Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhin...
1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahe...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c ...
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
1905. AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL Revolutsiooni põhjused Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust. Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega. Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga. Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid- revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne. Revolutsiooni ajend Verine pühapäev Peterburis (9. jaanuar 1905. a) Revolutsiooni käik Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta. Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas). Mõisate põ...
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 S...
ARTIKLIPÕHINE UURIMUSTÖÖ VORMISTUSNÄIDIS LÕPPARUANNE Nimi Uurimistöö pealkiri Ülevaade Mis oli küsitluse eesmärk? Keda küsitleti? Millised olid küsitluse tulemused? SISSEJUHATUS Mis eesmärgil küsitlust läbi viidi ja milline oli hüpotees? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Kuna ja kes on veel taolisi küsitlusi läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? MEETOD Respondendid. Metoodika. Millist küsimustikku või ankeeti kasutati? Küsimustiku või ankeedi kirjeldus. Protseduur. Kuidas küsitlus läbi viidi? Milline oli küsitluse käik? TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse tulemusi graafiliselt ning tabelitena...
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
Kodu katse Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades Sisukord Katse käik ......................................................3 3% lahuse arvutus ..........................................4 Katse tulemused .............................................5 Järeldus ..........................................................6 Katse käik Panin raudnaela klaasi kuiva õhu kätte ja teise naela niiske õhu käte. Kolmanda naela panin puhtasse vette, ning neljanda naela panin 3%- lisse soolvette. Arvutasin kui palju soola vees lahustada tuleb, et tekiks 3%-line soolvesi. Katse kestis 2 nädalat . Vaatasin naelu iga kolme päeva tagant Alustasin katset kolmandal aprillil 2013. aastal Kirjutasin üles mis naeltega juhtus. Koostasin naelte reaktsiooni kohta tabeli. 3% lahuse arvutamine kui on 100 g vett, ehk 100 ml siis et saada 3 protsentine lahus, peab võtma NaCl 3 g, sii...
AJALUGU RISTISÕJAD KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. MIS ON RISTISÕDA? Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis-itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega). 2. RISTISÕJA PÕHJUSED Türklased olid vallutanud Jeruusalemma. Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida. I ristisõda ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TOLEREERIMISE JA MÕÕTETEHNIKA PRAKTILISED ÜLESANDED LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KMI 21 Juhendaja : lektor Juhan Tuppits Esitamisekuupäev Üliõpilase allkiri Õppejõu allkiri Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr 1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga. Detail nr 37. Töö käik: 1.Mõõdan silindri läbimõõdu nihikuga. Saadud mõõde on seade mõõde. 2.Valin sobiva liikumatu mõõtevarda, keeran selle mõõteriista keresse nii, et siseindikaatori silindrisse asetades näitab indikaator ühte täispööret. 3.Sean siseindikaatori seadmemõõtme nulli. 4.Mõõdan silindrit k...
Laboratoorne töö nr 3 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilased Simo-Ove, Marco, Hardi, Ingrid, Margus Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse ...
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPII...
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õigusteaduse instituut INFOOTSING ANDMEBAASIDEST Alusõppe ainetöö Juhendaja: Veiko Lember, PhD Tallinn 2012 Kõigepealt otsisin internetist ja ESTERist märksõnu ja sünonüüme ning ingliskeelseid vasteid. Artiklid otsisin google scholar ja EBSCOhost Webist. Vajalikud ariktlid võtsin Wiley Online Library, SAGE Journals Online ja EBSCOhost Webist. Google scholarisse panin otsingusse ,,public-private partnership", ja ,,government and private sector partnership". Sealt otsisin artiklid mis ei oleks vanemad aastast 2011. EBSCOhost Webis kasutasin basic search ´i. Seal kasutasin otsinguks ,,government and private sector cooperation"...
TÖÖ PEALKIRI (SUURTÄHTEDEGA) Ees- ja perekonnanimi Kool, klass Ülevaade — Lühikokkuvõte kogu järgnevast artiklist. Milline oli uuringu või loovtöö eesmärk? Keda, mida ja kuidas uuriti või mida kuidas loodi? Millised olid peamised tulemused ja kordaminekud? SISSEJUHATUS Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta...............................................7 3. Laboritöö nr. 3...................................................................................8 Vooluallika emj. (allikapinge) ja sisetakistuse määramine..........................................8 5. Laboritöö nr. 4...................................................................................9 Kirchoffi II seaduse katseline kontrollimine....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Laboratoorsete tööde protokoll 1. Kiudude põlemisproov 2. Tekstiilkiudude keemiline määramine Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 9.10.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Kiudude põlemisproov 1. Töö eesmärk: Tutvumine tekstiilkiududega. Kiudude tuvastamine. 2. Töö teoreetilised alused: Sissejuhatuseks: Tekstiilmaterjalide lähtetoormeks on tavaliselt kiud. Kiud on tekstiil(toor)materjal, mida iseloomustab painduvus, väike läbimõõt ja pikkuse ning läbimõõdu suur suhtarv. Erinevate kiudude pikkus võib keskmiselt varieeruda vahemikus 0,5-25 cm, kuid on ka pikemadi kiudusid. Keemilised kiud võivad olla kilomeetrite pikkused...
ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega φ1 ja φ2 ( joonis 1 ).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mōjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Joonis 1. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimärgilised laengud jälle üksteisest uuesti eraldada, s.t.hoida juhi 3 otstel püsivat potensiaalide vahet.Selleks tuleb luua ahela selline osa,kus laengute liikumine toimub elektrostaatilise välja jōudude vastu. Sellesuunaline liikumine on ilmselt vō...
Laboratoorne töö nr 2 Puiduesmatöötlemine Juhendaja/õppejõud R. Reiska Üliõpilane (nimi ja Simo-Ove matrikli number) Sülla 134806 Õppekava nimi KAOB51 Tallinn 2015 ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE Töö eesmärk Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töövahendid: Immutusautoklaav Tehnilised kaalud Ketassaag Katsekehad Immutusvedelik Töö käik: 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperat...
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temper...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10 TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Väände- ehk torsioonpendel põhi- ja väändevõnkumisest. lisakoormistega, nihik, kruvik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L. Tulemused kandke tabelisse „Traadi pikkus ja läbimõõt“. Töötamisel esimese seadmega: 1. Asetage muhvid pöö...
Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langem...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja r...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Imre Drovtar Teostatud: 19. oktoober 2006 Õpperühm: AAAB-11 Kaitstud: Töö nr. 24 OT GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfäär...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmärgid. vastus: 1879 tehti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 Liitus nendega Itaalia ning tekkis Kolmikliit. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata (konkurents Inglismaaga) selleks hakati looma võimsat laevastikku; mandri- Euroopas eesmärgiks purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma ülemvõim. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud. Iseseisvunud Serbia püüdis luua suurt slaavi riiki. Sõjas Venemaaga oli vaja Saksamaa toetust. Itaalia liitus, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20saj. algul hakkasid aga suhted paranema Prantsusmaa ja Venemaaga. 1902 aga sõlmiti Prantsusmaaga salajane neutraliteedileping. Halvenesid aga suhted Austria-Ungariga, kes võitles Itaalia ühendamise vastu ja kellele kuulus itaallastega asustatud alasid. 1893 tegid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid nad kallaletun...
TÖÖ PEALKIRI: Piima eeltöötlemine. TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärgiks on piima puhastamine võõrlisanditest, mis on piima sattunud lüpsmisel, piima esmasel käitlemisel ja transpordil. Piima mehaanilise töötlemise protsessid on separeerimine, normaliseerimine, homogeniseerimine, pastöriseerimine. KATSE KÄIK: Piim separeeriti temperatuuril 42°C. Piim lahutati tsentrifugaaljõu mõjul separaatori pöörlevas trumlis, saadi koor ja lõss (lõssi rasvaprotsent on 0,05%). Rasvasisalduse reguleerimine voolus viidi läbi samaaegselt separeerimisega, reguleerides separaatorist väljuva koore rasvasisaldust. Seejärel räägiti piima homogeniseerimisest, mis kujutab endast rasvakuulikeste pihustamise protsessi. Jahutatud piimas adsorbeeruvad rasvakuulikeste pinnale vadakuvalgud, mis kutsub esile rasvakuulikeste liitumise. Liitunud rasvakuulikeste pinnalekerkimise kiirus on märksa suurem kui väikestel rasvakuulikestel. Juba mõnetunnise seismise järel tek...
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs töö nr. 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll arvestatud: esitatud: 1 Teoreetilised alused Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti le...
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud kujutis ja seda vähem detaile sa...
Biokeeemia laboratoorne töö No 1.3 Lipiidide reaktsioonid. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk .a123695 Õppejõud: Tiina Randla NB! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia- oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Üldine Teoreetiline osa. · Lipiidid heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel. · Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid. · Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid...
Tallinna Tehnikaülikool Polümeermaterjalide instituut Tekstiilitehnoloogia õppetool Laboratoorsete tööde juhend 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 2. Värvipüsivus pesemise toimele Õppejõud: T.Plamus Üliõpilane: Marco Oolo Õpperühm: KAOB51 Üliõpilaskood: 134416 Teostatud: 25.09.15 Kaitstud: Tallinn 2015 1. Värvi hõõrdekindluse määramine 1. Töö teoreetilised alused Värvikindlus on kiu ja värvaine seose tugevus, mis võib puruneda vee, keemiliste ainete, mehaaniliste tegurite mõjul. Tulemuseks on värvaine osaline eraldumine kiu koostisest, millega kaasneb värvuse muutumine ning materjaliga kokkupuutuvate esemete värvumine. Antud laboratoorne töö keskendub ühe mehaanilise teguri, hõõrdumise, mõjule värvuse püsivusel. Antud...
