Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide labori aruanne (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ehitusmaterjalide labori aruanne
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI12
Õppejõud: lektor Sirle Künnapas
2011

Sisukord


Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 3
1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 3
2.Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine. 4
3.Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine 5
4.Liiva näiva tiheduse määramine 7
5.Liiva tühiklikkuse arvutamine 8
Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine . 9
1.Kivimaterjal 9
2.Vedelik 10
Töö nr 3. Metallide omaduste määramine . 11
1.Löögisitkus 11

Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine.

1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine


1.Töö ülesanne
Antud proovikehade tiheduse määramine.
2.Töö käik
  • Mõõdan proovikehad
  • Kaalun proovikehad
  • Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse ( kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3)

3. Saadud tulemused.
Proovi keha nr.
Materjali ninemtus
Proovikehamõõtmed
Proovikeha maht cm3
Proovikeha mass g
Tihedus Yo kg/m3
 
 
a
b
c
 
 
 
1
Teras
53
10
10
5,3
40
7547,0
2
Kivivill
93
45
45
188,3
25,3
134,3
3
Poorbeoon Aeroc
162
41
40
265,7
138
519,4
4
Tep Plaat
148
53
155
1215 ,8
192
157,9
5
EPS
156
80
22
274,6
74
269,5
6
Kuusk
60
39
40
93,6
42
448,7
7
Kipsplaat
187
185
12
415,1
316
761,2
8
Fibo 3
159
39
40
248,0
154
620,9
9
Savi tellis
246
65
87
1391,1
2920
2099,0
10
Silikaat tellis
252
64
120
1935,4
3880
2004,8
11
Betoon
148
149
149
3285,7
7565
2302,4
12
Klaas
152
151
4
91,8
214
2331,0
13
Aeroc Hard
289
93
146
3924,0
2440
621,8
14
Aeroc Eco
301
171
97
4992,7
2260
452,7
15
Puitkiud plaat
151
99
6
89,7
86
958,8

2.Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine.


1.Töö ülesanne
  • Määrata korrapäratu kujuga materjali tihedus .
  • Leian proovikeha mahu kaalumise teel õhus ja vedelikus .

2. Töö käik
  • Kasutan Archimedesel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist
  • Kaalun katsekeha õhus ja vedelikus
  • Otsustan kas materjal on palju vett imav või mitte ning valin selle tulemusel meetodi kuidas proovikeha kaaluda.

3.Saadud tulemused.
1. Materjali poorsus on väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima.
Materjali nimetus .........................
- proovikeha mass õhus G=................... g
- proovikeha mass vees G1 =................... g
- proovikeha maht ………………………………………………=……….…… cm3
- proovikeha tihedus ………………………………………………=…………….……… kg/m3
2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist.
Materjali nimetus ………………………….
- kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=.................. g
- parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1=..................... g
- parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2=........................ g
- keha maht koos parafiiniga …………………………………………………… = .................. cm3
- parafiini ruumala ………………………………………..…………………….…..= ………....... cm3
- keha maht ………………………………………..…..=................ cm3
- materjali tihedus ……………………………………………….……………………=................ kg/m3

3.Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine


1.Töö ülesanne
Määrata ära liiva ja killustiku muistetihedus silindrikujulise anuma abiga.
2.Töö käik
  • Valida välja õiged suurused anumad kuhu puistada liiv ning killustik
  • Puistada anumasse täitematerjali u. 10 cm kõrguselt
  • Kordan katset uuesti võttes uue koguse liiva
  • Puistetiheduse arvutan valemiga yol =G/Vo kus G=liiva mass (g) ja Vo anuma ruumala (cm3)

3.Saadud tulemused
Liiva puistetiheduse määramise katse 1
Liiva puistetiheduse määramise katse 2
Anuma ruumala :
Anuma ruumala :
Vo =1060 cm3
Vo =1060 cm3
Nõu kaal =218 g
Nõu kaal =218 g
Nõu +liiv = 1778 g
Nõu +liiv = 1754 g
Liiv (G) = 1560 g
Liiv (G) = 1536 g
Yol=1560/1060=1470 kg/m3
Yol=1536/1060=1455 kg/m3
Puistetihedus :
Puistetihedus :
Yol = 1470 kg/m3
Yol = 1455 kg/m3
Keskmine liiva puistetihedus on (1470+1455)/2=1462,5 kg/m3
Killustiku puistetiheduse määramise katse 1
Killustiku puistetiheduse määramise katse 2
Anuma ruumala:
Anuma ruumala:
Vo =5000 cm3
Vo =5000 cm3
Nõu kaal =625 g
Nõu kaal =625 g
Nõu +killustik = 7370 g
Nõu +killustik = 7475 g
Killustik (G) = 6745 g
Killustik (G) = 6850 g
Yol=6745/5000=1349 kg/m3
Yol=6850/5000=1370 kg/m3
Puistetihedus:
Puistetihedus :
Yol =1349 kg/m3
Yol =1370 kg/m3
Keskmine killustiku puistetihedus on (1349+1370)/2=1359,5kg/m3
4.Joonis

4.Liiva näiva tiheduse määramine


1.Töö ülesanne
Määrata liiva näiva terade tihedus.
2. Töö käik
  • Kasutada liiva mis on kuivatatud keskmisest proovist ja läbinud 5mm sõela ava
  • Kaaluda 200-300g vahel
  • Valada 500ml mensuuri 250 ml vett millele puistada kaalutud liiv
  • Määran nende järgi liivaterade ruumala
  • Arvutan liiva näiva tiheduse valemiga Yl=G/V2-V1 x 1000 , kus G=proovi mass , V1=vee ruumala mensuuris ja V2 = vee ja liiva ruumala mensuuris

3.Saadud tulemused
Vee ruumala mensuuris :
V1=250 cm3
Vee ja liiva ruumala mensuuris :
V2=350 cm3
Proovi mass :
G= 278 g
Liiva tihedus :
Yl=278/350-250 x 1000= 2780 kg/m3
4. Joonis

5.Liiva tühiklikkuse arvutamine


1. Töö ülesanne
Arvutada liiva tühiklikkus puistetiheduse ja näiva tiheduse põhjal .
2. Töö käik
  • Arvutan eelnevate ülesande vastuste põhjal liiva tühiklikkuse
  • Kasutan selleks valemit Pl=(1-yol/yl) x 100(%) , kus yol= liiva puistetihedus kg/m3 ja yl=liiva näiv tihedus kg/m3

3. Saadud tulemused
Liiva puistetihedus :
yol=1455 kg/m3
Liiva näiv tihedus :
yl=2780 kg/m3
Liiva tühiklikkus :
Pl=1-1455/2780 x 100=47,66 %

Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine .


1.Kivimaterjal


1.Töö ülesanne
Määrata materjalide erimass .
2. Töö käik
  • Kaaluda tühi mõõteklaas G1
  • Kaaluda peale liiva lisamist uuesti G2
  • Leida liiva mass valemi abiga G=G2-G1 = (g)
  • Valada veel liiva peale vedelikku
  • Kaaluda mõõteklaas uuesti G3
  • Arvutada klaasis oleva vedeliku ruumala valemi abil Vv=G3-G2/Yv= (cm3) , vedelkuYv erimass on 1,0
  • Arvutada klaasis oleva liiva absoluutmaht valemi abiga V=Vp-Vv = (cm3) ,klaasi ruumala Vp = 100 cm3
  • Arvutada erimass valemi abil Y=G/V = g/cm3

3. Saadud tulemused
Mõõteklaasi tühikaal : 4.Joonis
G1 =50 g
Mõõteklaasi +liiv :
G2=142 g
Mõõteklaas + liiv+vesi :
G3=208 g
Liiva kaal :
G= G2-G1 = 142-50 = 92 g
Mõõteklaasis oleva vedeliku ruumala :
Vv=G3-G2/Yv = 208-142/1 =66 cm3
Mõõteklaasis oleva liiva absoluutmaht :
V=vp-Vv= 100 – 66 =34 cm3
Liiva erimass :
Y=G/V = 92/34= 58 g/cm3

2.Vedelik


1. Töö ülesanne
Leida vedeliku erimass
2.Töö käik
  • Kaaluda tühimõõteklaas G1
  • Lisada mõõteklaasi vedelikku kindla mahupiirini V
  • Kaaluda mõõteklaas koos vedelikuga G2
  • Arvutada vedeliku mass valemi abiga G=G2-G1
  • Arvutada vedeliku erimass valemi abiga Y=G/V

3.Saadud tulemused
Tühimõõteklaas :
G1=104 g
Mahupiir :
V= 150 cm3
Mõõteklaas +vedelik :
G2=250 g
Vedeliku kaal :
G=G2-G1= 250 – 104 = 146 g
Vedeliku erimass :
Y=G/V = 146 /150 = 0,97 g/cm3
4. Joonis

Töö nr 3. Metallide omaduste määramine .


