kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud
597. aastal eKr Nebukadnetsar II ajal. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid .539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna.Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest.Herodotose järgi sai ta surma lahingus massageetide vastu Kesk-Aasias. Xenophoni "Kyrose kasvatuse" järgi suri ta oma kodus.Pärast Kyros II surma sai Pärsia kuningaks tema poeg Kambyses II.
ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus Aleksander Suur sai ka Mesopotaamia osaks hellenistlikust tsivilisatsioonist ja selle linnad muutusuid(kreekastusid). Ning hiljem vallutasid jälle selle pärsalased ,mil sellest sai islami maailmavõimu tuuumikala. Mesopotaamia jõudis oma looga muuta lääne ja ida kultuuri.
Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465) On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Ta ründas 480- 479 eKr Kreekat aga kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peetud. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub
Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb. Jätkab igas mõttes oma isa head poliitikat ning vallutas Egiptuse. Tema käitus põhimõtte järgi, et kui piirkondade maksud on makstud, siis valitseja piirkonna haldamisse ei sekku. 3. Xerxes I (486465) On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Ta ründas 480- 479 eKr Kreekat aga kaotas - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peetud. Seejärel lõid Pärsiast lahku ka Anatoolia lääne- ja lõunaranniku Kreeka linnad. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. Sündmused 1. 525 aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitsejate võimu alla. (Pärsia riigi piirid ulatusid Egeuse merest Ingiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.) 2.539 eKr. Pärast seda, kui Kyros II vallutab Uus- Babüloonia, kuulub Palestiina Pärsia maailmariigi koosseisu. Juudid naasevad Palestiinasse. 3. 480-479 eKr Xerxese I sõjakäik Kreekasse nurjub
Kui Araabia vallutas Pärsia hoidsid viimased oma kultuurist, keelest, kunstist ja kirjandusest uhkusega kinni. Kindla pealinna riigil polnud, kuid kuningas koos õukonnaga peatus tavaliselt neljas suurejoonelises kuningalossis: Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babüloonias. Kunsti läbi kujutati Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid segunenud kohalike oskuste ja stiilidega. Arhitektuurist on säilinud : Pasargadae linn, mis kultuskeskuseks ja rajatud platvormile ning Kyrose haud Pasargadae linnas, mis meenutab tsikuraati, ainult astmed on madalmad ja sarkofaag asub majataoliseshauakambris, mis on viimasel astmel nagu kogukas tempel, Parsa (Persepolise) linn, mis olid rajatud Dariuse ajal, kus kõik valitsejad paleesid ehitada lasid, Taj Mahal Agras, Sinine Mosaiik Istanbulis, seal toodi kasutusele laiad hargnevad trepid ning sammaste kujundus oli muutunud rikkalikumaks. Kunstis on olulisel kohal ka pärsia vaibad, mille valmistamine võttis isegi kogenud
512 eKr allutas ta endale aga Traakia, seega ulatusid Pärsia valdused juba Euroopasse. XerxesI On viimane märkimisväärne ahhemeniid. Sõdib Kreekaga ja kaotab - Pärsia sõjaväge enam võitmatuks ei peeta. abüloni linn käib alla, kuna sealne mäss väga armutult maha surutakse: karistuseks purustatakse ka kultuskeskusi. Xerxes loobus Kyrose ja Dariuse poliitikast ning mõrvatakse 465 eKr. KreekaPärsia sõjad. Kreeka vallutus üldse sellepärast, et Väike-Aasia linnad ei saa muidu rahu, kuna mandrilt toetatakse. Sõda kestab 5..-459 eKr ning pärsalsed kaotavad, suuresti lihtsalt ebaõnnele, võidavad vaid Maratoni lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks
Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese (u 445 eKr 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Kasutatud allikad: · https://et.wikiquote.org/wiki/Sokrates · https://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm · http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/91136847/VANAKREE
valitsejad tegid ka neile ohvreid kui maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud. Pärslased seega uskusid ka teiste rahvaste jumalaid. Kunst, Arhitektuur. Kunsti mõte kujutada Pärsia võimsust - monumentaalkunst. Kunst ja arhitektuur olid tegelikult nende endi segu kohalikega. Arhitektuurist on siiani ühtteist säilinud. Pasargadae linn, mis on kultuskeskuseks ja rajatud platvormile. Selle kõrval puutumata Kyrose haud, mis samuti siiani säilinud. Parsa (Persepolis) linn rajatud Dariuse ajal, kuhu kõik valitsejad pärast paleesid lasid ehitada.. Administratiiv-keskused olid Susa ja Ekbatana. 5 Säilinud Pasargadae linnaväravad Säilinud Pasargadae linnaväravad 2 6 Persepolis Persepolise palee ehitamist alustas Dareios I 518 aastat eKr. Palee on selle ajastu kõige
Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada. Spartalaste toel suutsids sürakuusalased ja Ateena väed Sitsiilias hävitavalt puruks lüüa. Sparta hegemoonia 404 371 Peloponnesose sõja lõppedes oli Sparta vaieldamatult võimsaim riik Kreekas. Samas jahenesid tema suhted seniste liitlaste Korintose, Teeba ja Pärsiaga. Kümne tuhande kreeklase retk Aasiasse 401, kui Pärsias puhkes võimuvõitlus troonile tõusnud Artaxerxese ja tema noorema venna Kyrose vahel, värbas Kyros Kreekast spartalaste nõusolekul üle 10 000 palgasõduri. Järgnes nn kümne tuhande retk Kyrose eestvõttel Mesopotaamiasse, kus Kyros lahingus langes ja kreeklaste pealikud sõnamurdlikult tapeti. Valinud uued pealikud (kelle seas oli tulevane ajaloolane Xenophon, kes sündmusi oma Anabasises detailselt kirjeldas), taganesid kreeklased 400 aastal võidukalt Musta mere äärde ja sealt koju, demonstreerides
ühiskonnas. Tihedad suhted teiste kreeklaste ja Pärsiaga vähendasid ühiskonna suletust. Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule. Korintose sõda ja Kuningarahu: 395 a. e. Kr moodustasid Teeba Korintos Ateena Argos ja mõned teised riigid Sparta- vastase liidu. Puhkes nn kORINTOSE SÕDA. Võitlus toimus ka Väike-Aasia rannikul ja rannikuvetes, pärast seda koondus
Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu), ,,Kyrupaideia" (Kyrose kasvatus), ,,Mälestusi Sokratesest". Xenophoni hinnati eriti tema lihtsa ja selge stiili tõttu. Diogenes Laertios oli vanakreeka biograaf ja doksograaf. ,,Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest" . Menandros komöödiameister - ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus". Aischylos (525 eKr Eleusis 456 eKr Gela) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia sõda. Nooruses oli ta osa võtnud Salamise lahingust ja
Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing. 17. Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine. 18. Juuda riigi lõpp. Jeruusalemma langemine. Küüditamised. Gedalja. 19. ,,Babüloonia vangipõlv". Teoloogilised ja poliitilised liikumised, usukombed, mille järgmine sai alguse eksiiliajal. 20. Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