Reklaamide mõju inimestele Reklaamipsühholoogia Reklaamide mõju inimestele uurib reklaamipsühholoogia. Reklaamipsühholoogia on suhtlemis- ja mõjutamispsühholoogia rakendamine turustusprobleemide valdkonnas. Reklaamipsühholoogid uurivad inimkäitumist ja psüühika eripära eranditult reklaami vastuvõtu olukorras. Uurimuse hüpotees Reklaamid, mis on lühikesed löövad paremini läbi. Reklaamid, mis on värvilised ja silmapaistvad köidavad inimesi rohkem. Reklaamid, mis on pikad ja segased, ei löö läbi. Uuritavad inimesed Naised ja mehed vanuses 10-50 a. Uurimuse metoodika Küsimustik Uurimuse käik Küsimustik sisaldab küsimusi: Kuidas suhtud reklaamidesse? Kas usud, et reklaamid räägivad tõtt? Milliseid reklaame usud enim? Kuidas on reklaamid sind mõjutanud? Milline peaks olema reklaam? Milline reklaam on enim meelde jäänud? Millised reklaamid on häirivad/ebameeldivad? Uurimuse tulemused Küsitluses vastanute arva...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine 2. Sissejuhatus definitsioonid ja valemid Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: tempe...
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M NAOH; 0,01M 11,64 Roosa Kollane 8 Alus CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 4 Hape 1M CH3COOH; 3,22 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,01M NH3*H2O; 9,05 Värvusetu Kollane 6 Alus 0,01M NH3*H20; 10,41 Roosa Kollane 10 Alus 1M NaCl; 0,1M 4,97 Värv...
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik. Temperatuur °C 10 20 30 40 50 60 70 80 90 95 Takistus R() 1350 1300 1250 1150 1050 950 760 600 500 450 Rauno Sander 2007/2008
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte...................................................
28.02.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Mõlema lahuse puhul nullpunkt suhteliselt kõrgel, sest lahused olid hägused. Lahus 1 spektrilt on näha, et - karoteeni lainepikkuse maksimum (kõrgeim Töö number 2. Karotenoidide ja klorofülli ekstraheerimine ja eristamine piik) on 447 nm. Antud võrdlusmaterjalist nähtub, et -karoteen absorbeerib valgust neeldumisspektri järgi. lainepikkusel 445 nm. Samuti langeb katsetulemustes nähtav piik 474,50 nm juures Töö eesmärk: Määrata karo...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, s...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
TÖÖ PEALKIRI: Tiheduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima tihedus. Piima (kohupiima) tihedus o piima teatud mahu massi suhe 20º C sama vee mahu massi samal temperatuuril. Piima tiheduse määramiseks kasutatakse aeromeetrit gradueeritud skaalaga 1,025-1,045 g/ml. . KATSE KÄIK: Tiheduse määramiseks valatakse piim klaassilindrisse peene jaona, et vältida piima vahutamist. Kuiv puhas areomeetre asetatakse klaassilindrisse (nii et areomeetri ei oleks vastu silindri põhja) ja jätakse sinna sisse 1-3 min. Näit loetakse meniski ülemise ääre järgi ½ skaala jaotustäpsusega. Temperatuur määratakse 0,5º täpsusega. ARVUTUSED JA TULEMUSED: Piima temperatuur oli 16ºC ja tihedus 1,032 g/cm³ JÄRELDUS: Võime järeldada, et meie oli värske piim, sest meie tulemus on 16°C juures Allkiri: ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts. mõõtmiseks) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,DISPERSIOON LAINEJUHIS" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö käik 1.Mõõta lainejuhi külgede pikkused: Lainejuhi laius: a = 0,023 m Lainejuhi kõrgus: b = 0,010 m 2. Arvutada kriitiline lainepikkus vabas ruumis: kr = 2a = 0,046 m 3. Leida vastav sagedus: C=* f fkr = C/kr = 3*108/0,046 = 6,52GHz 4. Häälestame generaatori etteantud sagedustele f0x: 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz Liikudes sondiga...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k Töö pealkiri Zelatiini isoelektrilise täpi optiline määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.04.2011 TÖÖ EESMARK Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. TÖÖ KÄIK Nummerdatud kolbidesse (nr 1-9) pipeteeritakse a' 10 ml filtritud zelatiinilahust ja seejärel lisatakse HCl lahust, leelist ja vett järgmistes hulkades: Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 10 4 1 0,5 - - - - - KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9,5 10 9 7 4 - Mdetakse saa...
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE Töö nr: 6/9 POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem 6. SOOLI VALMISTAMINE Töö ülesanne Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja potentsiaal elektroforeesi teel. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli võib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud lahust 250 ml keevasse...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
annaabi.ee 
