Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kvalitatiivne uurimus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaatlus, elisabeth, kont, kirjeldustega, jälgides, intrevjuu, meetodeid, uurid, arvamusi, muljeid, väärtushinnanguid, osalejate, küsitlused, pilootuuring, eeluuring, karda, vastuste, eetika, tudengiveeb, tulemuslik, peilindikaatoritele tutvustamise eesmärgil Uurija roll Eraldatus ja osavõtmatus Personaalne osalemine nt osalusvaatlus. Objektiivne portreteerimine Empaatiline mõistmine Kontrollija Uurija kui õpilane ja instrument Tihti täiendavad ühtteist. Mida rohkem meetodeid, seda põhjalikumalt, sügavamalt on võimalik ühiskonda, sotsiaalset tegelikkust tundma õppida. Kindlasti on lähenemisi, millele üks või teine on ainuõige. Palju aga ka olukordi, kus ei ole ainuõigsust, vaid on pigem see või pigem teine. Uurija mõju on tegelikult alati olemas küsimused mõjutavad jne. ! Etnograafilises uurimuses märgi uurimispäevikusse kõik maksimaalselt üles! Vaatluse dokumenteerimine väga oluline
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
Mõõtmissühik protsendid (%) Operatsionaliseerimisest Operatsionaliseerimisel tuleb arvestada: Kontsept peab tõesti olema mõõdetav Mõõdikud peavad tõesti peegeldama kontsepti sisu Tihtipeale sobib ühe kontsepti mõõtmiseks mitu indikaatorit, sest enamus sotsiaalteaduslikke kontsepte on mitme-dimensionaalsed Tuleb mõelda, kuidas oleks antud muutjat kõige paremini mõõta, mis andmekogumisviisi kasutades (küsitlus, vaatlus, jne) ja millist skaalat täpselt kasutada? Mis ühikutes me mõõdame? Uuri kirjandust ja varasemaid analüüse! Mitme-dimensionaalsed kontseptid Kontsept: demokraatia Muutuja: demokraatia indeks (Freedom House) Indikaatorid/mõõdikud: (1) valitsus - stabiilsus, efektiivsus (2) valimised - võrdsed ja vabad (3) kodanikeük - sõltumatus, (4) meedia - meediavabadus,
Iseloomulik kiirete ühiskondlike muutuste ajastutele. Nõrgeneb indiviidil põhinev moraalne regulatsioon, tekib morralne tühjus, ühiskonnast võõrandumine. . R. Merton : normide konflikt olukord, kus ühiskonna poolt väärtustatud eesmärgid pole saavutatavad üldtunnustatud vahenditega .Merton pakkus välja viis meetodit kuidas selle lõhega kohanduda. Komformism sobib nii eesmärkide kui vahenditega. Innovaator otsib uusi illegalseid meetodeid rikkuse saavutamiseks. Ritualist mugavdub ja võtab eesmärkide saavutamatust kui paratamatust Taanduja eemaldub alkoholismi ja narkootikumidesse Mässaja otsib võimalusi sotsiaalsete muutuste elluviimiseks Hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (R. Merton) VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD EESMÄRGID VAHENDID
“organizational research relies heavily on borrowed concepts and theories from neighboring disciplines such as psychology and sociology” ONTOLOOGIA – olemisõpetus Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, struktuur, projekt, võimekus, motivatsioon jne.) eksisteerivad objektiivselt reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud EPISTEMOLOOGIA – tunnetusteooria kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide jne.) kohta. Kas kasutatada loodusteaduslikke meetodeid või sotsiaalseid? Uurimisküsimuse: Miks uurida? - • Uued teadmised looduse, inimese ja inimühiskonna toimimisest (sotsioloogia, majandus, juhtimine) • Tootearendus • Poliitika Uurimisküsimuse leidmine: • Probleem ettevõttes • Puudujääk teoorias • Avastamata valdkond • Heureka • Varasemast kodutööst väljakasvanud teema • Juhindumine tühimikust kirjanduses. • Juhindumine soovist avastada (vähem täpne) või testida avastuse tõekspidavust. • Juhindumine
Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats
MEETOD. Filosoofilises tähenduses on meetod kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis. Teaduslik meetod on teadusliku tunnetuse menetlus, sihikindlalt teostatav uurimisviis. Ehk teaduslik meetod on teadusliku uurimuse abinõu saamaks objektiivset faktilist materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid .........................................
KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil
2) ühiskondlikkus: teaduslik teave peab olema (rahvusvahelise) teadusühiskonna ühine omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema
ühendamise tulem. Populatsioon pole ette määratud. Valimi väljaarendamine toimub senikaua, kuni saavutatakse valimisse haaratavate populatsiooni tunnuste küllastumine, s.o kuni ei selgu enam uusi tunnuseid. 1 Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Valimi koostamiseks kasutatakse nii tõenäosuslikke (probability sampling) kui ka mittetõenäosuslikke (nonprobability sampling) valimi koostamise meetodeid. Tõenäosuslike meetodite aluseks on statistiline tõenäosusteooria. Tõenäosusteooria näitab matemaatiliselt mingi sündmuse toimumise tõenäosust, s.o. antud juhul populatsiooni liikme valimisse sattumise tõenäosust, kui neid sealt võtta juhuslikult. Kvalitatiivses uurimuses võib valimi koostamine toimuda kahel viisil: formaliseeritult või paindlikult.
· Agency theory omanike ja tegevjuhtkonna vahelised suhted, usaldamatuse, isetäituvad ennustused (Fama and Jensen, 1983) meetodeid · Behavioural Theory ratsionaalsed otsused, ... (Simon, 1979) · Sotsiaalsed objektid (n. organisatsioon) erinevad loodusteaduslikest
Vaatluse ja arvestuse etapp aitab sul mõista oma uuringu konteksti ,,kaardistades ala", milles töötad. 7. etapp Elujõulise uuringuküsimuse tuvastamine vastavalt sellele, mida said teada kontekstuaalse arvustuse käigus. Uuringuküsimust saab seejärel kasutada, et välja töötada realistlik tööplaan, mis hõlmab sihti, eesmärki, põhjendusi, metodoloogiat, ennustatavaid tulemusi ja väljundeid. Kuidas uuringut läbi viia? 8. etapp Millist metodoloogiat ja meetodeid kasutada? Alguses tuleks kaaluda paljusid valikuid, mitmemeetodilist strateegiat. Hea kvaliteediga leidude saavutamiseks tuleb uuringumeetodeid rangelt kasutada. Tähtis on kogu oma teekond dokumenteerida. 9. etapp kogemuste ja kogutud teabe üle tuleks eelarvamustevabalt mõtiskleda. Tuleb hinnata ja valida, mis on väärtuslik, asjakohane, tähtis ja mis pole. Antud analüüsist peaks tulenema sinu uurimisleiu tõlgendus. Ja siis?
ee/, http://www.draamateater.ee/teatri-ajalugu (Viidatud 24.11.15) / (Draamateatri koduleht, 24.11.15) 6. Morgan, Nicky 2015. Märts, haridus. Being academic isn't enough in the modern world. http://www.telegraph.co.uk/education/educationnews/11475816/Nicky-Morgan- being-academic-isnt-enough-in-the-modern-world.html. (Viidatud 24.11.15) / (Morgan 2015. 24.11.15) 7. Järv, Risto 2005. Eesti imejutud. Eesti imejuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. http://www.academia.edu/3570260/Eesti_imemuinasjuttude_tekstid_ja_tekstuur._Arhi ivikeskne_vaatlus. (Viidatud 24.11.15) / (Järv 2005. 24.11.15) 15.01.2016 Plagiaat ehk loomevargus Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti esitamine enda nime all; kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine; kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all. Ma ei tee copy-paste'i! Tahtlik loomevargus
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
Paradigmaks nim. üldtunnustatud teooriat, millele rajatakse selle teadusharu uuringud (N: Keynesi teooria või Friedmanni teooria). Tõde objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. 14. Esmased ja teisesed andmeallikad - nende olemus, liigitus, eelised, puudused näited. Esmased andmed andmed, mis on saadud käesoleva uuringu käigus. N: vaatlus, suhtlus, eksperiment Eelised : Puudused : kulub palju aega ja raha Teisesed andmed andmed, mis on kogutud varem ja teistel eesmärkidel või on pidevalt olemas. N: Statistikaamet, aastaaruanded, paneeluuringud, monitorid jne. Eelised : aja ja raja kokkuhoid, sobiva meetodi leidmine, võrdlusandmed Puudused : andmed on kogutud teiste eesmärkidega uuringu jaoks, kui soovime võrrelda andmeid, siis tuleb
Näiteid ja juhiseid diagrammide kujundamise kohta leiad eelpool mainitud slaidiprogrammist. 4 1 Mis on statistika ning kuidas oma andmed ja mõtlemine statistilise analüüsi läbiviimiseks ette valmistada? On olemas kolme tüüpi valesid: valed, alatud valed ja statistika (Disraeli). Tõepoolest, kasutades statistilisi meetodeid aru saamata nende sisust või siis, halvemal juhul, arvestades kuulajate/lugejate asjatundmatust, on statistika abil valet vanduda küllalt lihtne. Kuid kas selles on õige süüdistada statistikat? Paljud statistika õpikud algavad lubadusega, et lugejad ei pea matemaatikast rohkem teadma, kui oskama lihtsalt liita, lahutada, korrutada ja jagada ning asendada toodud valemites tähed õigete numbritega. Sellegi poolest on lugejad, kes pole kõrgema
Näiteid ja juhiseid diagrammide kujundamise kohta leiad eelpool mainitud slaidiprogrammist. 4 1 Mis on statistika ning kuidas oma andmed ja mõtlemine statistilise analüüsi läbiviimiseks ette valmistada? On olemas kolme tüüpi valesid: valed, alatud valed ja statistika (Disraeli). Tõepoolest, kasutades statistilisi meetodeid aru saamata nende sisust või siis, halvemal juhul, arvestades kuulajate/lugejate asjatundmatust, on statistika abil valet vanduda küllalt lihtne. Kuid kas selles on õige süüdistada statistikat? Paljud statistika õpikud algavad lubadusega, et lugejad ei pea matemaatikast rohkem teadma, kui oskama lihtsalt liita, lahutada, korrutada ja jagada ning asendada toodud valemites tähed õigete numbritega. Sellegi poolest on lugejad, kes pole kõrgema
1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED Teadus põhineb teaduslikul uurimisprotsessil, mis kinnitab ja arendab olemasolevaid teadmisi ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid, millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta. Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik
Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli) Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus. Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost?
valikul otsustavaks. Uurimistöö koosneb teoreetilisest teemakäsitlusest ja empiirilisest uurimusest. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimene annab lühikese sissejuhatava ülevaate näitekunsti ajaloost üldse ja Rakvere Teatrist. Samuti on siin iseloomustatud kõige vaadatumaid etendusi Rakvere Teatris aastatel 2014 - 2016. Teises peatükis iseloomustatakse põhjalikult töös kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning analüüsitakse ankeetküsitluse ja intervjuude tulemusena saadud vastuseid. Ankeetküsitluse vastuste analüüsi aitavad paremini mõista diagrammid. Käsitletava teema tausta uurimiseks on kasutatud vastavateemalist kirjandust, internetti jt allikaid. 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia).
kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega. Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht võõrkeelset allikat. Usaldusväärsel allikal on autor ja väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb pöörata antud temaatikaga seonduvate mõistete teadvustamisele
Näiteid ja juhiseid diagrammide kujundamise kohta leiad eelpool mainitud slaidiprogrammist. 3 1. MIS ON STATISTIKA NING KUIDAS OMA ANDMED JA MÕTLEMINE STATISTILISE ANALÜÜSI LÄBIVIIMISEKS ETTE VALMISTADA? On olemas kolme tüüpi valesid: Valed alatud valed statistika (Disraeli). Tõepoolest, kasutades statistilisi meetodeid aru saamata nende sisust või siis, halvemal juhul, arvestades kuulajate/lugejate asjatundmatust, on statistika abil valet vanduda küllalt lihtne. Kuid kas selles on õige süüdistada statistikat? Paljud statistika õpikud algavad lubadusega, et lugejad ei pea matemaatikast rohkem teadma, kui oskama lihtsalt liita, lahutada, korrutada ja jagada ning asendada toodud valemites tähed õigete numbritega. Sellegi poolest on lugejad, kes pole kõrgema matemaatikaga
3. Lihtsat sotsioloogiat 6. Auguste Comte kirjutab kolmest teaduse arenguetapist. Need on 1. Teoloogiline, metafüüsiline, positiivne * 2. Agraarne, metafüüsiline, positiivne 3. Teleoloogiline, feodaalne, teoloogiline, 4. Tehnoloogiline, metafüüsiline, positiivne 7. Elton Mayo kohaselt peab sotsioloogias kasutama 1. loodus- ja täppisteaduste uurimismeetodeid 2. nii loodus- ja täppisteaduste meetodeid kui oma erilisi uurimismeetodeid 3. oma erilisi uurimismeetodeid * 8. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte? 1. Max Weber 2. Auguste Comte 3. Karl Marx 4. Emile Durkheim * 9. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on 1. uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimistööd * 2
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni
1. DELFI MEETOD 1.1. Delfi meetodi ajalugu ja olemus Delfi meetodi näol on tegemist prognoosimise tehnoloogiaga, mis sai välja töötatud 1953. aastal RAND projekti raames tuntud matemaatiku Olaf Helmeri ja tema kollegide Norman Dalkey'i ja T.J. Gordoni poolt. Meetodi nimetus tuleneb Vana-Kreeka delfi oraaklist. Selle meetodi rakendamise eesmärgiks on leida kiirelt lahendus keerulisele probleemile, kasutades selleks spetsialistide ja ekspertide arvamusi ja hinnanguid. Meetodis kasutatakse iteraktiivseid ja iseseisvaid küsimustikke, mis võimaldavad kindlaks teha vaadeldava probleemi tõenäosuse, tähenduse, tulemuse ning võimalikud kaasnevad sündmused. Esimese etapi järel saavad kõik osalejad võimaluse tutvuda teiste osalejate poolt antud anonüümsete vastustega, mille tagajärjel avaneb igale osalejale võimalus oma hoiakute korrekteerimiseks. Delfi meetodi kasutamine on küllaltki keeruline, kuna see nõuab erilist
puudumise kaudu. Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, s.t. sisaldab omadusi, mis on kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme madalama skaala jaoks, KUID ainult suhteskaala jaoks sobivaid meetodeid EI TOHI rakendada mõne madalamal skaalal kogutud andmehulga jaoks; 2) mida rohkem on antud skaalal eelpool nimetatud omadusi, seda rohkem informatsiooni nad sisaldavad ning täpsemaid järeldusi lubavad teha. Skaalade põhitüübid (nn. Stevensi skaalad): NOMINAALSKAALA 1. mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused
käigus, - teisesed andmed – andmed , mis on varem kogutud teistel eesmärkidel ja mida saab kasutada vaadeldava probleemi uurimisel. 3. TEISENE ANDMEANALÜÜS Turundusuuringute põhireegel : enne kui hakata koguma esmaseid andmeid, tuleb ära kasutada teiseste kui tunduvalt odavamate andmete kõik võimalused. Teiseste andmete kasutamise kaks eelist: 1. aja ja raha kokkuhoid, 2. teised andmed võivad soovitada sobivaid meetodeid üksiku uurimisprobleemi lahendamiseks. Tänapäeval on teiseste andmete saamise võimalused äärmiselt mitmekülgsed 8 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Teisesed andmed
annaabi.ee 