sajandi keskpaigani peeti Herodotost seetõttu naiivseks ja "vähemaks", aga nüüdseks on kultuurilise relativismi ja postmodernistliku tõe subjektiivsuse põhimõtte alusel kriitika leevenenud. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. "Anabasis" memuaarid Xenophoni enda sõdurielust Kyros Noorema sõjakäigul 401. aastal. Liialdused enda saavutuste ja teenete osas (Xenophon oli üks neist, kes juhtisid pärast Kyrose surma vägede taganemist). "Hellenika" Thukydidese Peloponnesose sõja kirjelduse jätk.Jäljendatud Thukydidese stiili, kuid jumalikud tegurid on mängus, samuti pole nii objektiivne. "Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemisest valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjanduse pealiskaudne, pigem moralistlik-kasvatuslik eesmärk. 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tekkis 6. saj eKr, õitseaeg 5. saj Ateenas, 4
uuringud; diagnoos (haiguste eristamine) ja prognoos (haiguse edasise kulu hindamine) 42. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. ,,Anabasis", ,,Hellenika" jätkab Thukydidese ajalugu, kajastades aastaid 411362 eKr (Mantineia lahinguni), ,,Kyrose kasvatus" Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemise käsitlemine 45. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Tragöödia tekkis eeslaulja eraldumisega (Dionysose auks) ditürambe laulvast koorist, 6. saj eKr 46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Suured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva: kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Lenaiad: jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus,
sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik oli Cambyses, tema naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II - Pärsia kuningas 558-530 eKr. Aastail 553-554 tõusis ta Meedia vastu üles ja allutas selle, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased seda vahetust aga ei märka ja sellest segadus nende päritolu allikates. Kyros II langes võitluses massageetide vastu Kesk-Aasias. Legendi põhjal laskis massageetide valitsejanna Tomyris Kyrose pea kasta vereanumasse, et see võiks veel pärast surmagi rahuldada oma verejanu. Cambyses sõjas Nelja suure kuninga aeg (559465 eKr) Kyros II (550529) 8 Kyros II ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II alustas vallutamist Lüüdiast, mis toimub ajal ajal, mil oli tava mitte sõdida. Sai endale ka Väike-Aasia Kreeka linnriigid
lõppes 585. a. kui otsustava lahingu ajal saabunud päikesevarjutus sundis taevasest ilmingust kohutatud valitsejaid rahu ja liitu sõlmima. Viimane Lüüdia kuningas Kroisos (560 546) jäädvustus Kreeka ajaloolises pärimuses erakordselt rikka ja vägeva valitsejana: talle allusid peaaegu kõik kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja kõik Anatoolia sisealad lääne pool selle keskplatood läbiva Halyse jõge (tänapäeva Kizil Irmak). Kuid idas kerkis ohtlikuna esile Pärsia kuninga Kyrose impeerium. 547/6. a. asus Kroisos sõjaretkele Kyrose vastu, kuid sai lüüa. Kyros vallutas Sardeise ja liitis Lüüdia oma valdustega. Kreeka pärimuse järgi saanud Kroisosest Kyrose nõuandja. Meedia riik ja Pärsia impeeriumi kujunemine. Meedlasi on Lääne-Iraani mägismaa asukatena nimetatud Assüüria allikates 9. sajandist peale. Keeleliselt kuulusid nad indoeurooplaste hulka. Kreeka allikate järgi olevat ühtne Meedia riik tekkinud juba 8. 7
