kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava hoone vastavuse seadusandlusega sätestatud nõuetele sh: - püsivuse - tuleohutuse - hügieenilisuse ja tervislikkuse, sh. mürakaitse - keskkonnasõbralikkuse - kasutamisohutuse - energiasäästlikkuse + tellija nõuded Projekteerimise korraldus
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine,
kaudu teelt. 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid Krundil on ettenähtud 10 parkimiskohta. 2.6. Teed ja platsid Krundile on otsene sissesõit sõiduteelt pikkusega ~4,0 m. Juurdesõidu tee krundi piirini ja krundisisesed teed ja platsid on betoonsillutuskividest kattega. 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid 2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr
(3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja
Omanik – ideest kuni garantiikontrolli lõpuni Tellija – omaniku esindaja hetkest kui tema teenuseid vajatakse kuni (üldjuhul) ehitustööde lõpuni Projekteerija – lähteülesande saamisest projektdokumentide valmimiseni, ka tegevus seoses omaniku/autori järelvalvega Ehitaja – sisuliselt alates pakkumuskutse saamisest, formaalselt alates töövõtulepingu sõlmimisest kuni lepingust tuleneva eesmärgi täieliku täitmiseni Konsultandid – konsultatsiooni teenus lepingus määratud mahus ja tingimustel Omanikujärelvalve – järelevalve teostamine ehitus- ja garantiiperioodil tellija/omaniku huvides 7 IGALE OSALEJALE ON TEMA EHITUS(PROJEKTI) MAKSUMUS ERINEV Iga ehitusprojektis osaleja: -Teeb endale vajalike maksumusarvutusi erinevalt -Kasutab selleks vaid temale sobilikke arvutusmeetodeid -Tegevus ja nendest tulenevad kulud ja nende struktuur on erinev
Omanik – ideest kuni garantiikontrolli lõpuni Tellija – omaniku esindaja hetkest kui tema teenuseid vajatakse kuni (üldjuhul) ehitustööde lõpuni Projekteerija – lähteülesande saamisest projektdokumentide valmimiseni, ka tegevus seoses omaniku/autori järelvalvega Ehitaja – sisuliselt alates pakkumuskutse saamisest, formaalselt alates töövõtulepingu sõlmimisest kuni lepingust tuleneva eesmärgi täieliku täitmiseni Konsultandid – konsultatsiooni teenus lepingus määratud mahus ja tingimustel Omanikujärelvalve – järelevalve teostamine ehitus- ja garantiiperioodil tellija/omaniku huvides 7 IGALE OSALEJALE ON TEMA EHITUS(PROJEKTI) MAKSUMUS ERINEV Iga ehitusprojektis osaleja: -Teeb endale vajalike maksumusarvutusi erinevalt -Kasutab selleks vaid temale sobilikke arvutusmeetodeid -Tegevus ja nendest tulenevad kulud ja nende struktuur on erinev
ehitamise. Projekti eest vastutab töövõtja. Üldiselt on tegu kogusumma lepinguga, mille puhul on olemas eelprojekt ning põhiliste tööde kohta töömahuloend. Roheline raamat – ehitustöövõtulepingu lühiformaat rahaliselt väiksematele ja tehniliselt lihtsatele objektidele. Leping võib olla üles ehitatud nii kogusumma baasil, ühikhinna baasil või kombineerituna, kus osade tööde kohta on olemas põhiprojekt ja ülejäänud tööde kohta vaid eelprojekt. Punane Kollane Roheline raamat raamat raamat Hanketeade (riigihangetel) x x x Lepingu üldtingimused x x x Lepingu eritingimused x x x
Kui pinnas on liiga kuiv, tuleb seda niisutada veega. Selleks segatakse vesi ühtlaselt ja hoolikalt pinnasesse. Saadud pinnas peab olema ühtlane ja nõuetekohase niiskusastmega. Kui pinnas on liiga märg, tuleb seda õhutada seni, kuni pinnas omandab vajaliku niiskusastme. Kui peaks tekkima olukord, kus ilmastikutingimustest tulenevalt ei saa mõne pinnaseliigi niiskust viia nõutud tasemeni, tuleb selliste pinnaste tihendamisega seonduvad tööd täies mahus katkestada. 12) Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli, vibrorulli ja/või mõne muu Inseneri poolt heaks kiidetud tihendusmasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamist alustatakse täidendi äärtest suunaga ehitatava täidendi telje poole, kusjuures rullimisel peab rullimisjälg ulatuma vähemalt poole rulli laiuselt üle eelneva rullimisjälje. Viraazi(de)ga lõikudel tuleb rullimist alustada täidendi madalamast äärest suunaga täidendi kõrgema ääre poole
4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast projekteerimisluba. Koostatakse detailplaneering.5)Projekteerija vastutus projekterimis vigade eest ja kahjude hüvitamine.6)Kavandi mahu määramine-a: võimalus hinnata ja kooskõlastada. b: võimalus ehitada ja kontrollida.7)Projekteerimine: a-ühes staadiumis(a+b), b-kahes staadiumis(a ja b). Võib projekteerida ka osade kaupa- ehitusjärkude kaupa-iseseisvalt võetav ehitise osa. *Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimisettevõtja peab säilitama kõik koostatud kavandid. Suuremahulisi ehitisi projekteeritakse kahes või enamas staadiumis. Esimene staadium tehniline kavand töötatakse välja mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel asjast huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium tööjoonised töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist
ehitusjärkude kaupa-iseseisvalt võetav ehitise osa. puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele kontrollile; Aluseks on töö teostatavus ühe eriala ehitustööliste poolt. kodeeritakse. *Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis võimaldab 3)juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine Vastavustabel arvutis ühikhindade ja ehitustehnoloogiliselt 2. Töö seos teiste töödega. Võrkgraafikus tööde loend või töö
tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise
KINNISVARA ON KAUP KESTVA VÄÄRTUSEGA KRUNDI VÄÄRTUS OLENEB : · ASUKOHT, KAUGUS TSENTRIST ( LOGITIKA ) · NAABRUS · TEHNOVÕRKUDEGA VARUSTATUS · KASUTUSOTSTARBE ETTEKIRJUTUS ( DETAILPLANEERING ) VÄÄRTUSE MUUTUS : · OMANIKUST SÕLTUV · OMANIKUST SÕLTUMATU VAJADUS HINNATA KAVANDATAVAT EHITIST JA KRUNTI ENNE INVESTEERIMISOTSUSE TEGEMIST - EELKAVAND 2.3. PROJEKTI TASUVUS- JA TEOSTATAVUSUURINGUD PROJEKTI ELUTSÜKLI ESIMINE FAAS - TEOSTAJA TAVALISELT TELLIJA, KASUTADES KONSULTANTIDE ABI TASUVUSUURING ON EELKÕIGE TURUUURING MÜÜGIHIND PEAB KORVAMA KULUD PROJEKTI TASUVUS TASUVUSPERIOODI PIKKUSE VALIK, KASUTUSPERIOODI KESTUS, KASUTUSKULUD ( JOOKSVAD KULUD ), ÜHEKORDSED KULUD, DISKONTEERIMINE 6 KOGUTULU KOGUKULU MEETOD AJASTATUD RAHAVOOGUDE MEETOD KURSUS EHITUSE NVESTEERINGUD. VÕETAKSE ARVESSE KA SOTSIAALSED EFFEKTID: SAASTAMINE,
5. tasudele konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega; 6. möbleerimisele, sisustamisele, seadmetele jm.; 7. ehitise kasutuskõlblikuks tegemisega, et müüa ja väljaüürida; 8. käibemaksule seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega; 9. projekti rahastamisele (intressid, protsendid); 10. ehitise juhtimisele, kasutamisele ja säilitamisele Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks: (100 Krunt; 200 Maa-ala ettevalmistus ja hõive; 300 Hoone ehitustööd ja tarandid; 400 Hoone tehnoseadmed; 500 Krundipealsed rajatised; 600 Sisustus ning kunstitööd; 700 Ehituse kõrvalkulud) 12. Kuidas teostatakse kulude arvestust ehituses Ehituskulude arvestamiseks on kaks võimalust: · esiteks tugineda hinnale, mida nõutakse valmis ehituse või selle osa eest, · teiseks tugineda ressursikulule, mida on vaja ehitamiseks. 13. Kuidas teostatakse kulude eelarvestamist ehituses
15 Ajutise torustiku arvutus: D=4*q*1000/(*v)=4*10,11*1000/(3,14*1,5)=85,8 mm Kus q arvutuslik veekulu, V voolu kiirus (1,5 m/s) Valin külma vee torustikuna 100 mm PE toru. 2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus. Soojusenergia vajadus tehnoloogiliseks otstarbeks ja töödeks talvel arvutatakse ehitustööde tehnoloogia ning kehtivate normatiivide alusel. Üldine ehitusplatsi soojusenergia vajadus: Qüld = Qküt x k1 kus Qküt - soojusvajadus hoonete kütteks k1 - soojustorustiku kadusid arvestav tegur (1,15) Soojusenergia vajadus hoone kütteks Qküt = (a*qo*(tsis - tväl)) Vkorrus (KJ/h) kus a tegur, mis sõltub välisõhu arvestuslikust temperatuurist, a = 1,1, kui tväl -20ºC qo - hoone eriküttetegur, KJ/m3hºC. (1,9 KJ/m3hºC)
Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C Hoone soojakulu küttele on ~10 kw
9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
eelarvepiirang Eelprojekt antakse põhimõtteline lahendus ehitisele prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks Põhiprojekt määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve) tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks Tööprojekt vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendust tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades
Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. [7] Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. [7] Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse. [7] Ehitusplatsi välispiir peab olema piirestatud või selgesti märgistatud. Rakendada tuleb abinõusid, et ehitusplatsile pääseksid ainult sinna lubatud isikud. [7] Ehitusplats peab olema heas korras ja piisavalt puhas. [7] Evakuatsioonipääsud ja -teed peavad olema vabad igasugustest takistustest ja võimaldama otse väljapääsu ohutule alale. [7]
Joogivee kvaliteedi ja kvantiteedi languse põhilised põhjused on keskkonna saastumine ja vee liigkasutamine. Enamus saasteaineid liiguvad keskkonnas vee kaudu, ning kuhjuvad lõpuks ookeanidesse. Ookeanide saastumist on täheldatud igal pool üle kogu planeedi. Praegune kliima soojenemine kiirendab polaaraladel jääsulamist, mille tulemusena tõuseb ookeanide veetase. Tõsiseid probleeme on oodata madalamatel aladel- peab olema valmis ehitama suures mahus kallaste ja jõgede kaitsetamme. (võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 39- pilt vee ringlusest...) 6. Millised on looduslikud ohud ja riskid ehitistele? Kuidas neid vältida? Looduslike riske seostatakse tavaliselt: vulkaanidega, maavärinatega, maalihetega, üleujutustega, tormidega. Kõik neil loodusnähtustel on omad põhjused. Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi.
Kaasomanikul on teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. Kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Valdamine- tegelik võim asja üle. Omanikul pole õigust iga kell oma kinnistu üürniku juurde sisse marssida. Eelduseks on ruumilise suhte olemasolu. Valitsemine- juriidilisel või lepingulisel õigusel põhinev objekti korrashoiu korraldamine. Haldamine- eelnevalt kokkulepitud mahus objekti säilitamiseks vajalike teenuste osutamine. 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga Sätestatud Eesti Vabariigi Põhiseaduses §32 - igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus
7. ERIOSA 7.1. Vesi ja kanalisatsioon Veevarustus on tsentraalne tagatud kohalikust veevõrgust vastavalt tehnilistele tingimustele. Elamu veemõõtja paikneb tehnilises ruumis. Sooja veega varustamine toimub gaasikatla abil, mis paikneb samuti tehnilises ruumis. Kanalisatsioon on tsentraalne, olmevett juhitakse kohalikku kanalisatsioonivõrku vastavalt võrguvaldaja poolt väljaantud tehnilistele tingimustele. Sadevesi krundil immutatakse pinnasesse. 7.2. Küte ja ventilatsioon Kütteelemendina kasutada lokaalset keskkütet, mis on tagatud gaasikatla baasil. Soojajaotus põrandaküttetorustikuga. Soojuskandjaks vesi. Ventilatsioon on tagatud loomuliku sissepuhke ja mehaanilise väljatõmbega. Väljatõmmet korraldatakse märgadest ruumidest. Kööki ventileeritakse elektripliidi kohal asuva äratõmbeplaadi kaudu, õhk suunatakse läbi välisseina. Kompensatsiooniõhk pääseb tuppa läbi aknaraamides olevate õhutuspilude ja avatavate akende kaudu. 7.3
dokumentidest. Ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud pädeva vastutava spetsialisti poolt. Ehitusprojekti staadiumid: - Eskiisprojekt arhitektuurne ja krundi planeeringu idee, hoone ligikaudne suurus, põhimõtteline ruumijaotus - Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja
I i= inetsiraadius A Lo = saledus i E- normaalelastusmoodul Euleri kriitiline pinge on võrdeline materjali deformatiivusust näitava suurusega (E) ja pöördvõrdeline varda saleduse ruuduga. 8 Piirsaledus on postidele esitatav jäikuse nõue, mille korral konstruktsioonielementide saledus ei tohi ületada lubatavat. Sõltuvalt sellest, kuidas konstruktsioon töötab antakse ette sellised suurused nagu piirsaledused ja materjalist lähtudes ohtlikud saledused (. Põhilistel koormust kandvatel elementidel peab saledus jääma väiksemaks, kui120, seega = 120, teisejärgulistel kandeelementidel = 150 ja surutud side varrastel = 200. Samad nõuded ka tõmmatudteraselementidel, kus suurused peavad jääma = 250...400 vahemikku. Enam vähem samas suurusjärgus on ka tõmmatud puidu piirsaledused. 1.9
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitustööde korraldamisel tuleb vaadata, et ei reostataks pinda mis on omanikul vöi sellest all või ülal. Veel ei tohi ehitustööd segada mingit tegevust mis toimub omaniku huvipiirkonnast ülal või all. 10. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. - Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub
korraldamisel. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitustööde korraldamisel tuleb vaadata, et ei reostataks pinda mis on omanikul vöi sellest all või ülal. Veel ei tohi ehitustööd segada mingit tegevust mis toimub omaniku huvipiirkonnast ülal või all. 10. Maaomandi kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. - Maaomand kolmemõõtmelisus ja selle arvestamise vajadus ehitiste korrashoiul. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias�
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697;
tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab olema võimalus ehitisest ise evakueeruda ning tulekahju korral peavad olema tagatud päästemeeskondade ohutus ja tegutsemisvõimalused. (4) Ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Ehitisest tingitud ohtlike kemikaalide kemikaaliseaduse tähenduses eritumine peab olema takistatud. Samuti tuleb vältida müra ning inimest ohustava kiirguse levikut ja vee või pinnase saastumist või mürgitamist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral. (5) Ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks
2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest kirjutatakse www.cadfoorum.ee 2011 valmis Ragn Sells jäätmekütuse jaam (teostas Maru ehitus) 2 2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel 2011 teostati esimene riigihange ehitustöödele, kus ehitusprojekt oli koostatud BIM mudelina, selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) 2012 märts avaldas Senate Properties uued BIM juhendid 2013 august Suur-Ameerika 1 ehk superministeeriumite ehitustööde hange (hange nurjus) 2013 üha enam projekte projekteeritakse mudelis. Järjest enam lõputöid toestatakse BIM-i kohta. Katsetatakse BIM-i mudelit ehitusplatsil ehitusjuhtimises. Kõik otsivad õiget tarkvara?!
liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast alates (AÕS § 13 lg. 3). Kas kaaskorteriomanike käitumine võis vastuolus olla mõne tsiviilõiguse üldpõhimõttega, kui siis millisega? Kui Aari Russak ümberehitust läbi viis, jälgisid korterikaaslased teda vaikimisi. Seejuures ei esitanud nad mingeid pretensioone ega ametlikke kaebusi enne, kui ehitustööd olid juba lõpule viidud. Sellist käitumist võib vaadata vastuolus olevana hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) Aari Russakut oleks pidanud varem informeerima tekkinud vastuseisust, et vältida võimalike probleemide süvenemist ning rahalise kahju suurenemist. Kas Aari Russak peab juurdeehituse lammutama või on ka muu võimalus? Vastavalt Korteriomandiseadus § 12 lg. 1 võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega
10.2.1. Maksumusuuringud konstruktiivelementide alusel Maksumusuuringuid tehakse tavaliselt projekteerimise varasematel etappidel kui arhitekt valib alternatiivlahendeid. Sel juhul on tulemused eelpool kirjeldatud maksumusmudelite kasutamisest ka kõige efektiivsemad. Kuid sellised maksumusuuringud võib teha ka juba ligikaudsete töömahtude alusel. Korrektsed ning täielikud maksumusuuringud on kulukad ja vaid seetõttu enamike projektide puhul neid täies mahus ei tehta, piirdudes vaid põhikonstruktsioonide võrdlusega, seda isegi nende projektide puhul, mis on oma olemuselt unikaalsed ning kus klassikaliste konstruktiivelementide alusel koostatud maksumusteave on kasutatav teatud piirangutega. Ulatuslikke maksumusuuringuid pole vaja aga ka siis, kui konstruktsioon on kogumaksumusest tühise osakaaluga või kui variantide maksumuserinevused on ilmselt tühise mõjuga.
Seega võib arvata, et paljude maksumusplaanimise ülesannete puhul, on liigselt nähtud vaeva vaid ühe kuluartikliga (ehituskulud), selle asemel, et optimeerida kogukulusid. Näiteks krundi maksumusel võib olla nii suur osakaal kogukuludest, et kõik ülejäänud kulud on temast sõltuvad, ja omaette probleemiks kujuneb siis see, kuidas saada ehitisest maksimaalsed kasutusomadused vaatamata nendele kuludele. Mõnikord juhtub aga, et ehitustööd moodustavad vaid tühise osa kogu projektist. Näiteks mobiilimasti rajamisel on masti, elektrooniliste seadmete ja kaablite paigaldamine projektis domineerivad, hoone ehitus aga on väiksema maksumusega. Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3. Majanduslikult tasuvate ja ühiskonnale vajalike ehitiste maksumuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