1.Löögisitkus


1. Töö ülesanne
Määrata metalli omadus, näiteks milline on tema sitkus .Selleks tuleb teha ka katsed mille tulemusel on vaja saada vajalikud andmed.
2.Töö käik
  • Määran löögistikkuse Charpy – meetodiga

* l = pendli pikkus l=0,535 m
Q = pendli mass Q= 5,717 kg
= langusnurk
= tõusunurk
  • Arvutada proovikeha ristlõike pindala sälgu kohalt valemi abil F=b x c
  • Määran alfa
  • Määran beta
  • Arvutada proovikeha purustamiseks kulunud tööhulga valemi abil A= Q x l(cos – cos
  • Arvutan eritöö ühe pinnaühiku kohta valemi abil a=A/F

3.Saadud tulemused
Proovikeha mõõtmed :
B= 7 mm
C = 10 mm
F = b x c = 7 x 10 = 70 mm2 = 0,7 cm2
F= 0,7 cm2
ja
määramine :
määramine1= 1300 2= 1300 3= 1300 4= 1300
1= 20 2= 20 3= 30 4= 960
Proovikeha purustamiseks kulunud tööhulk :
A= Q x l(cos – cos
A1=5,717 x 0,535 (cos 20 – cos 1300)=5,02
A2=5,717 x 0,535 (cos 20 – cos 1300)=5,02
A3=5,717 x 0,535 (cos 30 – cos 1300)=5,02
A4=5,717 x 0,535 (cos 960 – cos 1300)=1,64
A= A1 + A2 + A3 + A4 = 5,02+5,02+5,02+1,64=16,7
Eritöö ühe pinnaühiku kohta:
a=A/F = 16,7/0,7=23,86 kg x m/cm2
4.Järeldus
Proovikeha (teras) on väga hea sitkusega .
5. Joonis
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide labori aruanne #1 Ehitusmaterjalide labori aruanne #2 Ehitusmaterjalide labori aruanne #3 Ehitusmaterjalide labori aruanne #4 Ehitusmaterjalide labori aruanne #5 Ehitusmaterjalide labori aruanne #6 Ehitusmaterjalide labori aruanne #7 Ehitusmaterjalide labori aruanne #8 Ehitusmaterjalide labori aruanne #9 Ehitusmaterjalide labori aruanne #10 Ehitusmaterjalide labori aruanne #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taavi.Michelon Õppematerjali autor
Kolm katset :


Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine.
Töö nr 2. Materjalide erimassi määramine .
Töö nr 3. Metallide omaduste määramine .

Sarnased õppematerjalid

Mat-labori aruanne
12
docx

Mat. labori aruanne

Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide laboriaruanne
15
doc

Ehitusmaterjalide laboriaruanne

TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 ­ proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus nr

Ehitusmaterjalid
Laboratoorsed tööd
14
docx

Laboratoorsed tööd

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus

Ehitusmaterjalid
Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4
11
docx

Betooni täitematerjali katsetamine - Laboratoorne töö 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse sil

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Liiva uurimine
7
docx

Liiva uurimine

1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv ­ peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ­ liiva sõelumiseks Mensuur ­ mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal ­ proovide kaalumiseks Etalon ­ huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu ­ puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi ve

Ehitusmaterjalid
Liiva katsetamine
10
doc

Liiva katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID-LIIV JA KILLLUSTIK
18
docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 4 TÄITEMATERJALID (LIIV JA KILLLUSTIK)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2021 Betooni täitematerjali katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse ja terastikulise koostise määramine. Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastikulise koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati liiva ja killustiku. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  1 – liitriline silindriline nõu;  Sõelad – avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25 ja 0,125 mm;  Kaalumis– ja tõstmisnõud;  Mensuurid (250 ja 500 ml);  Elektroo

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- t?

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

virgo001 profiilipilt
virgo greek: Kas ehitusmaterjalide 2 laboriaruandeid pole ? Väga kiire !
19:16 22-04-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun