Laboratoorne-töö 3: ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE (0)

Laboratoorne töö nr 3
Puiduesmatöötlemine
Juhendaja /õppejõud
R. Reiska
Üliõpilased
Simo -Ove, Marco , Hardi, Ingrid , Margus
Õppekava nimi
KAOB51
Tallinn 2015
ERINEVATE PUIDULIIKIDE IMMUTATAVUSE UURIMINE
Töö eesmärk
Selgitada erinevate puiduliikide anatoomilise ehituse mõju immutusvedeliku läbitavusele ja neeldumisele. Töö eesmärgiks võime ka lugeda üliõpilase praktilise omaduse omandamist, autoklaavi immutuse läbiviimisel.
Töövahendid:

• Immutusautoklaav
  
• Tehnilised kaalud
  
• Ketassaag
  
• Katsekehad
  
• Immutusvedelik
  

Töö käik:

• 5 cm kaugusel katsekehade otsast saetakse ja märgistatakse 5 mm paksused ristlõikesektsioonid algniiskuse määramiseks
  
• Niiskussektsioonid kaalutakse ja paigutatakse kuivatuskappi kuivatamiseks temperatuuril 102 – 105 °C.
  
• Katsekehad kaalutakse ja paigutatakse immutusautoklaavi.
  
• Autoklaav täidetakse immutusvedelikuga ja suletakse hermeetiliselt .
  
• Immutusprotsess teostatakse järgmise režiimiga:
  
  • vaakum 0,8 bar 15 min
    
  • surve 8 bar 60 min
    
  • vaakum 0,8 bar 15 min
    
• Autoklaav avatakse, võetakse välja katsekehad, kaalutakse ning arvutatakse immutusvedeliku neeldumine
  
• Katsekehadest lõigatakse ristlõikesektsioonid ja määratakse immutussügavus
  
• Konstantse kaalu saavutamisel kaalutakse niiskussektsioonid ja arvutatakse algniiskus
  

Töö aruanne:

• Töö eesmärk
  
• Töö käik ja tulemused
  
• Töötulemuste analüüs
  

Katsetulemused

Puit
Niiskus
 
Immutusaine neeldumine
 
 
 
Immutussügavus, mm
 
 
 
Algkaal g
Lõppkaal, g
Kasv, g
Kasv, %
Min
Max
Kesk
Mänd
18,99
509,29
928,77
419,48
82,37
2
läbinisti
 11
Haab
8,97
476,43
736,42
259,99
54,57
1
25
13
Kuusk
24,59
647,31
735,14
87,83
13,57
1
10
5,5
Kask
12
663,29
1155,47
492,18
74,20
läbinisti
läbinisti
läbinisti
Tabel 1.

Järeldused

Töö tulemuste põhjal saame järeldada, et puiduliigid milesse neeldus teistest kuni 2 korda rohkem immutusainet, nagu kask ja mänd, esines läbinisti immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama vägagi korralikult immutusvedelikku ja oleks pidanud sügaval puidu sees see esinema . Teoorias oleks ka läbinisti immutus olnud võimalik. Meie haavapuidu korral võis olla tegu väärlülipuiduga. Ning selle tõttu oli immutusvahendi neeldumine raskendatud. Suurim kaalukasv esines meil männipuidul. Antud puidutükil ei esinenud küll igalpool läbinisti immutust kuid oli näha, et kõvasti oli neeldunud erinevates puidu osades meie lahust. Läbinisti imbumist võis takiśtada männil lülipuidu osa, kus on poorid kinni. Enamasti saime teooreetiliste teadmistega üsna lähedased tulemused v.a. haava korral. Omandasime ka mingi arusaama autoklaavimmutuse läbiviimisest.

Pildid katsekehadest