võitu tõeliseks, on ta eelistanud pigem kaotada oma kui võita võõra väega. Samuti kritiseerib ta segatüüpi sõjaväe pidamist. See on küll parem täielikust palgaarmeest, kuid ikkagi halvem oma vägedest, sest jällegi ajaloolise näite puhul tõestab ta, et palgatud sõdurite kõrval omad sõdurid muutuvad vägagi nõrgaks. Machiavelli toob näiteks ja eeskujuks sõjaväe korraldamisel Aleksander Suure isa Philippose, Kyrose, Romuluse ja veel teised silmapaistvad valitsejad kellele tema oleks nõus andma oma täieliku usalduse. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda vägede juhtimisel ja teiste valitsemisel. Tõeline sõjakunsti valdamise oskus on see, mis mitte ainult ei hoia valitsejat võimul, vaid aitab ka lihtsurelikul saada valitsejaks. Valitseja peab pöörama suurt tähelepanu relvil olekule, sest relvituna olek muudab valitseja põlatuks. Samas
kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut. Oli Spartalaste teenistuses, Ateenlased pagendasid ta, ei lubanud tal seal elada. ,,Kyrose kasvatus" (,,Kyrupaideia") Käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose (6. saj) kujunemi st valitsejaks ja väejuhiks Palju kõnesid ja õpetlikke lugusid Ajalookirjandusena pealiskaudne, olulisem on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine ideaalvalitseja pildi loomine ideaalse riigikorra otsimine Peetud esimeseks arenguromaaniks, kuna kirjeldab Kyrose elu ja arengut. Xenophon, ,,Hellenika"
pühamus on allpool ka teine tempel, milles on suur istuva Zeusi (Marduki) kuldkuju ja suur kullast laud ja poodium ning sellel kuldtroon. Nagu babüloonlased räägivad, kulus selle valmistamiseks 80 talenti (u 2100 kg) kulda. Templi ees on kuldne altar. Seal on ka teine suur altar, millel ohverdatakse täiskasvanud loomi. Kuldsel altaril aga tohib ohverdada ainult tallesid ja vasikaid. Suurel altaril põletavad babüloonlased oma igaastastel pidustustel jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg Xerxes aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla. Pärsia impeerium I aastatuhande alguses eKr oli juba enamus Iraani kiltmaast asustatud indo-euroopa
Rünnak Egiptusele ebaõnnestus. Nebukadnetsar korraldas suurejoonelisi ehitustöid Babylonis: linnamüürid, Marduki tempel, tsikuraat (Paabeli torn), kuningaloss. Nebukadnetsari surmale järgnenud paleepööret perioodi lõpuks võimule tulnud Nabonaid (555 539) ei pärinenud Nebukadnetsari suguvõsast. Nabonaid edendas kuujumal Sin'i kultust, võimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tõenäliselt põhjustas Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel
Juhtis luhtunud sõjaretkel 10 000 meest tagasi koju läbi Pärsia impeeriumile kuuluva Väike-Aasia (praeguse Türgi). "Hellenika" jätkab sealt, kus jäi ootamatult pooleli Thukydidese ,,Pelopennosese sõja ajalugu", kajastades aastaid 411 362 eKr. Peloponnesose sõja lõpuni kirjutab Xenophon Thukydidese objektiivses stiilis, sealt edasi on tema stiil vabam. Tema käsitlus on pinnapealne, esile tulevad jumalikud tegurid, ülistab Spartat. "Kyrose kasvatus" käsitleb Pärsia suurkuninga Kyrose kujunemist valitsejaks ja väejuhiks. Ajalookirjeldus on pealiskaudne, tähtis on moralistlik eesmärk: noorte õige kasvatamine, ideaalvalitseja pildi loomine, ideaalse riigikorra otsimine. 43. Millal ja kuidas (Aristotelese järgi) tekkis kreeka tragöödia? Aristotelese järgi tekkis tragöödia eeslaulja eraldumisega ditürambe (Dionysose auks) laulvast koorist. Koor oli lavastustes algne element, kooritraditsioon algas 6
Skulptuurist: reljeef oli täielikult arhitektuuriteenistuses. Peamiselt sündmused valitsejate elust. täisfiguurid olid jõulised, tugevad. Keha oli antud edasi umbmääraselt, aga palju detaile. Väravavalvurid olid lõvi või härja keha, inimese pea ja tiibadega kujud. Pärsia kunst. 6. saj 4.saj eKr. Aleksander Suur. Templid puuduvad. Olid tulekummardajad. Rituaale viidi lävi lahtise taeva all. Haudehitistest: Kyrose haud Pasargadais (kasut. Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes
2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44. Millise filosoofiakoolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumad kõnemehed? Lysias Antiikajal oli Lysiase nime all käibel üle 400 kõne, 233 peeti ehtsaks, säilinud on 34 kõnet. Isokrates (436338 eKr) säilinud 21 kõnet ja 9 kirja. 390. aasta paiku rajas ta Ateenasse esimese retoorikakooli, kus õppisid palju tuntud poliitikud ja kõnemehed
Xenophon 5. saj keskpaik 4. saj keskpaik eKrPäris Sokratese õpilane. Tema proosa põhjal saab otsustada Sokrates õpetuse mõju üle tema loomingule. Pärit Ateenast, kuid Peloponnesuse sõjas Sparta poolel. Äärmiselt subjektiivne, ülistab iseennast (sarnaneb Caesariga), ei pelga palgasõduri tööd. Osaleb sõjakäigus Pärsia printsiga, kes hukkub, avaneb võimalus juhtida suurt armeed. Uuendus ajalookirjandusse kirjaniku portree loomine. ,,Kyrose kasvatus" tõstab esile Pärsia riigi rajajat Kyros vanemat (6. saj eKr), näitab, kui õilis, tark kuningas ta on, on näha, et sooviks olla sama suur. Iseloomusta retoorilist proosat: Lysias ja kohtukõne, Demosthenes ja poliitiline kõne Retooriline proosa Kõnade kirjutamine: · poliitiline kõne · kohtukõne · pidupäevakõne Kohtukõne Lysias Elukutseline kohtukõnede kirjutaja. Väga viljakas/edukas, kirjutas hea tasu eest ka mõrvarite kaitseks
kaksikvend, kurjusepoolne, venna vaenlane. Maailm loodud, et võistelda... loodud inimkond, hulga taevaseid olendeid (püha surematud), pühadel surematutel nimed: ülev mõte, täiuslik tõde, pühendumus, ihaldatud võim, terviklikkus ja surematus. Kumbki pool lõi omale poolehoidjad, nii nagu head jumalad, nii ka deemonid. VI loeng 12.03.12 Pärsia jätk Avesta (Indias veedad) (Veeda teadmine veedade keeles.) Avesta vanabaktria keeles Kyrose ajal 6 eKr oli vanabaktria keel juba Pärsias surnud keel. Avesta Jasna ja Gatha (avastati Indias Pompeji lähedalt) Zarahustra järgi sünd ümbritsetud imelugudest ... ravib terveks kuninga lemmikhobuse, saab kuninga soosingu. 67-aastaselt zarahustra mõrvati. Raskekaalulist hobust sõjavankrite eest Kergekaaluline hobune kasutati ratsahobusena *Range dualism Ahura Mazda ja Angra Manyu vahel. Ahura mazda kaitsja , troon on taevas, keha on puhas tuli (puhta vaimu väljund)
tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade
Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias
Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historograafiasse. Tööd: ,,Anabasis", memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest. Autor liialdab siin isiklike teenetega, muidu elav ja huvitav jutustus. ,,Hellenikas" Thukydidese teose jätk, püüab X-i stiili jäljendada ent see ei õnnestu. Ajaloolasena on ta liiga pinnapealne, tendentslik, ülistab Spartat, usub jumalate kättemaksu. ,,Kyrupaideia"(,,Kyrose kasvatus")- Pärsia riigi rajaja, kuningas Kyros Vanema elust ja surmast rääkiv teos. Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika
kultust ebamääraselt.Need konfliktid nõrgestasid babülooniat sisemiselt ja aitasid kaasa tema langusele. Sel ajal tõusis esile Pärsia riik ja kuningas Kyros, ilma suurema vastupanuta vallutas Babyloni linna ja liitis selle Pärsia riigiga. Näitas end jumalate ja Marduki eeskostjana.Jumalate kaitsja. Juudite jumala lepitamine ka , lasi neil oma kodumaale tagasi minna ja andis neile autonoomia ja lasi neil taastada Jahve templi. 539 Babylonia valdused kogu vahemere ida osa langes Kyrose võimu alla. Indoeuroopa riigid Anatoolias ja Iraanis mägisekiltmaade vöönd. Asustasid tõenäoliselt juba 2 at , 1 at I poolelt erinevad indoeuroopakeeli kõnelevad rahvad, ida poolne ots oli pärslased, millal ilmusid ei tea, aga asüüria tekstidest on nad olemas hiljemalt 9 saj . Anatoolias: Phrygia riik. 650-kimmerlaste rünnaku tagajärjel kadus. Tekkis Väike-aasia kesk ja lääne osas, pealinn oli Gordion, rahvas olevat sisserännanud Euroopast pärast Trooja sõda
seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled. Uus - Babüloonia riik koos hästi kaitstud ja suurejooneliselt välja ehitatud Babüloni linnaga vallutati 538. a. pärsia kuningas Kyrose poolt. See aga lõpetas praktiliselt ühe hiilgava peatüki 7 maailmakultuuri ajaloos, kuigi Mesopotaamia arhitektuuri mõjusid võib märgata veel Ahhemeniidide Iraani ( Pärsia ) arhitektuuris. Ahhemeniidide Iraani ( 6. - 4. saj. eKr. ) peamisteks arhitektuurimälestisteks olid valitsejate hauakambrid ( tuntud on nt. Kyrose haud Pasrgadais, 6. saj. eKr. ) ja suurejoonelised paleed
Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu. Allikatest- meil on palju infot, aga sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va Mileetos maksid Kroisosele andamit, algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad alluvad samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud türannid, kes olid Pärsia võimule lojaalsed. Pärslastele kujunes vastukaaluks Samose saar. Seal võimutses türann Polykrates , kes kujundas seal ajutise aga väga tugeva merevõimu. Igatahes lõpuks ta tapeti ja samos vallutati. 6
oli ahhemeniidide dünastiast Pärsia kuningas, Pärsia impeeriumi rajaja. Kyros II oli Kambyses I poeg. Ta vallutas 546 eKr Väike-Aasias asunud kreeka ja lüüdia linnad. 539 eKr vallutas ta Babüloni ja lubas juutidel Paabeli vangipõlvest koju minna. Kyros II rajas oma pealinna Pasargadae 43 kilomeetri kaugusele Persepolisest. Herodotose järgi sai ta surma lahingus massageetide vastu Kesk-Aasias. Xenophoni "Kyrose kasvatuse" järgi suri ta oma kodus. Pärast Kyros II surma sai Pärsia kuningaks tema poeg Kambyses II. (born c. 585, Media or Persis—died c. 529, Asia) Conqueror who founded the Achaemenian Empire (see Achaemenian dynasty). The grandson of Cyrus I (fl. late 7th century BC), he came to power by overthrowing his maternal grandfather, the king of the Medes. The empire he developed was thenceforth centered on Persia and included Media, Ionia, Lydia, Mesopotamia, Syria, and Palestine
Nebukadnetsar II oma lossis "rippuvad aiad" pargi, mis rajanes terrassile, mille aluseks olid lossi aitade võlvid); 3)Artemise tempel Efesoses; 4)Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Zeusi kuju Olümpias; 5)Halikarnassose mausoleum Kaarias (Väike Aasia edelas); 6)Rhodose koloss (Heliose kuju); 7)Farose saare tuletorn Aleksandrias. Hiljem asendati osa neist teistega, mille hulka kuulusid Sarvede altar (Deelosel), Kyrose palee, Egiptuse Teeba, sealsed Memnoni kolossid (Memnon kreeka mütoloogias Eose ja Etioopia kuninga Tithonose poeg, ta võttis osa Trooja sõjast ja langes võitluses Achilleuse vastu. Kaht Egiptuses Teebas asuvat liivakiviskulptuuri, mis kujutavad istuvat vaaraod Amenhotep III-t (14.s.), nimetati antiikajal Memnoni kolossideks. Üks neist oli maavärina tagajärjel purunenud ning helises päikesetõusu ajal. Arvati, et Memnon tervitab nõnda oma
annaabi.ee 
