Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades (0)

1 Hindamata
Punktid
Kodu katse
Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades
Sisukord
Katse käik ......................................................3
3% lahuse arvutus ..........................................4
Katse tulemused .............................................5
Järeldus ..........................................................6
Katse käik
Panin raudnaela klaasi kuiva õhu kätte ja teise naela niiske õhu käte. Kolmanda naela panin puhtasse vette, ning neljanda naela panin 3%-lisse soolvette. Arvutasin kui palju soola vees lahustada tuleb, et tekiks 3%-line soolvesi. Katse kestis 2 nädalat . Vaatasin naelu iga kolme päeva tagant Alustasin katset kolmandal aprillil 2013. aastal Kirjutasin üles mis naeltega juhtus. Koostasin naelte reaktsiooni kohta tabeli.
3% lahuse arvutamine
kui on 100 g vett, ehk 100 ml siis et saada 3 protsentine lahus, peab võtma NaCl 3 g,
siis 97ml vett - 3g soola
mina võtsin 194 ml vett ja sellele tuli lisada 6 g soola.
Arvutuskäik:
100% ja selleks et saada 3% lahust peab selle osa olema 3%. Kõige lihtsam on võtta nii, et 100 ml vett on 100%. 3% sellest peab olema sool, ehk siis 100 ml vee puhul on see kogus 3 g. ja ülejäänud on vesi, ehk siis 100-3=97.
Katse tulemused
Kuupäev:
Kuiv õhk
Niiske õhk
NaCl lahus
H2O
3.4.13
Korrosioon puudub.
Korrosioon puudub.
Korrosioon puudub.
Korrosioon puudub.
6.4.13
Korrosioon puudub.
Korrosioon puudub.
Vesi on muutunud oranžikaks, nael on kaetud korrosiooni kihiga , eriti keskosast.
Korrosiooni on tekkinud vähe.
9.4.13
Muutusteta.
Muutusteta.
Nael on peaaegu üleni kaetud korrosiooni kihiga. Vesi on oranž.
Korrosiooni on juurde tekkinud ning vesi muutub oranžikaks.
12.4.13
Muutusteta.
Muutusteta.
Purgi põhja on settinud palju korosiooni ja korosiooni on juurde tekkinud ka naela ümber.
Naelale on tekkinud juurde korrosiooni.
15.4.13
Muutusteta.
Naela otsa on tekkinud õhuke kiht korrosiooni.
Purgi põhi ja nael on kaetud korrosiooni kihiga.
Nael on kaetud korrosiooni kihiga.
Järeldus
Kuivas õhus ei juhtu raudnaelaga midagi. Niiskes õhus on juba esimese kolme päeva jooksul tekkinud korosooni naela vees olevale osale. NaCl lahuses oli raudnaelal kõige paksem korosooni kiht. Vees oli ka raudnaelal tekkinud küllaltki palju korosooni, aga vähem kui NaCl lahuses olnud raudnaelal. Sellest võib järeldada, et NaCl lahus on kiirem korosooni tekitaja . NaCl lahuses lähevad metallist asjad kiiremini roostetama kui puhtas vees. Puhtas vees roostetavad asjad aeglasemalt läbi kui soolases vees.
Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #1 Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #2 Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #3 Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #4 Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #5 Raua korrosiooni uurimime erinevates keskkondades #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kikukeskra Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes

Keemia alused ii
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED
22
pdf

KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED

Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatetega, inhibiitoritega ja elektrokeemiliste meetoditega. Kaitsekatted 1.1. Metallkatted

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia aluste praktikumi kontrolltööd
9
doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid

Keemia alused
Praktikumi KT vastused
10
docx

Praktikumi KT vastused

galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid

Keemia ja materjaliõpetus
Vase-Raua ja Alumiiniumi kasutamine igapäevaelus
23
docx

Vase-Raua ja Alumiiniumi kasutamine igapäevaelus

Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................

Keemia
Keedusoola määramine liiva-soola segus-
10
docx

Keedusoola määramine liiva-soola segus

galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. Toimuvate reaktsioonidekorral on redokspotentsiaalide vahe positiivne suurus. 6. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid? Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon Lahtiseletatult: Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes (naftasaadused), kusjuures metallid

Keemia
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

valatavad ja vormitavad; Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad; Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel; Madal elektrijuhtivus, Mittemagnetilised. 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele 1) peab hoidma CO2, mis on rõhu all; 2) olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitavalt taaskasutatav; 3) suhteliselt tugev 4) odav; 5) optiliselt läbipaistev; 6) toodetav erinevates värvitoonides. 16. Komposiitide mõiste, näited Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid). Eesmärk omaduste kombineerimine et saada parim. Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. Näited: Looduslikud- puit, luud; Sünteetilised- fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne.

Keemia ja materjaliõpetus
Labori töövõtted-Kordamisküsimused
23
pdf

Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

büretilt. 6. Selgitada stöhhiomeetrilise punkti mõistet. Kuidas seda leida happe ja aluse tiitrimisel? – Seisund, kus lahuses ei ole enam analüüsitavat ainet ja ei ole veel mõõtelahuses olevat reageerivat ainet.Lisatud indikaatoriga lahus muudab stöhhiomeetriapunktis järsult oma värvuse. 7. Mis on indikaatorid? Millist indikaatorit kasutati antud töös ja milline on selle värvus erinevates keskkondades? Mis on indikaatori pöördeala? – ​Indikaatorid reageerivad ekvivalentpunkti seisundile ja muudavad oma värvi. Fenoolftaleiini, mis on happelises keskkonnas värvitu, kuid aluselises lahuses punane. Indikaatori pöördealaks nimetatakse pH väärtuste vahemikku, kus indikaator muudab oma värvi. 8. Mis värvuse omandavad indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane happelises ja aluselises keskkonnas? – ​Fenoolftaleiin on happelises keskkonnas värvitu, kuid aluselises lahuses punane

keemiast laialdaselt




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun