Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine (0)

1 Hindamata
Punktid
Eksperimentaalne töö 1
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
  • Töö eesmärk
    Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine
  • Sissejuhatus – definitsioonid ja valemid
    Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas .
    Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel:
    temperatuur 273,15 K (0 °C)
    rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg)
    Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹:
    temperatuur 273,15 K (0 °C)
    rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg)
    Avogadro seadus – Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid).
    Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala
    , siis standardtingimustel
    Clapeyroni võrrand
    Järgmiste ühikute korral – rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V []; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R= 8,314 J/mol⋅K.
    Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem
    Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel
    Õhu tihedus
  • Töö vahendid
    Seadmed : Kippi aparaat või CO₂ balloon (antud katse juures kasutasin CO₂ ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtsilinder, termomeeter , baromeeter . Ained: CO₂, H₂O
  • Töö käik
    Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde. Juhtida kolbi CO₂’te 7 minuti jooksul. Panna kolvile kork peale ning kaaluda uuesti. Seejärel lasta kolbi 2 minuti jookul veel CO₂’te ning korrata seni, kuni kaal ühtlustub. Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO₂ molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga.
  • Katse tulemused:
    Mass m₁ ( kolb + kork + õhk kolvis) m₁ = 139,03 g
    Mass m₂ (kolb, kork + CO₂ kolvis) m₂ = 139,22 g
    Kolvi maht (õhu maht, CO₂ maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316
    Õhutemperatuur t˚ = 21˚C = 294,15 K
    Õhurõhk P = 100 100 PA
  • Katseandmete töötlus ja analüüs
    Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (.
    Teame, et
    ja
    Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on:
    Arvutada kolvi korgi massi() vahest :
    Arvutan CO₂ massi vahest:
    Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid:
    Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi.
    Arvutan katse suhtelise vea, lähtudes CO₂ tegelikust molaarmassist 44g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist.
  • Järeldus
    Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 43,9g/mol. Tegelik molaarmass on aga 44,0g/mol. Katsel esineb süstemaatiline viga 0,2%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust:
  • CO₂ kadusid on võimalik vähendada korki peale pannes
  • Korgi hermeetilisus pole kindel
  • Leida süsinikdioksiidi molaarmass, kasutades ka muid laheduskäike:
  • Moolide arvu kaudu
  • Kasutades Clapeyroni võrrandit.
    Eksperimentaalne töö 2
    Metallimassi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi
  • Töö eesmärk
    Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal.
  • Töö vahendid
    Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtsilinder, filterpaber , termomeeter, baromeeter, 10% soolhappelahus, 5,0...10,0mg metallitükk (Mg)
  • Töö käik
    Katseseadeldis koosneb kahest kummioolikuga tihedalt ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Rõhk büretis peab olema võrdne välisrõhuga. Ühe büreti külge on kinnitatud katseklaas, kus sees asub 10% HCL, 5-6ml. Asetades katseklaasi filterpaberis oleva metallitüki jälgin nivood büretis. Nivoo järgi saan teada eraldunud vesiniku. Leian metalli massi.
  • Katse tulemused
    Vee nivoo büretil enne reaktsiooni
    Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni
    Eraldunud vesiniku maht
    Temperatuur t=
    Rõhk
  • Katseandmete töötlus ja analüüs
    Leian eraldunud gaasi mahu
    Leian vesiniku osarõhu
    101 325Pa – 760mmHg
    xPa       18,7mmHg
    Leian eraldunud vesiniku mahu
    Leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal.
    Mg aatommass 24,3g/mol
    H₂ aatommass 22,4g/mol
    Arvutan suhtelise vea
    Õige tulemus 7,5mg
  • Järeldus
    Katse tulemusena tekkis veaprotsent 13,3%. See tulenes baromeetri ja termomeetri täpsusest ning ka sellest, kui hästi oli minul võimalik büretti jälgida.
  • Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #2 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #3 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor krizkatiine Õppematerjali autor
    Keemia aluste protokoll, I semester

    Sarnased õppematerjalid

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    8
    odt

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ­ Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    18
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    D = m1/m2 = M1/M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 ≈ 29,0 g/mol) või vesiniku (M(H2) = 2,0 g/mol) suhtes: Dõhk = Mgaas/29.0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ⍴0 [g/dm³]= Mgaas [g/mol]/ 22.4 [dm³/mol] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO2 balloon (antud katse juures kasutasin CO2 ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2, H2O. Töö käik Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde

    Keemia alused
    Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    4
    docx

    Keemia protokoll 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid ja ained Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2 ja H2O Töö käik Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda

    Keemia alused
    Keemia aluste Protokoll 1
    18
    docx

    Keemia aluste Protokoll 1

    mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks = 0,21750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. ... ­ vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (= 2,0 g/mol) suhtes Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel

    Keemia alused
    Keemia alused-süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    18
    docx

    Keemia alused: süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesandeks on laboratooriumis gaaside saamine. Samuti õppida tundma seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ning rõhu vahel. Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2

    Keemia alused
    Ideaalgaaside seadused
    10
    docx

    Ideaalgaaside seadused

    osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 29,0 g/mol) või vesiniku (Mvesinik=2,0 g/mol suhtes) Suhtelise tiheduse kaudu on kerge leida tundmatu gaasi molaarmassi. Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedusnormaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel

    Keemia
    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    20
    pdf

    Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

    Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis, saada seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning leida gaasiliste ainete molaarmass. Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete maht normaaltingimustel: Temperatuur: 273,15 K (0 °C) Rõhk: 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaasiliste ainete maht standardtingimustel: Temperatuur: 237,15 K (0 °C)

    Keemia alused
    TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
    4
    docx

    TTÜ Keemia alused laboratoorne töö 1 - Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

    Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8

    Keemia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun