - kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas 2. Miks oli kaamel araablastele tähtis? Kaamel on araablastele tähtis, sest teda kasutati sõidu- ja veo loomana. Tema piima joodi ja liha söödi. Telgid ja rõivad tehti aga kaameli karvadest. Valmistatud vildist või kaameli nahkadest. Kaameli küüru oli kogutud vesi. 3. Islami 5 tugisammast! 1) Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik 2) 5 tundi palvetamine
Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele. 1)Mis aastast reisikiri pärineb? - 1655 2)Millised muutused leidsid aset Narvas 17.saj keskpaiku? -Kauplemine oli vähenenud, uhked kivimajad, hoogu said juurde kaupmeeste ja käsitööliste hulgad 3)Mis oli nende muutuste põhjuseks? -Sõja tõttu vähenes kauplemine ning ehitati kivist kuna puidust ei tohtinud enam ehitada, kaupmeeste ja käsitööliste hulgad suurenesid, kuna nad asusid elama ning said kodanikeks Narvas. 4)Miks arenes keskajal Tallinnas kaubandus paremini kui Narvas? -Tallinnasse toodi sisse palju kaupa hea sadama tõttu. KIRIK JA VAIMUELU 1.Luteri kirik Eestis 1)Milliste raskustega puutus luteri kirik oma töös kokku Rootsi aja algul?
oli linna asutaja. Keskajal rajati Euroopas tuhandeid uusi linnu. Linnad olid tähtsad kaubanduskeskused, seal tekkisid uued käsitööharud. Linnadest kujunesid ka tähtsad kultuurikeskused, kus töötasid koolit ja tegutsesid teatrid. 11.-12. sajandul haarasid linnakodanikud ehk bürgerid kontrolli linna üle maahärra käest enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid, olid koondatud linnaõigustesse.
· losside, kirikute juurde Linnade tekkimiseks valiti kohad, kus liikus palju rahvast. Seal sai oma kaupa paremini müüa. Enamasti oli linnas 2000 10 000 elanikku. § 15 Elu keskaegses linnas Raad linnavalitsus Rae liikmeteks olid ainult kaupmehed. § 16 Kaubandus ja käsitöö Hansaliit saksa kaubalinnade liit Kaupmeeste liite moodustati sest : · ühiselt kergem oma kaupa kaitsta · seista oma huvide eest · harjutada riske Gild kaupmeeste selts Käsitööliste töökojas töötasid : meister töökoja omanik ja peamine töötaja sell meistri peamine abiline, kes täiendas oma oskusi õpipoiss õppis ametit ja tegi lihtsamaid töid tsunft käsitööliste ühing Millega tsunftid tegelesid ? · kontrollisid kvaliteeti · vaatasid, et kõigil oleks tööd · korraldati ühiselt pidu · osaleti ühiselt linna kaitsmisel · hoolitseti surnud meistri pere eest Mida pidi tegema, et saada käsitöömeistriks ? · õppima 10 aastat
Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus • a) Tartu • b) Tallinn 10. Mis iseloomustas keskaja kaupmeest? • a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja –valmidus. • b) kaupmees oli vära nõrk ja ta ei osanud end kaitsta. 10. Õige vastus a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja – valmidus. 11. Mis on tsunft ? • a) kaupmehede ühing • b) rahvavahetajate ühing • c) käsitööliste kutseühing 11. Õige vastus • c) käsitööliste kutseühing 12. Kes oli perekonnapea keskajal? • a) Mees • b) Naine • c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus.
2. Linnade tekkimine: NB! Lääne-Rooma riigi langus viis vanaaja linnade kadumisele Lääne- Euroopas: linnade pidev rüüstamine suure rahvasterände käigus. käsitöö ja kaubanduse allakäik (samas oli see linnade peamine sissetulekuallikas). naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Eeldused linnade taastekkeks kujunesid 11.sajandist seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Varased linnad olid käsitööliste asulad, seepärast tekkisid need kohtadesse, kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohtadesse. traditsiooniliste laadaplatside juurde. kirikuelu keskustesse (N: kloostrite juurde). linnuste lähedusse. Kuni 11.saj. tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele. Alates 13.saj. rajasid uusi linnu ka maaisandad (feodaalid). Linnade valitsemine: NB!
10. Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunkti – katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda. Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus. Linna kaitsesid privileegid. 11. Selgita mõisteid: Tsunft – käsitööliste vennaskond. Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister Sedööver – Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides. 12.Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu. Kaks sadamat: riia ja tallinn. Edukusele pani alguse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Laev koge, mis suutis palju vedada. Hansa jäi alla Vahemere linnadele. Majanduse edusammude
Paljud suurkaupmehed kolisid siis Visbyst Tallinnasse. Praegu tuntud piirid sai all-linn 14. sajandil. All-linna hoonetele olid iseloomulikud kitsad tänavad ning piklikud kinnistud, millega hoiti kokku ümbritsetud territooriumi. 15. sajandiks sai all-linnast jõukas kaubalinn. Selleks ajaks olid püstitatud kõik keskaegse linna tähtsamad ehitised: kirikud, kloostrid, gildimajad, kaubaaidad, raekoda, linnamüür koos kaitsevallide ja väravaehitistega. See oli kaupmeeste ja käsitööliste linn, mille keskuseks oli raekojaplats. Seegid Haigete isoleerimiseks asutati hospidale ehk seeke. Seekide hoolealused olid vaesed inimesed linnast ja maalt, enamuses eestlased. Haigetega koos elasid kerjused, vigased, pimedad, kodutud ja vanadusnõdrad. Tallinna seeke külastas innaarst. Gildid Gildid olid kutseorganisatsioonid, mis kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid toetust.Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati ühtekuuluvustunnet ja
2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema sündinud kristlikust abielust ning omama kinnisvara. 3. Mis on tsunft? Kuidas tsunft abistas oma liikmeid? Kuidas pidurdas tootmist? Tsunft on käsitööliste ühendus erialade kaupa. Tsunfti liikmed tootsid ühiselt toorainet. Liikme surma korral abistati matustega, toetasid tsunftiliikmete perekondi. Tehti ühisüritusi Kehtestati kindlad piirid, mida toota ja kui palju. Takistas/ piiras konkurentsi. Kindlad tööajad. Reklaam oli keelatud. 4. Loetle kaupu mida hansakaupmehed vedasid läänest itta ja idast läände. Läänest itta: sool, vein, õlu, relvad, vürtsid, heeringas
Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ühe ja sama erialaga käsitööliste ühendused. Tsunftri põhikirja ehk siis reeglitekogumikku nimetati skraaks. Tsunftivanemat nimetati aga oldermanniks. Kuna Käsitöölistel polnud ühe mõisa territooriumil tavaliselt äraelamiseks piisavalt tööd, pidid nad rändama ja otsima tellimusi, nad rändasid külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Kuid ajapikku tekkisid
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna
linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisi oma
aptmungakloostri ülem. allahjumal Islamis feodaalläänimees, feoodisaaja gildkaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hansaliitLäänemere ääres Saksa kaupmeeste vennaskond hunnidmongoliidne rahvas induldentridpatulunastus kirjad inkvisitsioonkatoliku kiriku uurimisorgan ketserpaavsti ja kirikut kritiseeriv kristlane kirikukümnisEuroopas korjatud kirikumaks koraanislami püha raamat linnaõigusreeglite kogum misjonärristiusu levitaja paganate ees paavsti kuuriapaavsti õukond pärisorjustalupoegade sõltuvus isandast raadlinnavalitsus rüütelsuursugune sõjamees, väikefeodaal
#Kodanike julgeolek, sõjaline kaitse #Tuleohutus ja öörahu #Kohtupidamine, seaduste väljaandmine # riiete, ehete kontroll, pidustuste korraldamine - Vaekoda hoolitses linnale kuuluvate metsade/põllumaade/karjamaade eest. Rae liikmed töö eest palka ei saanud, seepärast pidigi raehärra jõukas olema. Nad omasid ka teatud privileege, kuna amet oli eluaegne. 3. Tsunft oli kutseühing, mille peaülesandeks oli kauba tootmine ja müügi organiseerimine, aga ka käsitööliste elu reglementeerimine. Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild.
Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala", et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le. Aleviku kiire kasvu
Hipodroom- jooksurada, kus korraldati hobuvõistlusi. Frangid- germaani hõimurühm. Majordoomus- Frangi riigis kuningliku koju juht, kes vastutas selle eest. Rüütel- sõjamees, kes oli kuningale truu. Kõik feodaalid keisrist väikerüütlini. Läänistamine- maa andmine lääniks. Valitseja annab maatükke sõjamehele, kes läheb sõtta. Hospidal- haigetemaja, kus elasid vaesed ja haiged. Raekoda- hoone, mis oli tähtsaim ja esindusliku, kus toimusid raeistungid. Tsunft- käsitööliste organisatsioon. Gild- kaupmeeste või tsunfide organisatsioon. Skraa- käsitööliste grupi põhikiri. Moslemit 5 põhisammast- usutunnistus, paastumine, almuste jagamine, palvetamine, palverännak. Mosee- islaamiusu pühakoda. Sakramendid- kristuse seatud püha toiming, vanne.Ristimine, leeritamine, arumulaud, pihtimine, viimne võidumine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. Mitra- kõrge kolmnurkne paavsti peakate. Tiaara- ilmaliku võimu tunnus, kalliskividega kroon.
Konrad Mägi Maal: Saaremaa. Etüüd. Kes ta oli? Konrad Magi oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Sai kunstialased algteadmised Tartu Saksa käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Ta on õppinud ka palju välismaal, näiteks Soomes, Pariisis, Norras. Ta on töödanud ka joonistusõpetajana. Maal mida me järgi tegime oli Saaremaa. Etüüd. Selle maali ta tegi aastatel 1913 – 1914. See on õlimaal. Meile meeldis seda tööd teha, kuna see oli grupitöö ja see oli lõbus. ☺ Aitäh kuulamast!
Artur Kapp Ragne Joosep Fakte 28. veebruar 1878 SuureJaani Helilooja, dirigent, pedagoog Eesti sümfionismi rajaja Elukäik Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures"
Auväärseimad olid kullasepad, paremate ametite hulka kuulusid ka rätsepad, kukkursepad, pagarid, maalrid, klaassepad. Auväärsemaks tõstis neid eelkõige materjal, seejärel kui peen tööoli ja kui pikaajalist väljaõpet see vajas. Madalamalt hinnati linakangruid, saunamehi, habemeajajaid. Miks tekkisid keskaja linnas tsunftid? Tsunftide tekkimist tingis käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi.
Tsunft- käsitööliste kutseorganisatsioon, millel oli oma põhikiri. Skraa- tsunfti põhikiri. Tsunftimajandus- kord, mis lubas mingil kutsealal töötada ainult vastava tsunfti meistril. Gild- kaupmeeste vennaskond. Hansa liit- läänemere äärsete kaubalinnade liit. Hansapäevad- laat, mis toimus 1 kord aastas. Koge- kaubalaev. Naturaalmajandus- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Rahamajandus- majandus, kus peamiseks maksevahendiks on raha. Veksel- võlakiri. Bürger- linnakodanik. Patritsiaat- mõjukaimad ja jõukaimad linnakodanike perekonnad, kelle seast valiti järjepidevalt raeliikmeid. Bürgermeister- linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik. Linnaõigus- valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid. Raad- linnavalitsus. Sell- õpipoiss.
Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe.
veel etruski kunsti perioodidesse panemine. Periodiseerimiseks võrreldakse nende teoseid teiste antiikaja rahvaste kunstiga ja veel määratakse nende tähtsus etruskide kunsti arengus. Kaua arvati, et etruskide kunst on vaid odav kreeka kunsti kopeering, kuid nüüd on rohkem uuritud, ning enamus on kindlad, et see on iseseisev etruski kunst. Lisaks arvatakse veel, et see ei ole mitte ainult Kreeka kunsti kopeering, vaid paljud teosed on lausa Etruurias elanud kreeka käsitööliste poolt tehtud. Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi
mida toetab näiteks kohalik omavalitsus. Olukord tänapäeva tööturul muutub pidevalt stressirohkemaks ja raskemaks. Ühiskonna nõrgemad lülid ei tule tööturu nõuetega toime ning jäävad seetõttu välja. Käsitööga tegeldakse aga igaüks omaette olla ei saa ja raske on müüa oma töid. Mõned teevad käsitööd ainult rõõmu pärast ega pole huvitatud oma tööde müümisest. Samas väheneb järjest rohkem käsitööliste osakaal, kuna inimtööjõudu asendatakse masinatega, ning seetõttu ei vajata inimressursse. Oluliseks kujuneb seega kuidas müüa oma oskusi. Nimelt kõige lihtsam ja selgem viis on oma oskuste rakendamine masinate valdkonda, kus inimesed töötavad arvuti taga. Ühesõnaga ma arvan, et ainuüksi omapead käsitööst ära ei ela, see on muutunud paljude inimeste hobiks või kindlad spetsialistid koonduvad kokku ning loovad ühise gildi, mida toetatakse.
(mittekristlaste) tapmine on jumalale meelepärane tegu. Läänikord- süsteem, kus sõjateenistuse eest anti maatükk. Naturaalmajandus- kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Gild- selts, vennaskond- kaupmeeste ja käsitööliste ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Skolastika- keskaja filosoofiliste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Koraan- raamat, mis oli Islami hariduse aluseks. Isikud
ekoja plats Raekoja plats on: Väljak Tallinna südalinnas, kus asub Tallinna raekoda. Läbi aegade seltskonnaelu keskus . Läbi ajaloo säilitanud oma vana funktsiooni. Jõulupuu. Raekoja plats on ümbritsevatest hoonetest tunduvalt vanem. Tallinn oli Läänemerel tunnustatud kaubitsemiskoht . 10.-11. sajandil kerkis eesti kaupmeeste ja käsitööliste linna taoline asula. Raekoja platsi juurde kerkisid ka elamud. Majade ehitust soodustas paekivi suur varu. Raekoja platsi nimi Esmakordselt 1313. a.-l ladinakeelse nimega Foro. Alamsaksakeelse nimega market. Hiljem nimetati ka Vanaks turuks ning ka Uueks turuks. Alles 1923 aastal sai Raekoja plats oma ametlikult kinnitatud nime. Tartus asub samuti Raekoja plats Tartu raekoja plats Klassitsistliku hoonestusega. Purskkaev ,,Suudlevad tudengid". Peale 1775. aasta hiidtulekahju
Narva kindlus Merili Hubel MJ118 Ajaloost · Narva Hermanni linnus on rohkem kui 700 aastat vana · on kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta · 1986. aasta detsembris anti viimaks linnale üle restaureeritud Pika Hermanni torn ja linnuse lääne- ning lõunatiib · Tänaseni on restaureerimata konvendihoone idatiib, puitgaleriid konvendihoone siseõues Linnuse osad · Narva linnus · Narva linnuse konvendihoone · Pika Hermanni torn · Narva linnuse Suur Kivisaal
isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik tööjõudu kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid.
Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks
Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut. · Gild Kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. · Tsunft Linna käsitööliste ühing, mis korraldas tootmist ning ühtasi oma liikmete era ja seltskonnaelu. · Maapäev Enam vähem igal aastal toimunud kokkusaamine. Neil arutati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud. Seal oli esindatud 4 seisust. · Kivilinnus Kivist kaitseehitis. Maahärrad lasid need rajada enda ja vasallide kaitseks. · Teotöö Talupoegade koormis
× Kinga ninaosa pikkus sõltus kandja seisusest ja edevusest Naise riietus keskajal × Ilusaks peeti kullaga tikitud punast kleiti kuldkollase aluskleidi peal × Karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine × Ehetena kanti kaelakeesid, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi × Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks Mehe riietus keskajal × Kandsid linase särgi peal põlvini ulatuvat umbkuube ning pükse × Talupoegade ja käsitööliste riietuseks olid lihtsad ühevärvilised kodukootud villasest või linasest kangast rõivad Kasutatud allikad × http://www.tartu.ee/hit/pop_up/keskajal.php × http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 Täname tähelepanu eest!
Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
14) Miks tekkisid keskajal linnad?3 · Põllumajanduses toimunud murrang sai võimalikuks kasvavate linnade varustamine toiduainetega, aga ka maalt siirduvate inimestega · Elustus kaubandus kõrgkeskaegsed linnad kujunevad eelkõige kaubanduskeskustena ja kuna kaubandusest sai raha, siis muutusid linnad rikaks ja linnadesse suundus rohkem inimesi · Käsitöölised tekkis linnaturu nõudlusele spetsialiseerunud käsitööliste kiht, mille tegevus pani aluse kaubatootmisele ja linna jõukusele. · rahvaarvu kasv paljud inimesed suundusid linna, sest polnud kuhugi mujale minna. 15) Mis rolli omasid keskaegse linna kujunemisel linnamüür ja linnaõigus? Selgitage mõne lausega. Keskaegse linna kaks olulist tunnust on linnamüür ja linnaõigus. Julgeoleku tõttu piirati linnad müüriga. ja linna ehitati tihedalt täis
annaabi.ee 
