Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvoodiülesanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
televiisor, kvoodi, subsiidium, tasakaaluhind, rahvamajanduse, kodumaine, kvoodiülesanne, mingite, nõudmine, graafik, tasakaalukogus, import, kukuks, tasemele, tuhat, eelduselKvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast "väikest avatud majandust", s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200 300 500 400
Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast “väikest avatud majandust”, s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200
joonis 11.1), mis näitab, et päeva keskmine vahetuskurss kujuneks välja tasemel OA ning käive oleks OB. Mõõtes dollarites oleks käive võrdne piirkonnaga OAEB. Vahetuskurss (USD/EUR) Pakkumine (EUR) E A Nõudmine (EUR) O B Valuuta hulk (EUR) Joonis 11.1 Valuuta nõudmine ja pakkumine (EUR) Maksebilansi tasakaalu iseloomustab järgmine seos: CA + B = L kus CA on jooksevkonto ülejääk, B on välislaenamine ja L iseloomustab muutust rahvusvahelises likviidsuses. Maksebilansi tehingud iseloomustavad välisraha liikumist. Seega on valuutaturgu arvestades antud tingimus täidetud.
2 800 200 4 600 300 6 400 400 8 200 500 10 0 600 a) Kandke joonisele nõudmise ja pakkumise kõver. Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus. Tasakaaluhind on kuus eurot ja tasakaalukogus 400 tonni. b) Oletame, et hävitav haigus (näiteks Hullulehma tõbi) hävitas suure osa karjast. Selgita joonise abil, kuidas see võiks mõjutada nii nõudmist kui pakkumist. Kuidas muutub tasakaaluhind ja kogus. Selgita! Tulemuseks on pakkumiskõvera nihkumine vasakule. Uus pakkumiskõver on S1. Eeldades muutumatut
Näide: Nõudluse muutus. Eeldame, et suvi osutus äärmisel palavaks ning uurime, kuidas see mõjub jäätiseturule. Ilmselt: 1. Kuum ilm mõjutab nõudluskõverat, kuna inimesed on valmis ostma jäätist iga etteantud hinna juures. 2. Kuna kuuma ilma tõttu inimesed ostavad rohkem jäätist, nihkub nõudluskõver paremale. See nihe näitab, et jäätise koguseline nõudmine on kõrgem iga hinnanivoo juures. 3. Pakkumiskõver ei muutu, kuna ilm ei mõjuta jäätisemüügi firmasid. Järelikult kuum ilm põhjustas nii jäätise hinna kui ka müüdava koguse suurenemise. 26 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kõvera nihkumine ja liikumine mööda kõverat. 1. Antud näites pakkumine ei muutunud seetõttu, et ilm ei muutnud firma soovi
likvideerumine. Konkureeriv turg (hind on madalaim ja Invisible kogus suurim võimalik: Hand tarbija saab max lisakasu) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib üle- supernormaalset nõudlus/defitsiit; kasumit) tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkretesele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga: omastab kogu lisakasu) 6 Konkurents ja ressursside paigutus X ? Suhtelised hinnad Px /P y
tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1].
tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. “väikeses riigis”, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist “väikese riigiga”, kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks – selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures vaadelda täiuslikult elastsena. Niisugusel juhul ei peegeldu tollimaks ka riigi kauplemistingimustes[1]
ning maksupettuste ärahoidmiseks tekib vajadus tolliväärtusseaduse rakendamiseks. · Kombineeritud tollimaks kujutab endast kahe eelmise tollimaksu kombinatsiooni, mille puhul kauba hinda arvesse võttes tasutakse väärtuseline tollimaks, millele lisandub veel kindel tollimaks kaubaühikult. · Liikuv tollimaks pole määratletud sarnaselt ühelegi eelpooltoodud viisile, vaid on seotud mingite teiste muutujatega. Liikuva tollimaksu näiteks võib tuua Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames põllumajandussaaduste impordile rakendatavad maksud 23. . Tollimaksu mõju seda kehtestanud riigis.Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole
o Kui pakkumine muutub (kasvab või kahaneb) pakkumiskõver nihkub (alla ja paremale või üles ja vasakule). Sel juhul pakkumise mõjurid on muutunud. o Kui muutub pakutav kogus, toimub liikumine pikki pakkumiskõverat üles või alla poole. Pakkumise mõjurid jäävad samaks, muutub ainult kauba hind. Turu tasakaal · Turg on tasakaalus, kui nõutav kogus võrdub pakutava kogusega. Seda kogust nimetatakse tasakaalukoguseks. · Tasakaaluhind on kokkuleppehind, mille eest müüjad on nõus samapaju müüma, kui ostjad on nõus ostma. · Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. · Turu puudujääk (ehk defitsiit) on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna · korral ületab pakutava koguse. · Nii üle- kui ka puudujäägi korral ressursside kasutamine on ebaefektiivne.
b) Terase hind suureneb, järelikult mahtuniversaalide hinnad tõusevad. Kuna kauba hind tõuseb, siis nõudlus väheneb. Tänu sellele väheneb ka pakkumine. c) Tänu efektiivsemale tootmisele muutub tootmine odavamaks ja toodete pakkumine suureneb. Hind alaneb ja nõudlus suureneb. Tänu efektiivsemale tootmisele suureneb tootmise maht ja alaneb selle hind, mis toob kaasa nõudluse ja ka pakkumise suurenemise. d) Kuna asenduskauba (universaalide) hind tõuseb, suureneb nõudmine mahtuniversaalide järele, kuid pakkumine väheneb ?? e) Kui inimeste sissetulekud vähenevad, väheneb ka nõudlus autode järele ja selle tõttu väheneb ka pakkumine. 2. a) Tasakaalukogus on soja jaoks 500 miljonit vakka ja hind 4,0 ning aprikooside jaoks 2 miljonit tonni ja hind 2,0. Põllumeeste tulem sojaubade eest on 2000 miljonit, aprikooside eest 4 miljonit, kokku 2004 miljonit. b) Uus tasakaaluhind sojal on 6, kogus 400 miljonit vakka
Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 2 2) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete pakkumiskõver vertikaalne selliste koguste juures. Nõudlust iseloomustab järgmine tabel. Soja hind Soja nõudmine Aprikooside hind Aprikooside (miljonites nõudmine vakkades) (miljonites tonnides) 2,00 600 1,60 2,4
1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum
4. Ühe muutuja funktsiooni diferentsiaalarvutus Majandusanalüüsi korral uuritakse majandusalaste suuruste vahelisi seoseid, mis on kirjeldatud funktsionaalse sõltuvusena. Toome näiteks mõningad probleemid, mida võib uurida majandusanalüüs: · Kas toodangu hinna suurendamisel ettevõtte kasum suureneb või väheneb? · Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne. Maksimumi ja miinimumi leidmist nimetat
· Majanduskasv ja riigi üldine areng · Makroökonoomilised tegurid inflatsioon, tööpuudus jne · Demograafilised tegurid elanikoonna vanuseline koosseis · Poliitilised tegurid 13.SKP, RKP ja nende erinevused. SKP keskendub territooriumile ja RKP omadusele (kelle asjaga tehti) SKP on riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. SKP- sisemajanduse koguprodukt keskendub territooriumile RKP- rahvamajanduse kogutulu keskendub tootmisvahendite omandite põhimõttele. Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP). SKP peegeldab riigis tetud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust SKP saadakse kui liidetakse kõik palgad, rendid, i. intressid ja kasumid ning lisatakse amotrisatsioon ja kaudsed maksud Rahvatulu on ühiskonna teenitud kogutulu Rahvatulu = SPK - amortisatsioon - kaudes maksud
Majandusteooria peab selgeks õpetama majanduslikud põhimõisted ja-seosed. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimivad, majandust mitte tundva inimese jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Majandust tundva ja seletada oskava inimese puhul on tõenäosus hakkama saada tunduvalt suurem. Seetõttu võib ka inimeste käitumist pidada majanduslikult ratsionaalseks ja ebaratsionaalseks. Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et inimesed maksimeerivad kogukasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides. Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus.
Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) Turgude liigid HÜVISTE TOOTMISTEGU- TURG RITE TURG TÖÖTURG MAATURG KAPITALITURG
ülejääk puudujääk Ülejääk pakutav kogus ületab mingil hinnatasandil nõutava koguse; hind langeb Puudujääk ehk defitsiit nõutav kogus ületab mingil hinna- tasandil pakutava koguse; hind tõuseb; 2 10.02.2014 TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus suureneb. TURU TASAKAAL Tasakaaluhinna ja -koguse muutus; Antud näites D1 D2 ja S1 S 2 Tasakaaluhind tõuseb; tasakaalukogus väheneb. 3 10.02.2014 ARVUTUSNÄITEID Näide 1: Tabelis on toodud kauba nõutavad ja pakutavad kogused erinevatel hinnatasemetel:
Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. Tegemist on vertikaalse pakkumiskõveraga. See tähendab, et pakkumine on fikseeritud mingi kindla koguse juurde sõltumata hinnast. Pakkumine on sellisel juhul täiesti mitteelastne. Täiesti mitteelastse pakkumise korral ei mõjuta hinna muutus pakutavat kogust. Kinopiletite pakkumine ongi üheks näiteks mitteelastset pakkumisest, sest kinodes olevate istekohtade arv on lühiajaliselt fikseeritud. b) Missugune on tasakaaluhind ja -kogus. Tasakaaluhind on 4 ja kogus 800. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaaluhind ja -kogus! Hind (P) Nõutav kogus (QD) 2 400
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Põltsamaa Ametikool Kohv Referaat Maiu Roio Põltsamaa 2010 Kohvi kodumaa on Aafrika. Kohvi avastamise kohta on mitmesuguseid lugusid. Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juu
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
· Ostjad (tarbijad, nõudjad) · Müüjad (tootjad, pakkujad) Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel. Nõudlusseadus mida kõrgem on hind seda väiksem on nõutav kogus. Hind rahasumma, millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks. Väljendab kauba kasulikkust ostja silmis. Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, s.o nõudmine, mis on rahaga tagatud. Nõudlust mõjutavad tegurid: · Kauba hind · Tarbija ostujõud (nõudlusate struktuur) · Teiste kaupade hinnad (asendus-ja täiendkaubad) · Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind. · Tarbijate arv ( mõju kogunõudlusele. · Tarbijate individuaalne maitse ja eelistused · Ostujõud nõudlus, mmis on rahaga tagatud. · Ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes.
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
Tabelarvutust kasutades võime me muuta ka algandmeid, "läbi mängides" erinevaid võimalusi, uurida "mis juhtub, kui..". Näiteks võime leida, kuidas muutuvad summaarsed kulud, kui õnnestub vähendada fikseeritud kulusid 2500 kroonini päevas või kui muutuvkulud ühiku kohta suurenevad 7 kroonini. Peale kulufunktsiooni tabuleerimist võime kulude muutumise iseloomustamiseks kasutada graafikut. Joonis 15 Kulufunktsiooni graafik ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 12 Müües teenust või toodet, saab firma tulu (revenue). Tulufunktsioon on funktsionaalne seos müüdud tooteühikute (või tegevusmahu) ja brutotulu R vahel. Lihtsaimal juhul on seos võrdeline ja võrdeteguriks on hind (price) p. Tulufunktsioon = nõutav kogus · hind
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väid
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetad
(3000) = 3000 + 6 × 3000 = 3000 + 18000 = 21000. Vastus: 3000 ajalehe trükkimisel tehtavad kulutused on 21 000 kr päevas. Kulufunktsiooni teadmine võimaldab leida kogukulusid suvalise tootmismahu korral. Tööd teeb lihtsamaks tabelarvutuse vahendite kasutamine, kus meil on võimalik muuta ka algandmeid ning mängida läbi erinevaid võimalusi. Kulufunktsiooni iseloomustamiseks saame kasutada ka vastavat graafikut. Näide 2-4 Kulufunktsiooni graafik 25 000 Kogukulud C(q), kr 20 000 15 000 10 000 5 000 0 0 1 000 2 000 3 000 4 000
- Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks. - Turg liigub tasakaaluhinna poole, kus nõutav kogus võrdub pakutava kogusega – vastav kogus on tasakaalukogus. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. - Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist, mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus Turu puudujääk (defitsiit) - Turul võib tekkida lühiajaliselt turu puudujääk - Turu puudujääk ehk defitsiit on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse - Graafiliselt väljendatuna jääb puudujääk nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist allapoole - Turu puudujäägi tingimustes ei saa ostjad soovitud kaupa ning nad on nõus ostma kaupa kõrgema hinnaga.
Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus. Tööpuuduse kulu ühiskonnale väljendub aga saamata jäänud rahvamajanduse kogutoodangus. (vt SKP sissetuleku meetodil) Tööealine rahvastik 15-74 aastased inimesed Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: - Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik - Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik Majanduslikult aktiivne rahvastik Ehk tööjõud, moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Kuuluvad kõik töötavad ja töötud isikud
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE KODUKANDI KOOLITUSKESKUS LEKTOR: MARGIT KOOL 2009 ÄRIPLAANI KOOSTAMINE Mis on äriplaan? Äriplaan on äritegevuse planeerimise ja analüüsimise tulemusel tekkiv kirjalik dokument, mille järgi mõeldud äriideed ellu viiakse. Äriplaani kohendatakse vastavalt muutuvatele tingimustele majanduses. Miks on äriplaan vajalik? äriplaan on äritegevuse alusdokument, mis näitab kuidas ja mil viisil te majandustegevust kavandate ja annab suunised igapäevasteks majandusotsusteks; äriplaan on oluline finantseerijate jaoks; äriplaan on oluline finantseerimise saamiseks; äriplaani ettevalmistamine sunnib uurima äritegevuse erinevaid aspekte ja mõtlema põhjalikult äriidee peale; võimaldab läbi mängida erinevad stsenaariumid ja avastada varakult võimalikud ohud. Äriplaani koostamiseks on olemas erinevaid skeeme, kuid hoolimata sellest, millise skeemi valite, on oluline selle koostamise juures, et kõik vajalik oleks a
annaabi.ee 
